• Kaudne – ainete lahustuvuse kaudu. Näiteks madala pH tingimustes väheneb CO lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele. Mõnede ioonide, nagu Cu 2+, Mo2+, Mg2+, ja Al3+ lahustuvus suureneb happelises keskkonnas ja nende [c] muutub mikroobile toksiliseks. Mõnede katioonide, nagu Fe2+, Ca2+, Mg2+ ja Mn 2+ lahustuvus väheneb aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Jaotus: • Äärmuslikud atsidofiilid – eelistavad väga happelist keskkonda • Atsidofiilid – eelistavad happelist keskkonda (optimaalne pH 1 -5.5) • Neutrofiilid – optimaalne pH 5.5-8 • Alkalifiilid – optimaalne pH 8.5-11.5 • Äärmuslikud alkalifiilid – pH optimum 10 ja enam 18. Kas arhed on bakterid? Mille poolest sarnanevad või erinevad? Arhed on ürgbakterid, kes on eksisteerinud palju kauem,. Nad taluvad kõrgemat temperatuuri ja on ka muidu vastupidavamad. Bakterid kasutavad mitte ainult polüsahhariide, vaid ka rasvu ja muudki orgaanikat.
o 2.Ebasobiv hapnikurezhiim, pH, temperatuur o 3.Konkurents teiste mikroobidega ja kõrgemate organismidega o 4.Ärasöömine algloomade poolt jne Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele - UV-kiirguse märklauaks on DNA. Tekivad mutatsioonid - UV-kiirgusest väiksema lainepikkusega on ioniseeriv kiirgus - Kõige kiirugusresistenstem bakter on Deinococcus radiodurans pH toime mikroorganismidele - atsidofiilid happelembelised mikroorganismid - alkalifiilid aluselembelised mikroorganismid - picro hape - aerofiil hapnikuarmastaja - fakultatiivne anaeroob on võimeline elama nii hapnikurikkas keskkonnas kui ka hapnikuvaeses - hapnik inaktiveerib mõningaid ensüüme (nt. nitrogenaas) - hapnikust moodustuvad reaktsioonivõimelised radikaalid: superoksiidradikaal, hüdroksiidradikaal (väga ohtlikud, põhilised pahategijad rakus)
Happelises keskkonnas lahustuvad paljud toksilised metallid (Al, Zn, Cu) väga hästi ja saavutavad ohtlikke konsentratsioone · Adsidofiilid - bakterid, kes eelistavad happelist keskkonda Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees ja happelistes mudades Happelistes kuumaveeallikates võib pH olla isegi 1.0 sealt on isoleeritud baktereid, kes on nii termofiilid kui atsidofiilid Oma keskkonda hapestavad ka kääritajad, kuid nende happe tolerantsus pole kuigi suur kui käärimiskeskkonnas langeb pH liiga alla, lülituvad sisse mehhanismid, mis neutraliseerivad keskkonda Atsidofiilsete bakterite rakusisene pH on lähedane neutraalsele neil peavad olema aktiivsed mehhanismid rakusisese pH hoidmiseks · Alkafiilid bakterid, kes eelistavad aluselist keskkonda
5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes. Hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs kujutab endast hormoone produtseerivate rakkude kogumit, millel on rikkalik verevarustus, kuid kus puudub innervatsioon. Eessagara rakud on jaotatavad kolme tüüpi: basofiilid, atsidofiilid ehk eosinofiilid ja neutrofiilid ehk kromofoobsed rakud. Nimetused tulenevad sellest, milliste värvainetega ja kuivõrd üldse on ühed või teised neist histoloogilisel uuringul värvitavad ja seega teistest eristatavad. Neil rakutüüpidel on aga ka olulised funktsionaalsed iseärasused - nad produtseerivad erinevaid hormoone. Hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs moodustub hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite
Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Mikroobide temperatuurirühmad. Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Tündaliseerimine. Pastöriseerimine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too näiteid. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) konservantidena. Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. KCl kui
Pastöriseerimine: kuumutamune -150 kraadini 1-3 sekundit, seejärel kohe jahutamine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. Ülimadalatel temperatuuuridel mikroobid ei kasva ja ei paljune, aga ka ei huku. Glütserool tungib rakku, ja takistab seal jäääkristallide teket, jahutades samas tsüoplasma külmumistemperatuurini. pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too 1-2 näidet. pH mõjutab mikroobe nii otseselt kui kaudselt. Otseselt mõjutab raku pinnalaengut ja rakkude adhesiooni. Kaudselt mõjutab rakkku, mõjutades teiste ainete (eriti ioonide) lahustuvust ja seega ka kontsentratsiooni keskkonnas- [c] muutub kas letaalselt suureks või väikeseks. Oma
aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe
(temperatuurist, pH-st, keskkonna koostisest jne). Enamik liike on neutrofiilid (eelistavad neutraalset keskkonda) ja mesofiilid (eelistavad temperatuurivahemikku 20-45 C. Leidub ka organisme, kes elavad äärmuslikes oludes neid nimetatakse ekstremofiilideks. Null-kraadi lähedal kasvavad psührofiilsed, kuuma käes termofiilsed ja ekstreemselt kuumades tingimustes hüpertermofiilsed organismi. Äärmuslikult happelisi tingimusi eelistavad atsidofiilid, leeliselisi alkalofiilid. Organisme, kes vajavad elutegevuseks hapnikku nimetatakse aeroobideks (obligaatsed aeroobid ei saa hapnikuta elada, fakultatiivsed aeroobid eelistavad hapnikuga keskkonda kuid saavad elada ka ilma hapnikuta), hapnikuvaba keskkonda vajavad anaeroobid. Anaeroobid võivad olla aerotolerantsed suudavad lühikest aega hapnikku taluda, kuid ei paljune sel juhul. Mitmesugused keemilised ühendid (antibiootikumid, desinfitseerivad ained jne) on enamikule
70. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. Madalatel temperatuuridel mikroobid ei hävi, kuid nad ei paljune ega kasva. Tavaliselt kasutatakse krüoprotektorina (antifriisina) glütserooli. Ta tungib rakku ja takistab jääkristallide teket rakus, alandades tsütoplasma külmumistemperatuuri. Kasutatakse mikroobide pikaajalisel säilitamisel. 71. pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Atsidofiilid eelistavad happelist keskkonda. Optimaalne pH 1-5,5. Aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Leidub soovees, happelises mudas, happelistes kuumaveeallikates. Nt Picrophilus. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda. Optimaalne pH 8,5-11,5. Nt Bacillus firmu. Ka tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda. 72. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too 1-2 näidet.
Glütserool kui krüoprotektor - Tavaliselt kasutatakse krüoprotektandina (antifriisina) 15-20% steriilset glütserooli. Glütserool tungib rakku ja takistab jääkristallide teket rakus, alandades tsütoplasma külmumistemperatuuri. Krüoprotektandis suspendeeritud kultuure hoitakse kas -75 oC (-80oC) juures, vedelas lämmastikus või selle aurudes. 16. pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too näiteid. pH toime mikroobidele - Keskkonna reaktsioon mõjub mikroorganismidele. Enamus mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda (neutrofiilid) ning aluseline ja happeline keskkond on neile vastunäidustatud. Enamik roisubaktereid ei talu pH-d alla 5.0. Seda kasutatakse ära toiduainete
9) endospooride esinemine ja paiknemine Füsioloogilised ja metaboolsed: 1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, 2) kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained), 3) käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid), 4) peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne) 5) Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb) 6) liikuvus, 7) osmotolerantsus, 8) suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob) 9) pH-taluvus ja-nõudlus (atsidofiilid, alkalifiilid), 10) soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne) 11) Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, 12) tundlikkus antibiootikumidele, 13) varuainete loomus. Biokeemilised tunnused: 1) Rakukesta keemilised komponendid, 2) Pigmentatsioon, 3) Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), 4) Teatud ensüümide süntees; 5) Tsütokroomide spekter, 6) Klorofüllide spekter. Ökoloogilised tunnused: 1) Tüüpilised elupaigad,
(või) etanool, milleks kulub ligikaudu 50% kääritavatest suhkrutest. Teeseen on tegelikult kogukond kooselavaid baktereid ja pärmiseeni - Saccharomyces, Pichia, Bacterium, Acetobacter ja tosinkond teist elukat. Kuigi see moodustis meenutab sent, pole tegu siiski üksikorganismiga vaid sümbioosis elavate kultuuridega. Samamoodi on piimaseene näol tegu erinevate bakterite sümbioosiga kes on ise atsidofiilid või kasutavad teiste sünteesitud ühendeid enda elutegevuseks. Piimhappelist käärimist põhjustavad erineva taksonoomilise kuuluvusega mikroorganismid - põhiliselt perekondadesse Streptococcus (varasem nimetus Lactococcus) ja Lactobacillus kuuluvad bakterid, aga ka mõned pärmid jt. Erinevate mikroorganismide või nende koosluste abil saadakse täiesti erinevaid tooteid. Heina sileerimisel, kapsaste jt. taimsete materjalide hapendamisel on valdavaks Lactobacillus plantarum
4) DNA seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest; 5) Transkriptsioonifaktoreid palju ja need sarnased eukarüootide omadele; 6) Metionüül-tRNA on initsiaator tRNA valgusümteesil; 7) Promootori äratundmine samasugune nagu eukarüütidel. Arhede füsioloogia ja levik looduses · Agselt arvati, et arhed on kõik ekstremofiilid, kuna esmalt kirjeldati just selliseid arhesid, kes olid ka atsidofiilid, hüpertermofiilid, ranged anaeroobid või halofiilid. Levik looduses · Praeguseks on selgunud, et arhesid on ka "tavalises" keskkonnas: külmas vees, mullas jne. Neid on ka soodes, inimese soolestikus ja suuõõnes. · 1992. a. avastati "mustad suitsetajad". Mustad suitsetajad on ookeanisügavusse avanevad kuumaveeallikad. Paiknevad tuhandete meetrite sügavuses merepõhjas. Kui
Füsioloogilised ja metaboolsed: 1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, 2) kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained), 3) käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid), 4) peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne) 5) Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb) 6) liikuvus, 7) osmotolerantsus, 8) suhtumine hapnikku (aeroob, anaeroob, fakultatiivne anaeroob) pH-taluvus ja-nõudlus (atsidofiilid, alkalifiilid), 10) soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed jne) 11) Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne) moodustamine, 12) tundlikkus antibiootikumidele, 13) varuainete loomus. Biokeemilised tunnused: 1) Rakukesta keemilised komponendid, 2) Pigmentatsioon, 3) Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid), 4) Teatud ensüümide süntees; 5) Tsütokroomide spekter, 6) Klorofüllide spekter. Ökoloogilised tunnused:
Küllastatud teevad jäigaks ja sirgeks. Küllastatud võiksid olla termofiilides, et nad vedelaks ei läheks,. Arhede rakumembraan - peavad oelma töövõimelised üle 100kraadi. Ühekihilised ja eetersidemetega..tetrameter lipiidid. - kõige stabiiilsemad. 16.Nim baktereid, kes hapestavad oma keskkonda ja kes leelistavad. Hapestavad hambakatubakkterid ja leelistavad näiteks Helicobakter pylori. Oma elukeskkonna hapestavad ka kääritajad bakterid, kelle happetolerantsus pole eriti suur. Atsidofiilid on bakterid, kes eelistavad happelist keskkonda. Sulfolobus, Stygiolobus, Metallosphaera. Need on kõik arhed. Kõige atsidofiilsem bakter on arhe Picrophilus. Kasvab hästi pH 0.7 juures. Aga ka eubakterite hulgas on atsidofiile. Thobacillus thioxidans. G(-) bakter. Vist kõige atsidofiilsem bakter. Talub ka pH 0.5, optimaalne on talle pH 2-3. Thermoplasma acidophila. Kestata arhe. Lüüsub pH väärtustel üle 5.0. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda
Madalal pH-l väheneb CO2 lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele. Mõnede ioonide, nagu Cu2+, Mo2+, Mg2+ ja Al3+ lahustuvus aga suureneb happelises keskkonnas ja nende kontsentratsioon muutub mikroobile toksiliseks. Mõnede katioonide, nagu Fe2+, Ca2+, Mg2+ ja Mn2+ lahustuvus aga väheneb aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Näiteks oksüdeerunud raua transpordiks rakku on vaja erilisi transportsüsteeme (siderofoore). Atsidofiilid Harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Happelise reaktsiooniga on mõned tööstuslikud heitveed (tselluloositööstus; puitu töödeldakse väävelhappega). Happelised on ka söetööstuse, vasekaevanduste jne heitveed (maakides ja söes leiduv väävel oksüdeerub väävelhappeks bakterite vahendusel). Enne looduslikesse veekogudesse juhtimist tuleb neid neutraliseerida. Looduslikes veekogudes on pH enamasti neutraalne või sellelähedane
või veidi üle, Eesti jõgedes varieerub pH enamasti 7,3-8,0. · Organismid jagunevad taluvuse seisukohalt vee pH-sse: eurüioonsed: taluvad suuri pH kõikumisi; 1 stenoioonsed: ei talu suuri pH kõikumisi; · Organismid jagunevad suhtumiselt vee pH-sse: alkalifiilid - aluselise vee lembesed (mändvetikad); atsidofiilid - happelise vee lembesed (ikkesvetikad). · · II. Biootilised. 1. Troofilised seosed (autotroofidàfütofaagidzoofaagid) 2. Konkurents (kasutatakse üht ja sama vähest ressurssi) 3. Sümbioos (nt kiirloom ja vetikas- eri liikide vastastikku kasulik kooselu) · Zooplanktoni (ZP) võrdlus · MERES ja MAGEVEES · 1
Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st
Raua oksüdatsioon, vastavad bakterid. Gallionella ja Marinibacter limasabaga rauabakterid. Redutseeritud S-ühendeid oksüdeerivad: fotosünteesivad S-bakterid, Tioonbakterid, Fakultatiivsed tioonbakterid. Tioonbakterid saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist. Nad oksüdeerivad väävelvesinikku, elementaarväävlit ja tiosulfaati sulfaadini. Väävliühendite oksüdeerimisel hapestub kk moodustub väävelhape. Bakterid ise taluvad seda kk-da on atsidofiilid. Redutseeritud S-ühendid oksüdeeritakse sulfaadiks. Tioonbakterid saavad oksüdeerida So, H2S, tiosulfaati ja sulfitit. Väävli oksüdeerijad saavad väävlit kasutada vaid siis kui nad kinnituvad väävliosakeste oinnale. Seal toimub 28 väävli lahustuvaks muutmine ja rakku transportimine. Elektronid lähevad hingamisahelasse peamiselt tsütokroomide tasemel, ja lõpuks kantakse hapnikule. Membraanil moodustub prootongradient ja selle arvel sünteesitakse ATP
Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st
(1000-kordset vesinikioonide kõikumist). Bakterite kasvatamisel on olulised kolm pH väärtust, alumine (kõige happelisem), mida bakter veel talub, optimaalne ning kõige ülemine pH väärtus (kõige aluselisem), mida bakter veel talub. Vastavalt pH optimumile on bakterid jagatud kolme rühma: atsidofiilideks, neutrofiilideks ning alkalofiilideks. Atsidofiilsete bakterite pH optimum alla pH 4, neutrofiilidel pH 7 lähedal ning alkalofiilidel kõrgemal kui pH 8. Obligaatsed atsidofiilid, nagu Thiobacillus'e liigid, vajavad madalat pH-d vältimaks membraanide lahustumist ning rakkude lüüsumist neutraalsel pH-l. Enamik eukarüootide patogeene on neutrofiilid. Neutrofiilide tsütoplasma pH on umbes 7,5 7,7 juures. Erinevalt eukarüootidest peavad bakterid hakkama saama väga kõikuva keskkonna pH-ga. Eukarüootidel on raku tsütoplasma väga rangelt pH 7,3 juures ning rakuväline pH on 7,4 juures. Neutrofiilsed bakterid elavad keskkonnas, mille pH võib kõikuda 5,5
annaabi.ee 
