saavad meile omaks. Kirjandusel on võime panna meid lugedes tundma erinevaid tundeid. Klassikaline romaan loob meile tõeluse, mida me usaldame ning tänu sellele saame elada kirjanduse tegelaste elu. Samas suudab nali meid naerma panna ja päästa meid nii-öelda tõelusest. Luule esitab meile asjade vahel uusi, senimärkamata, kuid tõelisi loomulikena tunduvaid seoseid. Palju tänapäeva kirjandust leiab endale auditiivse avaldusvormi. Tänapäeval plaadistatakse paljusid raamatud, romaane ja isegi laulvaid kirjanikke. Inimesed on harjunud sellega, et raamatu kaane küljes on CD-tasku. Plaatide levik võib mõnel juhul tähistada kirjanduslike kvaliteetide muutumist, ilmselt tähistab ta aga veel rohkem heli salvestamise lihtsust ja odavust. Tänapäeval iga inimene puutub igapäevaselt kokku kirjandusega kas siis digitaalsel teel või siis paberkandjal
pilt ilmetu ette nägema fookus perspektiiv illusioon kujutlus paistma illustreerima pilguheit vaatama udune stseen selginema ähmane vaatepunkt vaatama · ma vaatan seda asja lähemalt · kohtume silmast silma · mul on sellest üsna ähmane arusaam · on pimedusega löödud · vaatan sellele tagantjärgi hoopis teise pilguga · see valgustab veidi asja · lugu tuli ilmseks · tulevik on tume · lahendus vilksatas korraks silme ees · ülevaade on olemas ilma ühegi kahtluse varjuta AUDITIIVSE sõnavara: kõla rütm toon monotoonne vali tumm heli rõhutama hüüdma küsima kõlatu helistama kuulutama kriiskav arutama vaikus · samal lainepikkusel · täielik kooskõla · see on minu jaoks täielik hiina keel · räägin kurtidele kõrvadele · ennekuulmatu uudis · muusika minu kõrvadele · kõik on selgelt väljendatud · sõnaselge · võtan sind kuulda · luba, ma seletan · kuula iseend KINESTEETILISE sõnavara:
9-10 kuuselt hakkab esemeid kasutama lähtuvalt funktsioonidest : tassist juuakse, palli veeretatakse jne. Lapsel tekib üha sagedamini soov teada saada mida esemetega tehakse. See on kujundilise praktilise mõtlemise algus. Peenmotoorika arendamist võib alustada 3-4 kuuselt eelkõige masaaziga, alates 7-8 kuuselt on võimalik aktiivne arendamine ( rõngastega jne). Taju areng esimesel eluaastal. Fikseerib pilku esemel ning pöörab pead heliallika suunas. Peale 2-3 kuud taju, visuaalse ja auditiivse keskendumise näol, muutub pikemaks. Tekib liikuva eseme jälgimine, 4 kuune laps mitte lihtsalt näeb ja kuuleb vaid ka vaatab ja kuulab reageerib aktiivselt, eristab objektide tunnuseid. Imikuid köidavad uued mänguasjad, eredad värvid, liikuvad esemed. Emotsionaalne areng. Esimese kuu lõpuks tekib naeratus näole. Esimesel poolaastal areneb emotsioonide väljendamine. Teisel poolaastal tekib huvi ümbritseva maailma vastu ja tunnetustegevuse vastu
- jutu kõrvale juhtimine (sarkasm, iroonia, naljatamine) - loogikale keskendumine (tunnete ignoreerimine) - rahustamine Suhtlemisel on oluline raporti (usaldusuhte) loomine. Raport on see, et teine inimene tunneb, et olen temaga ühel lainel. Oluline on sobituda teise inimese hingamise, kehakeele ja sõnadega. Mitte mingil juhul ei tohi teist inimest ahvida. Et paremini raportit luua ja seda hoida, on vaja kindlaks määrata Näiteks on auditiivse meelesüsteemiga inimese: Silmad - Käed paigal, vähe liikuvad Hääl neutraalne, monotoonne Kõne tempo keskimine, vähe pause Hingamine kõhuga, rütmiline Keha asend õlg(õlad) ees, pea kallutatud Kuulamistõkked - Võrdlemine teine inimene räägib, sina mõtled oo mul oli palju hullem. Või kumb on meist rohkem kannatanud. Kas mina olen targem või tema (siin pole midagi mõelda, MINA ju... )
Sagedasemad neist on kõne- ja keelepuuded, spetsiifiline kirjutamisraskus, koordinatsiooni- ja motoorikahäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, aga ka tikid ja ärevushäired. (Lukanenok 2009: 16) 9 4. Rehabilitatsioon Spetsiifiline lugemis- ja kirjutamisprobleem on tugevalt seotud keelelise arengu hälbega, vahel ka puuduliku visuaal-motoorikaga. Üldse on nii auditiivse kui visuaalse tähelepanu roll õppetöös olulise tähtsusega, nagu ka silma ja käe koostöö ning hea mälu (Lukanenok, Kasper 2004). Et oskused oleks sujuvad ning automatiseeruksid, tuleb erinevad toimingud kokku sobitada. Kuna paljudel juhtudel diagnoositakse lugemis- ja kirjutamisprobleeme juba enne kooli, annab varasem sekkumine alati suuremat lootust. Düsleksiaga võitlemist tuleb alustada kohe, kui see on avastatud
taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas. Õpiraskused: Vastuvõtmise raskused Visuaalse taju häire ei ole seotud nägemise kaotamisega; raskus on kuju organiseerimisega...ehk tähed on kas tagurpidi või ümberpööratuna. Lapsed ajavad segamini sarnased tähed. Ei suuda järge hoida, hüppavad sõnadest või ridadest üle. Auditiivse taju häire ei ole seotud kuulmislangusega. M ja N võivad sassi minna. Ka sarnase kõlaga sõnad võivad segamini minna. Info töötlemise raskused Järjestamise raskused raske näiteks telefoninumbreid meelde jätta. Üldistamise raskused lapsed tavaliselt sellega kokku ei puutu. Näiteks juttu kuulates ei suuda nad üldistada. Kui õpetaja loeb teksti koerast ja siis küsib küsimusi teksti kohta, siis laps oskab vastata
Elevandiluurannikul, kuhu nad Nigerist parema elu ootuses migreerunud on. Ehkki selles filmis ei ole veel kasutatud sünkroonheli nagu Rouch'ile hiljem omane, on helilahendus siiski erinev varemnähtust. Nimelt on Rouch siin ohjad andnud oma peategelasele E.G. Robinsonile, kes ekraanil toimuvat (ka fantaasia-stseene) kommenteerib nii enda kui teiste nimel nii annab Rouch uudsel kombel vaadeldavale subjektile hääle, lisab visuaalsele antropoloogiale auditiivse dimensiooni ning laenab samas üksikutes kohtades ikkagi ka oma kõiketeadva jutustaja hääle, mis ei lase vaatajal mängufilmilisusse ära eksida. Kombineerides reaalsust ja väljamõeldist esitavad Rouch'i filmid niinimetatud kino tõe, mis on tuntava jälje jätnud nii filmikunsti kui antropoloogia ajalukku. Kasutatud materjalid Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. London, New York: Wallflower. 11 Guynn, William (ed.), 2011. The Routledge Companion to Film History
õpilastest suudavad informatsiooni vastu võtta kolmel erineval viisil: visuaalselt (nägemise kaudu), auditiivselt (kuulmise kaudu) ja kinesteetiliselt (tegevuse kaudu). Kahele või kolmele õpilasele valmistab nimetatud viisidel õppimine probleeme. Ülejäänud õpilased eelistavad kasutada neist ainult üht õppiviisi: kas visuaalset, auditiivset või kinesteetilist. (Ficher, 1999) Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja ettekujutada. Auditiivse õpistiili eelistajale meeldib uusi ideid kuulata ja neist rääkida. Kinesteetilise õpistiili pooldajale meeldib õppida käelise tegevuse kaudu või midagi praktilist läbi tehes. Seega kui õpilane saab ühel konkreetsel viisil õppimisega hästi hakkama, meenub talle tema hea ennesetunne, siis tõenäoliselt saab sellest tema õpistiil ja –harjumus. (Burnett, Jarvis, 2004) Gary Burnetti ja Kay Jarvise (2004) jõudsid järeldusele, et informatsiooni vastuvõtmise
· Rekvisiit on ese, mis kujutab teatud objekti. · Sarnasus selle objektiga ei ole alati oluline, · sest rekvisiidi funktsioon võib selguda ka kontekstist, kus seda kasutatakse (rekvisiit võib olla tinglik). Rekvisiitor hangib vajaminevad rekvisiidid ja hoolitseb selle eest, et etenduse alguseks oleks kõik rekvisiidid oma kohal. 77. Millised on helikujunduse ja muusikalise kujunduse võimalused? Muusika ja helid Muusika ja helid loovad koos kõnega lavastuse auditiivse ruumi. Kolm võimalust muusika kasutamiseks: · näitlejate/tegelaste laval esitatav laul või muusika · muusikute või lauljate laval esitatav muusika · helitehniku mängitav muusika Helide puhul võib teha järgmise eristuse: · loodushääled · masinahääled · tegevushääled · abstraktsed, sümbolistlikud helid 78. Nimetage etenduse vastuvõttu mõjutavaid tegureid. · Vanus. Arvatakse et noored vasrtuvõtlikumad kui vanemad
Valguskujundus loob atmosfääri, markeerib aega ja kohta, fokuseerib tähelepanu. Valgusel on kognitiivne funktsioon. Tähendus on esteetiline, emotsionaalne ja semantiline. Lähtub kunstniku üldkontseptsioonist ja millisesse kultuurisüsteemi lavastus kuulub. Mõnikord montaazi funktsioon (nt black-out, punktvalgus). Muusikaline kujundus loob lavastuse auditiive ruumi. Tegelaste laval, muusikute või helitehniku esitatav muusika. Helikujundus loob lavastuse auditiivse ruumi. Loodushääled, masinahelid, tegevuse käigus tekkivad helid. Etenduse analüüs: · ühe lavastuse analüüs tervikuna, vaadeldes selle erinevaid etendusi, püütakse leida nende ühisosa ja kandev struktuur · analüüsimeetod valitakse vastavalt vajadusele: uurija valib tavaliselt mitu meetodit (metodoloogiline pluralism) · erinevate meetodite kombineerimine: võetakse juurde eri teatriteooriaid. Etenduse analüüsi kohustuslikud osad:
anagrammid ja nükkelised sõnaseletused. Laaban on avaldanud üksikuid luuletusi perioodikas, viljelnud „Rroosi Selavistes“ algatatud anagrammportreid, kirjutanud palindroome, eriti aga harrastanud heliplaatide või kassettidele salvestatavat foneetilist luulet – ehk häälutused. Sõna- ja häälikumängule rajatud 1- või mitmehäälsed häälutused lähenevad ürgsele luulele, aga taotlevad ka Bretoni visuaalsele eelistatud auditiivse automatismi põhimõtte edasiarendust: lahutamatus ühtsuses esinevad semantiline sisu ja keelemuusika loovad sünteesikujundi, visuaalsus (tekst) esineb vaheldumisi keeleväliste häälitsustega. Laabani sürrealistlik luulestiil on avardanud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tiheduses ja laadis kasutamist nooremate eesti luuletajate loomingus. Kogud: 1946 „Ankruketi lõpp on laulu algus“, 1957 „Rroosi Selaviste“, 1990 „Oma luulet ja võõrast“.
visuaalse info temporaalsagarasse - Sisendid kulgevad basaalsele alale – mingisuguse info meelde jätmine - … Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu - Suur osa ajukudet mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega Alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38 - Kuulmis ja kõneinfo töötlus - Viipekeele ja kommunikatiivsete žestide töötlus - Sotsiaalselt kommunikatiivsete žestide töötlus (pilgu liikumine suu liikumine) - Visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine - Kategoriseerimine Kuulmisinfo töötlus Primaarne kuulmisinfo töötluse keskus – Heschli käär, tonotoopiliselt organiseeritud, peegeldab helisagedusvõnkumistele reageerivate rakkude asukohti Corti organis. Vastuvõetud info liigub analüüsiks edasi assotsiatsioonialale BA 42. 2 liikumissuunda analoogsed ’mis’ ja ’kus’ visuaalse info töötluse suundadele: - Auditoorne/ventraalne seotud objekti või isiku identifitseerimisega
Loeng 7 oimusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega - erinevate oimusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu: Siia kuuluvad alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38. - kuulmis ja kõneinfo töötlus - viipekeele ja kommunikatiivsete žestide töötlus - sotsiaalselt kommunikatiivsete žestide töötlus (pilgu liikumine, suu liikumine) - visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine - kategoriseerimine Keskmine temporaalkäär: Moodustab BA 21 - tajuinfo töötlus, nägude äratundmine - sõnade tähenduse töötlus lugemisel Alumine temporaalkäär: Moodustab BA 20 - ventraalse visuaalse töötluse suuna lõppsiht, objekti tunnuste töötlus - nägude äratundmine - numbrite äratundmine Temporaalpoolus: Temporaalsagara eesmine ots, BA 38 - assotsiatsiooniala, mis on seotud multimodaalse analüüsiga (emotsionaalne ja sotsiaalne infotöötlus)
Rollid: auditoorne sisend (kuulmisinfo analüüs ja töötlus), nägemistaju ja visuaalne töötlus (objektide identiteet ja äratundmine), mälu. Ühendused: temporaalsagarasse, kiirupiirkondadesse, frontaalsagarasse Erinevate oimusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat - Ülemine temporaaljäär ja ülemine temporaalvagu – suur osa ajukudet, mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega. Kuulmis ja kõneinfo töötlus, viipekeele ja žestide töötlus, visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine, kategoriseerimine - Keskmine temporaalkäär – tajuinfo töötlus, nägude äratundmine, sõnade tähenduse töötlus lugemisel - Alumine temporaalkäär – ventraalse visuaalse töötluse suuna lõppsiht, obekti tunnuste töötlus, nägude äratundmine, numbrite äratundmine – kui kahjustatud siis spetsiifilised äratundmishäired - Temporaalpoolus – assotsiatsiooniala mis on seotud multimodaalse analüüsiga (emotsionaalne ja sotsiaalne infotöötlus),
Telegraafiteenust hakkasid vahendama infoagentuurid. Eesti lehed võtsid telegraafisõnumeid esialgu teistest ajalehtedest. Regulaarseid teateid eilse päeva sündmustest hakkas eesti lugeja saama päevalehe sünni järel 1891. Kohalike uudiste vahendamisel sai telefonist sama tähtis kommunikatsioonivahend kui seda telegraaf kaugete sündmuste vahendamisel oli. Sajandivahetuseks olid endale telefoni muretsenud mitmed Tallinna ja Tartu ajalehetoimetused. Enne telefoni ei osatud ette kujutada auditiivse info levivõimalusi. Levi XX sajandi alguses hakkas väljaannete nimetuste arv järjekindlalt tõusma. Kuni Vene kodanlik-demokraatliku revolutsioonini 1905 tekkis uusi väljaandeid suhteliselt aeglaselt. Aktiivsus tõusis poliitilise võitlusega käsikäes. Niipea kui mõni ajaleht võimude poolt suleti, hakkas see ilmuma muudetud nime all. Ärevad ajad ja keeruline poliitiline olukord muutsid väljaannete püsimajäämise raskeks ja ilmumise
annaabi.ee 
