Uurimistöö teemaks valisin Audru mõisa ajaloo umbes 100 aasta vältel. Audru mõisa ajalugu huvitab mind, kuna Audru on minu koduvald. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Audru mõisa mereäärsest hoonest, mil Audru mõisa omanikeks oli perekond Pilar von Pilchau kolm põlvkonda. Lisaks annan oma töös lühiülevaate parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau elust, kelle sünni puhul väiksem suvemaja ongi ehitatud ja kes jäi viimaseks paruniks mõisas.. Oma töös püüdsin leida vastust küsimusele, millist tähtsust on omanud Audru mõisa üks kõrvalhoonetest Doberani villa antud piirkonnale, lisaks Valgeranna ajaloost minevikust tänapäevani. Uurimistöö koostamisel kasutasin materjale Audru valla muuseumist, Audru mõisa omanike järeltulijate mälestusi, küsitlesin kohalikke elanikke ning uurisin mitmeid antud teemat käsitlevaid teoseid ja artikleid. Uurimistöö käigus selgus, et Eesti mõisaansamblite ilme kujundamisel oli mõisate kõrvalhoonetel märki...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Audru mõis Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Audru Mõis Keskajast pärinevat audru mõisa on esmamainitud 1449.aastal. Tollal oli ta Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud piiskopimõis. Liivi sõja järgselt ehk Poola ajal oli mõis riigi omanduses Rootsi ajal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa 1627. aastal von Thurnidele, kuid sama sajandi lõpul läks ta de la Gardie'de aadliperekonna kätte. Põhjasõja järgselt kinkis Vene Imperaator Peeter Suur mõisa 1725. aastal Andres von Drewninckile. 1807. aastal siirdus mõis Pilar von Pilchaude aadliperekonna valdusse, kelle kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa peahoone oli kõrgel soklil asetse...
SAUGA VALD Asukoht · Asub Pärnumaa keskel · Naabriteks lõunas Pärnu, läänes Audru vald, põhjas Halinge vald ja idas Tori ja Paikuse vald. · Vallas 10 küla; Eametsa, Kiisa, Kilksama, Nurme, Pulli, Räägu, Rütavere, Tammiste, Urge ja Vainu küla. · Valla üldpindala on 16482,3 ha. Sümboolika · Vapp · Lipp Tööstus · Vallas asub mitmeid saekaatreid. · Vallas asub ka plastik toodete tootmis tehas. · Planeeritakse tuulegeneraatorite kasutuselevõttu. Haridus · Vallas tegutseb üks põhikool: Sauga Põhikool Nurme külas. · Sauga alevikus asub Jänesselja Lasteaed. · Raamatukogusid on kaks: Urge külas ning Sauga alevikus. Kultuur ja sport · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Pulli külas, mis oli teadaolevalt Eesti esimene asula, asub muuseum. · Vallas tegutseb käsitööhuviliste selts, kirjandus...
Erinevad matkatehnikad lõputöö Matka pikkus: 3 päeva Matka piirkonna kirjeldus ja põhjendus: Matka piirkonnaks on valitud Pärnumaa vesikonnad, mis on oma omadustelt üsna leebed ja sobivad väga hästi kindlale sihtgrupile kanuumatka harrastusega tutvumiseks, võimaldades sealjuures omandad korralik kanuutehnika õppimisvõimalus, anda vahetu emotsioon ja samal ajal tutvuda teistmoodi looduslike piirkondadega Eestis. Üks kahest jõest on Paadrema jõgi. See saab alguse Tõhela järvest, voolab põhja, Tiilima küla juures pöörab läände ja suubub Paatsalu küla lähedal Liivi lahe Paatsalu lahte. Pikkus 30 km, valgala 289 km². See on kantud Eesti lõhejõgede nimestikku. Jõgi paikneb kogu ulatuses Pärnu madalikul. Jõe lähteks olev madal Tõhela järv asub Männikuste külas, Tõstamaa alevikust 9 km loode pool. Enamikus pikkuses voolab jõgi suhteliselt hõreda asustusega ümbruses ja suuremad asulad jõe lähikonnas puuduvad. Jõgi su...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Kihnu Referaat Autor:Marek **** Juhendaja: Miki Hiir 2011 Marek Sisukord Kihnu....................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajaloost.................................................................................................................................................4 Varasem ajalugu...............................................................................................................................5 16. sajandist Põhjasõjani.......................................................................................
Lepatriinu Referaat Koostanud: oma nimi Koht ja aasta Sissejuhtaus Kevadiselt värvirikkale loodusele annavad tooni pisikesed, kuid sageli silmatorkavalt kirkad putukad. Peale liblikate leidub ka kirevavärvilisi mardikaid. Kõikvõimalike põrnikate, jooksikute ja sikkude hulgas äratavad tähelepanu eelkõige lepatriinud. 1.0 LEPATRIINU Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kirjalinnud, eri perekondadesse kuuluvad mardikad lepatriinulaste sgk-st; Umbes 4000 erinevat liiki, Eestis neist 51 liiki. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline. Talvituvad mardikana. Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulis...
stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 ...
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aas...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'ét...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga ...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
annaabi.ee 
