Teadaanded välja riigisekretär vastava ametniku ametisse nimetamise õigust omava isiku ettepanekul, andes kandidaatidele avalduse esitamiseks aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast arvates. Konkursiteadaanne peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ametiasutuse ja konkursi korras täidetava ametikoha nimetust; 2) kandidaadile esitatavaid nõudeid; 3) ametipalga suurust; 4) avalduse ja muude vajalike dokumentide esitamise tähtaega; 5) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni aadressi; 6) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosoleku aega. 23. Konkursi tulemuste teatavakstegemine Konkursi- ja atesteerimiskomisjon esitab ametikohale nimetamiseks ühe või mitu kandidaati või loobub kandidaadi esitamisest. Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud liige teatab hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval kirjalikult igale
dokumendifoto (digitaalversioon), mida kasutatakse giiditõendil. Atesteeritud giidide andmed (nimi, foto, töökeeled) avaldatakse veebilehel 2 https://www.visitparnu.com/praktiline-info/giidid hiljemalt 14 päeva pärast atesteerimist. 1.15. Atesteeritud giidil on võimalus astuda Pärnu Giidide Ühingu liikmeks vastavalt PGÜ põhikirjale. 2. Atesteerimiskomisjoni ülesanded ja hindamine esmasel atesteerimisel 2.1. PGÜ juhatus nimetab atesteerimiskomisjoni (AK) liikmed, keda on vähemalt kaks. 2.2. Atesteerimiskomisjoni ülesannete hulka kuulub: - Atesteerimise toimumise kuupäeva ja koha väljakuulutamine ja vajaliku info levitamine erinevates teabekanalites - Hindamiskomisjoni (HK) moodustamine esmase ja korduvatesteerimise läbiviimiseks; hindamiskomisjoni kaasatakse Pärnu LV, SAPT, turismiettevõtete jms esindajaid
koordineerimine; 10) peaministri nõustamine ja toetamine Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel ning Teadus- ja Arendusnõukogu töö teenindamine; 11) peaministri nõustamine muudes küsimustes ning Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Valitsust nõustavate kogude ja peaministri töö ja asjaajamise korraldamine; 12) avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine, valik ja arendamine, sealhulgas Riigikantselei juures tegutseva kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töö ja asjaajamise korraldamine; 13) teised seaduste ja muude õigusaktidega ning Vabariigi Valitsuse poolt Riigikantseleile pandud ülesanded. 20) Milline ametnik juhib Riigikantselit? V: Riigikantseleid juhib riigisekretär 21) Millistele tingimustele peab vastama riigisekretär? V: Peab omama juriidilist kõrgharidust, ta ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse,
põhimäärused ning teised Rahvusarhiivi juhtimiseks ja tegevuse korraldamiseks vajalikud õigusaktid; 11. teeb riigisekretärile ettepaneku Rahvusarhiivi põhimääruse, struktuuri või koosseisude muutmiseks; 12. teeb riigisekretärile ettepaneku avaliku konkursi väljakuulutamiseks Rahvusarhiivi ametnike vabadele, «Avaliku teenistuse seaduse» alusel konkursi korras täidetavatele ametikohtadele; 13. on Rahvusarhiivi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees või nimetab sellele kohale ühe Rahvusarhiivi teenistujatest; 14. esitab riigisekretärile ettepanekud Rahvusarhiivi tulude ja kulude aastaeelarve eelnõu, vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta ning eelarve täitmise aastaaruande; 15. valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle, teeb vajaduse korral ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 16. teostab arhiivijärelevalvet seaduses sätestatud ulatuses ja korras; 17
· tagab organisatsiooni tulemusliku töö ning kodukorra ja lepingute täitmise. Juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal: · koordineerib lasteaia õppe- ja kasvatustööd. Omab ülevaadet pedagoogide tööst ja annab selle kohta tagasisidet; · korraldab koostööd spetsialistidega ja tagab õppevahendite olemasolu; · osaleb koos juhataja ja vanempedagoogiga õpetajate värbamisprotsessis ja atesteerimiskomisjoni töös. Juhataja asetäitja majanduse alal: · kavandab ja korraldab eelarvega seotud küsimusi ja osaleb lasteaia arendustegevuses; · juhatab teenindava ja tehnilise abipersonali tööd; · planeerib ja korraldab igapäevast majandustegevust. Tervishoiutöötaja: · koordineerib tervisedenduslikku tegevust ja seostab seda õppe- ja kasvatustööga; · kavandab ja viib läbi laste tervise ja füüsilise heaoluga seotud tegevusi;
jms. /13/ Juhendi kohaselt töötingimuste tervisekahjulikkuse mõõtmise kui töökaitseabinõu korraldamine ja selle eest tasumise kohustus on tööandjal. Nimetatud mõõtmine teostatakse enne tootmise või töökeskkonnaks oleva objekti ekspluatatsiooni võtmist ning edasiselt regulaarselt ettenähtud tähtaegadel. Mõõtmist teostavad iseseisvad, atesteeritud laboratooriumid või struktuursed üksused, kes teostavad seda haldusaktiga kehtestatud ja atesteerimiskomisjoni poolt aktsepteeritud meetoditega. / 13/ Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus,
jms. /13/ Juhendi kohaselt töötingimuste tervisekahjulikkuse mõõtmise kui töökaitseabinõu korraldamine ja selle eest tasumise kohustus on tööandjal. Nimetatud mõõtmine teostatakse enne tootmise või töökeskkonnaks oleva objekti ekspluatatsiooni võtmist ning edasiselt regulaarselt ettenähtud tähtaegadel. Mõõtmist teostavad iseseisvad, atesteeritud laboratooriumid või struktuursed üksused, kes teostavad seda haldusaktiga kehtestatud ja atesteerimiskomisjoni poolt aktsepteeritud meetoditega. / 13/ Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus,
uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti-ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt punktile 150.3.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel vastavalt punktile 150.3.4. 114. Atesteerimine on atesteerimiskomisjoni poolt hinnangu andmine doktorandi edasijõudmisele oma õppekava õppe-ja teadustöös. Atesteerimisel hinnatakse doktorandi individuaalplaani täitmist. 133. Kui rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-või magistriõppe lõpetamise tingimus on lõputöö kaitsmine, valib üliõpilane juhendaja(d) ning kooskõlastatult juhendaja(te)ga töö teema. Lõputöö juhendaja(d) määratakse instituudi juhataja ettepanekul dekaani korraldusega hiljemalt kuus kuud enne töö eeldatavat kaitsmist
Prokuratuuriseadus §16. Prokuröri ametisse nimetamine (1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. (2) Juhtiva riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. (3) Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul. (4) Riigiprokuröri nimetab ametisse justiitsminister prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. (5) Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning prokuröri abi nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. (6) Riigi peaprokuröriks ja juhtivprokuröriks võib nimetada isiku, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. (7) Isikut ei nimetata prokuröri ametisse, kui ta ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele. Ametisse nimetamata jätmise otsust tuleb põhjendada. §17. Prokuröri ametiaeg
toimumise ajaks ei ole ametniku vahetu ülemus oma ametikohal töötanud vähemalt kuus kuud, - kuue kuu täitumiseni. 15. Ametnike reserv Ametnike reservi eesmärgid Ametnike reservi eesmärkideks on kindlustada: 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustel ametnikukandidaatide leidmine; 2) teenistuses mitteolevale konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse alusel reservi arvatud isikule teenistuse leidmine riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna; 3) ametikohalt vabastatud isikule uuesti teenistuse leidmine riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikuna. 16. Tööaja üldine riiklik norm. Lühendatud tööaeg, osaline tööaeg Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas, Lühendatud tööaeg on:
Prokuratuuriseadus §16. Prokuröri ametisse nimetamine (1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. (2) Juhtiva riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. (3) Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul. (4) Riigiprokuröri nimetab ametisse justiitsminister prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. (5) Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning prokuröri abi nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. (6) Riigi peaprokuröriks ja juhtivprokuröriks võib nimetada isiku, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. (7) Isikut ei nimetata prokuröri ametisse, kui ta ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele. Ametisse nimetamata jätmise otsust tuleb põhjendada. §17. Prokuröri ametiaeg
Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul. Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning prokuröri abi nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursi ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. Riigi peaprokuröriks ja juhtivprokuröriks võib nimetada isiku, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Prokuröriks nimetamine Prokuröriks ei või nimetada isikut: 1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest; 3) kes on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist;
kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Ta korraldab Valitsuse tööd ja juhib Riigikan- tseleid, koostab valitsuse istungi päevakorra kava ja võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Ta jälgib, et Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja teiste seadustega, ning annab kaasallkirja valitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele. Riigisekretär juhib kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tööd ning annab valitsusele arvamuse ministeeriumi kantsleri ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel. Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist. Riigisek-retäriks võib olla üksnes juriidilise kõrgharidusega isik. Riigi- kantselei juhina on riigisekretäril samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. Ministeeriumid, kantslerid, ministrid, abiministrid.
4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; 5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 6) valib kohtunikuabi eksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. Kohtute üldkogu - igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. 1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; 2) annab justiitsministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta; 3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes;
a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt punktile 150.3.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel vastavalt punktile 150.3.4. 114. Atesteerimine on atesteerimiskomisjoni poolt hinnangu andmine doktorandi edasijõudmisele oma õppekava õppe- ja teadustöös. Atesteerimisel hinnatakse doktorandi individuaalplaani täitmist. 133. Kui rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- või magistriõppe lõpetamise tingimus on lõputöö kaitsmine, valib üliõpilane juhendaja(d) ning kooskõlastatult juhendaja(te)ga töö teema. Lõputöö juhendaja(d) määratakse instituudi juhataja
süsteem, mida korraldatakse esmajoones liidu liikmeskonda kuuluvatele eraõiguslikele organisatsioonidele. Osalemine sertifitseerimisel on vabatahtlik. Sertifitseerimine käesoleva dokumendi alusel on kinnisvara haldus- ja/või hooldusteenust osutavate firmade (juriidiliste isikute) juhtimiskorralduse ning nende poolt osutatavate teenuste kvaliteedi perioodiline, vähemalt kolmeaastase intervalliga hindamine EKHH-i juurde moodustatud atesteerimiskomisjoni poolt. Need jagunevad: Haldusteenuse (HA) sertifikaat, milllel on neli kvaliteedi klassi; Hooldusteenuse (HO) sertifikaat, millel on neli kvaliteedi klassi. Haldusfirmad Haldusleping – kinnisvaraomaniku (tema volitatud esindaja) ja haldusfirma vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe, mis kirjeldab osutatavat teenust ja selle kvaliteedikriteeriume ning määrab haldusobjekti hooldustööde korraldamise tingimused;
Kaitseväeteenistuse seaduse järgi annab president ohvitseriauastmeid. Diplomaatilisteks auastmeteks on suursaadik ja saadik. Diplomaatiline auaste antakse presidendi otsusega eluaegselt. Ettepaneku diplomaatilise auastme andmiseks teeb Vabariigi Presidendile Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele (nõunik, esimene sekretär, teine sekretär, kolmas sekretär, atasee) välisminister Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni otsuse alusel. Diplomaatiline teenistusaste antakse välisministri käskkirjaga välisteenistuses töötamise ajaks. Välisteenistusest pensionile jäämisel diplomaatiline teenistusaste säilib. Diplomaatiliste au- ja teenistusastmete andmist reguleerib Välisteenistusseadus. 124. Vabariigi Presidendi pädevus kriminaalalal. Kriminaalalal on presidendi pädevus järgmine: 1) annab süüdimõistetule nende palvel armu, s.o vabastab karistuse kandmisest või kergendab karistust
1.ta esindab riigipeana Eestit rahvusvahelisel areenil 2.tal on õigus sõlmida välislepinguid. Rah.vah. lepinguõ-e Viini konventsiooni kohaselt on president üks nendest vähestest ametnikest, kes saab lepingu sõlmida ilma, et ta peaks esitama volikirja. 3.annab diplomaatilisi auastmeid. Välisteenistuse seaduse kohaselt teeb ta seda valitsuse ettepanekul. Valitsusele teeb omakorda ettepaneku välisminister ministeeriumi atesteerimiskomisjoni nõusolekul. Diplomaatilisteks auastmeteks on suursaadik ja saadik. Need auastmed antakse eluajaks. Ausastme saab president ära võtta ainult siis, kui isik on kohtu poolt süüdi mõistetud. Peale diplomaatiliste auastmete on diplomaatilised teenistusastmed -- nõunik, I/II/III sekretär, atašee. Teenistusastmed antakse välisministri poolt ja need kehtivad ainult teenistuses oleku ajal. 4
annaabi.ee 
