6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon Ühe liigi isendid teatud territooriumil , mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine moodustavad populatsiooni. Populatsiooni iseloomustavateks näitajateks on arvukus ja asutustihedus 9. Õhu koostis hapnik 21% lämmastik 78% argoon 0,93 % 10. Taimede liigitamine valgusnõudluse alusel * valguslembesed * varjulembesed * varju taluvad 11. Miks on eluks Maal tähtis selline atmosfääri koostis ? * kõige optimaalsem koostis hingamiseks * muidu langeksid Maale taevakehad 12. Vee kareduse näitajad Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg) 13. Vee neutraalsus Vesi on neutraalne kui pH tase on 7 , alla selle on vesi happeline , üle selle aluseline 14. Mis on huumus ?
plahvatuse etapp). 10 suurima rahvaarvuga riiki: 1. Hiina 1.32 miljardit 2. India 1.12 miljardit 3. USA 301 miljonit 4. Indoneesia 234 miljonit 5. Brasiilia 190 miljonit 6. Pakistan 164 miljonit 7. Bangladesh 150 miljonit 8. Venemaa 141 miljonit 9. Nigeeria 135 miljonit 10. Jaapan 127 miljonit 152. Eesti 1.3 miljonit Rahvastiku paiknemine üle 50% elanikest elab kuni 200 km rannikust transport 15% maismaast on asustamata asutustihedus on maailma eri paikades väga erinev keskmine 40 in/km² LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID
Hõredalt asustatud alad ja · Gröönimaa ja riigi keskosa-põhjuseks igikelts hõreda asustuse põhjused Suuremad linnad, rahvaarv · Toronto - 2 503 300 elanikku (linnastus 5,113,149 elanikku) · Montreal - 1,620,693 elanikku (linnastus 3,635,571 elanikku) · Vancouver 578,041 elanikku (linnastus 2,116,581 elanikku) Kokkuvõte: Kanada asutustihedus on väike. Enamus inimesi elab suurlinnades. Suur osa Kanada pindalast on kaetud igikeltsa, metsade (peaaegu pool pindalast) ja kiltmaaga. 9% riigi territooriumist on harimiskõlblik maa, aasad ja karjamaad moodustavad 3%, metsad ja metsamaad 45% ning 43% maad kasutatakse muudel eesmärkidel, 70% Kanada tööstuskaupadest toodetakse St. Lawrence'i jõe äärses piirkonnas. Arktikas asub mitu peaaegu asustamata hiigelsaart. Egiptuse asustus tihedus on suur
roomajaid 97 ja kahepaikseid 25 liiki. Kivu järv 4. 99% rahvastikust moodustavad bantu keelte hulka kuuluvat ruanda keelt kõnelevad ruandid. Neist 84% on hutud ja 15% tutsid. 1% Rwanda rahvastikust on pügmeed (batvad ehk tvaad). 1996. aastat on peale ruanda keele ametlikud keeled ka prantsuse ja inglise keel, suhtluses kasutatakse ka suahiili keelt. Rwanda on Aafrika tihedaima asutusega riik ( keskmine asutustihedus 334 in/km2). Usklikest 56,5% katoliiklased, 26% protsetandid, 11% adventistid ja 5% muslimid, on ka hõimuusklikke. Kirjaoskajaid on umbes 2/3 täiskasvanud ruandalastest. 5. Rwanda on vaene, majanduslikult mahajäänud põllumajanduslik maa, tema arengut on pidurdanud hutude ja tutside vastasseis. Umbes 60% ruandalastest elab allpool vaesuspiiri. Ligikaudu 90% rahvastikust tegeleb põllumajandusega. Põllumaad on 45,6% territooriumist (2005) ja püsikultuuride all on 10,3%
Populatsiooniks nimetatakse ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma. Igal liigil on oma levila ehk areaal. Looduslikud takistused on sageli leviku piiriks ja üks liik moodustab palju erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid), kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits), stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes
söömata, osa tarbivad ära veelinnud. Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel kasvab kala nii loodusliku toidu kui lisasöötmise arvel. Suvise kasvuperioodi vältel on eesmärgiks võimalikult täielikult ära kasutada kalade kasvupotentsiaal, saada maksimaalne juurdekasv ja toodang minimaalsete kadude ja kulutustega. Selleks tuleb igale vanusegrupile kindlustada optimaalne asutustihedus ja õige söötmine. Talviseks pidamiseks tuleb luua tingimused, mis tagaksid võimalikult väikese kaalulise ja arvulise kao. Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, mis on reguleeritava veereziimiga. Tiigi kuju ja suurus 5 oleneb tema kasutamise otstarbest. Basseinid
tiigis kasutamiseks liiga kõrge. Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud. Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast. Suvise kasvuperioodi vältel on eesmärgiks saada maksimaalne juurdekasv ja toodang minimaalsete kadude ja kulutustega. Selleks tuleb igale vanusegrupile kindlustada optimaalne asutustihedus ja õige söötmine. Talviseks pidamiseks tuleb luua tingimused, mis tagaksid võimalikult väikese kaalulise ja arvulise kao. Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, mis on reguleeritava veereziimiga. Tiigi kuju ja suurus oleneb tema kasutamise otstarbest. Basseinid võivad olla betoonist, puidust või muldne.
- Praegu esineb eelkõige troopilistes piirkondades. Karjakasvatajad (pastoralism) - Liigutakse karjaga ringi (nomaadid) või karjatatakse ühe koha peal. - Uhked, sõjakad Põllumajandus (agriculturalism) - Intensiivne põllundus. Elatakse kogu aeg ühe koha peal ja haritakse sama maalappi. - Tehakse palju tööd; põllumaa eest hoolitsemiseks rajatakse niisutussüsteeme, väetatakse. - Suur ebavõrdsus - Suur asutustihedus. - Spetsialiseerumine, tekivad sotsiaalsed grupid kes ise ei tegele toidu tootmisega. Industriaalühiskond (industrial) - Enamus inimesi ei tegele toidu tootmisega - Spetsialiseerumine - Suur asustustihedus - Linnastumine Postindustriaalne ühiskond - Peamiseks majandussektoriks on teenindus, mitte enam tootmine - Olulisemaks ressursiks on informatsioon, mitte enam tehnoloogia Kultuuri olemust seletavad teooriad 1
8. Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur · Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust. · Üheks oluliseks teguriks populatsioonis on asutustihedus, mida piiravad ja reguleerivad mitmed mehhanismid. · Tihedusest sõltumatud tegurid mõjutavad populatsiooni sõltumata asutustihedusest ja populatsiooni sisestest protsessidest. Tihedusest sõltuvad tegurid on sellised mille puhul populatsiooni asutustihedus mõjutab otseselt piiravaid mehhanisme. · Populatsiooni vanuseline struktuur: kasvav populatsioon; püsiv populatsioon; kahanev populatsioon. 9. Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias 9
- eraomandi puudumine ja võrdsus - keskse võimuorgani puudumine - tehakse vähe tööd - toidu jagamine Aiaviljelus - ekstensiivne põllundus - taimede eest eriti ei hoolitseta - troopilistes piirkondades Karjakasvatajad - ligutakse ringi koos karjaga (nomaadid) või karjatatakse ühel kohal - uhked ja sõjakad Põllumajandus - intensiivne põllundus, kogu aeg elatakse samas kohas - palju tööd - suur ebavõrdsus ja asutustihedus - spetsialiseerimine Industriaalühiskond - enamus inimeis ei tegele toidu tootimisega - spetsialiseerumine - suur asutustihedus - linnastumine Postindustriaalne ühiskond - peamiseks majandussektoriks on teenindus mitte tootmine - olulisemaks ressursiks on informatsioon mitte tehnoloogia Inimühiskonna ja kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest - Emile Dukheim sots
6 633 896 8501??? 10 suurima rahvaarvuga riiki: 1. Hiina 1.32 miljardit 2. India 1.12 miljardit 3. USA 301 miljonit 4. Indoneesia 234 miljonit 5. Brasiilia 190 miljonit 6. Pakistan 164 miljonit 7. Bangladesh 150 miljonit 8. Venemaa 141 miljonit 9. Nigeeria 135 miljonit 10. Jaapan 127 miljonit 152. Eesti 1.3 miljonit Rahvastiku paiknemine üle 50% elanikest elab kuni 200 km rannikust transport 15% maismaast on asustamata asutustihedus on maailma eri paikades väga erinev keskmine 40 in/km² TV lk 23, 24, 25 2) Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid õp joonis lk 41, 43 TV lk 26, 27 3) Demograafiline üleminek teooria, mis kirjeldab rahvastiku käitumist, kus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madala sündimuse ja suremusega ning muutub rahvaarv ja rahvastiku vanuseline koosseis mõistet käsitletakse kitsamalt ja laiemalt õp joonis lk 45 (kitsam) TV lk 29 tabel 4) Ränne ehk migratsioon
tasakaalus Iive näitaja on promill . GEOGRAAFIA 18.november.2008 RAHVASTIKU PAIKNEMINE : Rahvastiku paiknemiset mõjutavad tegurid : Asutustihedust mõjutavad looduslikud tegurid : mõõdukas , piisavalat soe ja parasniiske kliima ( KLIIMA ), tasandikuline või lainjas reljeef , viljakad mullad , pikem vetatsiooniperiood , rikkalikult loodusvarad , piirkond asub veekogu ääres . Asutustihedus positiivselt mõjutavad inimtegurid : majanduslikud tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat , sotsiaalsed korralikud elumajad , head tervishoiu ja haridusteenused , poliitilised valitsus investeerib infarastruktuur . ( ehitab uusi teid jms ) . Asutusetihedust negatiivselt mõjutavad looduslikke tegureid : ekstreemne kliima , liiga külm või kuum , liiga kuiv või liigniiske , mägine reljeef või liigniiske pinnas , looduslik
kasvavad puud) Ökosüsteem *Populatsioon- ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma. Igal liigil on oma levila ehk areaal. Looduslikud takistused on sageli leviku piiriks ja üks liik moodustab palju erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid) Kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits) Stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. *Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne
vms). 2. Aiapidajad (kõplapõllundusega tegelejad); võivad küttida ja kala püüda, kuid harivad ka väikeseid põlde (aitab kaasa ellujäämisele), asustus tihedam; maaala väiksem, aga kogukond esimesest suurem, elukohta vahetatakse mõne aasta möödudes, toidu nappust esineb harva (komplekteeritum toiduhankimine), kaubandus minimaalne, spetsialiseerunud käsitöölisi väga vähe, erinevused rikkuses väikesed, poliitilised liidrid ajutised (Suur Mees). 3. Karjakasvatajad asutustihedus madal, kogukond väike, rändlev või poolrändlev eluviis, vajavad loomi ja karjamaad (sellepärast peavad rändama), tihti esineb toidunappust (kuna ühekülgne toiduhankimise viis, epideemiad, põuad jne), kaubandus väga oluline (et saada asju, mida ise ei tooda), spetsialiseerunud käsitöölisi vähe, individuaalsed erinevused rikkuses suured (võrdsed võimalused = kellel tööd ja õnne), poliitilised liidrid (vanemad ajutised/alalised). 4
lapsi, suur ebavõrdsus) maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo 5. industriaalne (enamik inimesi ole enam tõelised subjektid. Rahvused on ürgsed moodustised, põllumajanduses, linnastumine, peremudeli muutus, mille keskseks tunnuseks on keel. Igal rahvusel on oma suur asutustihedus) unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine protsess, 6. postindustriaalne (valdav on teenindussektor, mille käigus saab rahvus iseendast teadlikuks. Kõige pearessurss on info, mitte tehnika) õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil 7 miljonit aastat tagasi toimus inimese ja simpansi rahvusriik. lahknemine, 200 000 a tagasi tekkis Aafrikas tänapäeva Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria
.. jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures Majanduslikud tegurid mida jõukam riik, osas prügilatesse Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: seda rohkem jäätmeid põllumajandusjäätmete kompostimine Elamu tüüp ja asutustihedus reoveesette kompostimine puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) Elanike harjumused, veendumused ja tavad tsemenditolmu kasutamine muldade pH (keskkonnateadlikkus) reguleerimisel pakendite kogumine ja ümbertöötlemine
mln nime, võiks olla kuni 1,5 mln palju maa-alalisi ja ajalisi lünki. Soomes 2 2,5 mln. Soomes arvutusi selle kohta, palju nimesid tiheduse järgi on 3-4 nime ruutkilomeetri kohta. Nimetihedus sõltub sellest, milline on maastik ja rahvastik, kes seal elab. Kaks piirkonda, miks nimesid tihedamalt: vaheldusrikas maastik, mida kohtab Kagu-Eestis, kus künklik. Teine on rannikupiirkond, kus mõned rannaalad keerulise joonega, seal on merel, lahtedel nimed. Asutustihedus tingib nimetiheduse kasvu. Vaadates Eesti põhikaarti: Kagu-Eesti nimerikas, Kesk-Eesti hõredalt nimedega kaetud. USA andmebaasis, mis hõlmab kogu maailma, seal on 6 mln nime. Nimi väljendab inimese huvi objekti vastu. nimi kaob, kui objekt ise kaob või kaob huvi selle vastu. dominantnimed ja orientiirnimed. Varem oli dominantnimedeks mõisanimed. Dominantnimedel mõju asutuspildi kujunemisele. Nt küla võis oma algse nime kaotada mõisa nime tõttu
Haigusele iseloomulik vereloomkoe e hematopoeetilise koe (peaneer, põrn) nekroos on tuvastatav histoloogilise uuringuga. Diagnoos pannakse viroloogiliste uuringute alusel. Haigusetekitaja kandub edasi veega, nakatutakse lõpuste kaudu. Haigust siirutavad asümtomaatilised nakkusekandjad kalad, kalatoidulised linnud, verdimevad parasiidid. Nakkus levib desinfitseerimata kalakasvatusinventariga, kalamarjaga. Haigestumist soodustavad ületoitmine, ülemäärane asutustihedus, kalavedu, järsk temperatuurimuutus. Haiguse üleelanud kalad jäävad kogu eluks nakkusekandjateks. IHN ravi ei tunta. Ohustatud kalamajandis võib haiguse ägedat faasi vältida, kui tõsta 24 tunni jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist temperatuur 5...7 päevaks üle 18°C. Sellega küll viirust ei surmata ja temperatuuri alandamisel normaalseks võib haigus uuesti puhkeda. Otstarbekas on kogu kala likvideerida ja majand desinfitseerida. 2. Karpkala kevadvireemia
· Institutsioonid majandus, poliitikad, seadused, kunst, religioon, teadus · Kollektiivsed kujutelmad keel, kunst, religioon, teadus, müüdid. · Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil. On individiduaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. · Tööjaootse teke primitiivses ühiskonna tegelevad kõik inimesed samade asjadega. Rahvaarv ja asutustihedus kasvavad. Inimesed ei saa kõik tegeleda samade asjadega. Tekib spetsialiseerumine ja tööjaotus. Kritiseerib Adam Smithi · Religioon religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimeset tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna enesetunnetus. Jumala- religiooon asnedub inimesereligiooniga. · Emile Durkheim (1897) ,,Suitsiid". Enesetapoude arv on riigis pika aja jooksul stabiiline. Ei
- Praegu esineb eelkõige troopilistes piirkondades. Karjakasvatajad (pastoralism) - Liigutakse karjaga ringi (nomaadid) või karjatatakse ühe koha peal. - Uhked, sõjakad Põllumajandus (agriculturalism) - Intensiivne põllundus. Elatakse kogu aeg ühe koha peal ja haritakse sama maalappi. - Tehakse palju tööd; põllumaa eest hoolitsemiseks rajatakse niisutussüsteeme, väetatakse. - Suur ebavõrdsus - Suur asutustihedus. - Spetsialiseerumine, tekivad sotsiaalsed grupid kes ise ei tegele toidu tootmisega. Industriaalühiskond (industrial) - Enamus inimesi ei tegele toidu tootmisega - Spetsialiseerumine - Suur asustustihedus - Linnastumine Postindustriaalne ühiskond - Peamiseks majandussektoriks on teenindus, mitte enam tootmine 27
annaabi.ee 
