ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3.Kust saada raha ettevõtte asutamiseks, kust laiendamiseks? Ettevõtte alustamisega seotud raha saab kas oma säästudest, äripartnerilt, pangalaenust või siis toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist.
Asutamisprotsessid 1) Äriidee 2) Ettevõtlusvormi valik 3) Ärinime valik ja kontroll 4) Asutamisdokumentide koostamine ja äriregistrile esitamine 5) Tegevuslubade/litsentside hankimine 6) Töötajate arvele võtmine 7) Registreering majandustegevuse registris 8) Finantseerimis võimaluste leidmine Juhtimine Omanike pädevused – omaniku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite
suhteliselt kerge moodustada puudused piiramatu vastutus lisaraha on raske kaasata Usaldusühing eelised kaks osanikku puudused ainult täisosanik tohib juhtida Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja? Ettevõtte loomine või laiendamine algab äriplaani koostamisest äriplaan on kirjalik dokument, mille koostamisel mõtleb ettevõtja üksikasjalikult läbi oma äriidee ja selle realiseerimise kava Ettevõtte asutamise kulud asutamisdokumentide koostamisele ettevõtte äriregistris registreerimisele maksuametis arvele võtmisele jms Käivitamiskulutuste põhiliigid masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu-või rendikulu tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu-või rendikulu ruumide remont kulud esialgse tooraine-ja materjalivaru soetamiseks palgakulu esimestel kuudel muud kulud esimestel kuudel Kust saada ettevõtte asutamiseks raha omad säästud kõige lähem allikas, kui neid on
enda registreerimiseks äriregistris. Selleks tuleb FIE-l esitada äriregistrile vastavasisuline notariaalne avaldus. FIE plussid: registreerimise kord on lihtne, puudub kapitali nõue, ei pea olema põhikirja, võimalik kasutada kassapõhist raamatupidamist. FIE miinused: FIE vastutab oma kohustuste eest kogu isikliku varaga, suurem maksukoormus võrreldes äriühinguga. OÜ asutamine Osaühingu asutamisdokumentide allkirjastamine toimub notaribüroos. Kohal peavad olema kõik asutajad ja juhatuse liikmed. Osakapitali minimaalseks suuruseks on 2500 eur. Osakapitali sissemakset on võimalik teostada kolmel viisil: 1. Rahaline sissemakse. Seda raha saab uuesti kasutada pärast osaühingu kandmist äriregistrisse, s.o umbes 1-1,5 nädala pärast. 2. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule
...........................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................9 Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja? Ettevõtte loomine või laiendamine algab äriplaani koostamisest. Äriplaan on kirjalik dokument, mille koostamisel mõtleb ettevõtja üksikasjalikult läbi oma äriidee ja selle realiseerimise kava. Järgmiseks tulevad ettevõtte asutamise kulud, st kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte äriregistris regristreerimisele, maksuametis arvele võtmisele ja muule sarnasele. Eestis algavad need kulud mõnekümnest eurost. Väljamineku suurus sõltub sellest, milline ettevõtlusvorm valida. Aksiaseltsi regristreerimine eeldab veel, et loodava ettevõtte pangakontole kantakse teatav rahasumma-aksiakapital, mida peab olema vähemalt 25 000 eurot. Teatud tingimuste täitmisel sobib ka mitterahaline sissemakse.
enamus ei saa tõenäoliselt · LARPi ja lauamängude esimesel kuul maha populaarsuse kasvades on müüdud. oodata vastavatele toodetele nõudluse kasvu. 4.3. Äriprojekti realiseerimise ajagraafik Joonis 1. Äriprojekti realiseerimise ajagraafik Joonis e y telje leg en d: 1. Äriplaani koostamine 9. Asutamiskoosoleku kokkukutsumine ja 2. Turuuuringute läbiviimine (peamiselt asutamisdokumentide allkirjastamine internetiportaalides) 10. Dokumentide notariaalne kinnitamine 3. Turuuuringute analüüs 11. Ettevõtte pangaarve avamine 4. Toetajate leidmine 12. Äriregistrile vajalike dokumentide koostamine 5. Veebitoe ja internetipoe programmeerimine 13. Asutamiseks vajalike riigilõivude tasumine 6
Osaühingu loomine on kerge 1.1. Osaühingu asutamiseks vajalikud toimingud Ettevõtet on lihtsam luua, kui endale on enne selgeks tehtud millistest toimingutest ja nende loogilisest järjestusest äriühingu asutamine ning registreerimine peaks koosnema. Vastavalt EAS-i alustava ettevõtja portaali infole on asutamiseks vajalikud toimingud alljärgnevad : a) Asutamislepingu ja põhikirja koostamine Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud äriühingu omanikud ja juhatus. Kui äriühingu asutab ainult üks füüsiline isik, siis tuleb tal koostada asutamisotsus ja põhikiri ning asutamislepingut asendab asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Kui asutajaid on mitu, peavad nad asutamislepingu tingimused ja põhikirja kokku leppima omavahel. Asutamislepingu (asutamisotsuse) üheks osaks on asutatava osaühingu põhikiri
vahetamine keeruline. sõltub osa suurusest. Otsuste vastuvõtmisel sõltub häälte arv osa Aastaaruande (bilansi) avatus, ärisaladuse suurusest. osaline avalikustamine ... Alljärgneevalt on välja toodud joonis oaühingu asutamisest. 1 Asutamisdokumentide ettevalmistamine ja kinnitamine 2 Asutamisdokumentide notariaalne tõestamine ja registreerimisavalduse esitamine 3 Tegevusloa saamine 9 4 registrilõivu ja äriregistrisse kande ajutise pangaarve avamine avaldamise kulude tasumine 5 rahaliste sissemaksete tegemine 10
Idee x 25.05.2009 Äriplaani koostamine x 0 Turu-uuringute läbiviimine x x Turuuuringute analüüs x x 1 Toetajate partnerite ja x x x osanike otsimine ja valik 2 Partnerlepingute ja teotuste vormistamine x 3 Asutamisdokumentide ettevalmistamine x ja koostamine 4 Asutamiskoosoleku kokkukutsumine x 30.07.2009 ja nende allkirjastamine Notari poolt dokumentide kinnistamine x Arve avamine pangas x Tegevusloa taotlemine x Hoonete remondiga alustamine
kandmisest. Seda reguleerib MTÜS. Asutamiseks on kaks süsteemi: loasüsteem ja avaldamis-normatiivne süsteem. Valdavas osas lähtutakse avaldamis-normatiivsest süsteemist. Kui on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid, ei ole vaja asutamiseks kellegi luba. Loasüsteem on kohaldatav ainult mõningatel üksikutel juhtudel (krediidiasutused (Krediidiasutuste seadus), kindlustusseltsid (Kindlustustegevuse seadus)). Asutamistoimingud seisnevad eelkõige asutamisdokumentide vormistamises aga ka vajalikes sissemaksetes. 1.2.1 Täisühingu asutamine Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha juhud, mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta väiksema häälteenamusega kui 3/4 kõigist häältest. Ühingulepinguga võib osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused
OÜ-l peab olema audiitor, kui OÜ osakapital on üle 25000eur või kui see on ette nähtud seaduses või põhikirjaga. OÜ on võimalik lõpetada osanike otsusega või kohtuotsusega. OÜ vara jaotamine toimub likvideerijate poolt koostatud jaotusplaani alusel. 29. Ettevõtte asutamise etapid. Äriidee Rahastamisvõimaluste leidmine Ettevõtlusvormi valik ( FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS, TÜ või MTÜ) Ärinime valik/kontroll (justiitsministeer. registrikeskusest) Asutamisdokumentide kinnitamine Tegevuslubade/litsentside hankimine (ministeeriumide käest) Ettevõtte registreerimine (Äriregistrisse kandmine) Registr. kohalikus maksuametis (Maksu- ja Tolliamet) Arvele võtmine haigekassas Registr. majandustegevuse registris (vajadusel). 30. AS iseloomustus. AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. AS vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK Vajalike tegevuste joongraafik projekti käivitamiseni osategevuste kaupa 11 Realiseerimine algab 01.06.2003. Periood pikkusega 10 päeva Tegevus 1 2 3 4 5 6 Start 1. Valmis äriplaan 2. Juhatuse liikmete eelnev valik 3. Asutamisdokumentide projektide koostamine, asutamiskoosoleku kokkukutsumune ja läbiviimine 4. Notari juures äriregistrile esitatavate dokumentide koostamine, allakirjutamine ja notari poolt kinnitamine 01.08.2003 5. Äriregistrile täiendavalt esitatavate dokumentide koostamine 6. Stardiarve avamine, sissemaksed, riigilõivu tasumine, kande avaldamiskulude tasumine 7
Selleks, et õpilasfirmat arvestataks praktilise tööna, peab temas osalenud õpilane olema läbinud kõik nõutud etapid. 1. Õpilasfirma toote või teenuse, juhtide ja nime valik. 2. Õpilasfirma toote või teenuse turu-uuring (küsitlused, internetiuuring jms) 3. Õpilasfirma äriplaan, mis põhineb turu-uuringul ja sisaldab SWOT analüüsi ning kasumiplaani, bilansiprognoosi ning aja plaani. 4. Õpilasfirma registreerimine (asutamisdokumentide täitmine) JA Eesti kodulehel. 5. Õpilasfirma tegutsemine. Toote tootmine või tellimine oma kavandi põhjal, teenuse osutamine. Turundustegevus. Müük. Finantsarvestus. Üldreeglina osavõtt vähemalt ühest laadast või müük muul avalikul üritusel. Toote või teenuse iseloomust sõltuvalt võivad olla erandid lubatud. 6. Õpilasfirma aruande koostamine. Aruanne kuni 8-15 lk, peab sisaldama
Mis dokumendid peavad olema, et teada saada ärisaladust? Tuleb täpselt kirjeldada, dokumenteerida asjade ring, tegevus või muu, mis on saladus ja mida peab hoidma. Juhatuse liige peab klaariks tegema mis on dokumenteerima ja teha leping omavahel töötajaga. Ärisaladuse tagamiseks makstakse töötajale kokkulepitud ulatuses, on maksustatav ja trahvitav. 15. Äriühingu asutamine. Tegevusalad. 1. Asutamislepingu ja põhikirja koostamine Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud äriühingu omanikud ja juhatus. Kui äriühingu asutab ainult üks füüsiline isik, siis tuleb tal koostada asutamisotsus ja põhikiri. Kui asutajaid on mitu, peavad nad asutamislepingu tingimused ja põhikirja kokku leppima omavahel. Asutamislepingu (asutamisotsuse) üheks osaks on asutatava osaühingu või aktsiaseltsi põhikiri. Kuna põhikiri määrab ära osanike või aktsionäride edasised õigused ja suhted, on põhikirja
(§§77 ja 78). Raamatupidamise korraldamise kohustus tuleneb tegelikult raamatupidamise seadusest. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab kohustuste eest piiramatult ehk kogu oma varaga. 6. Äriregister Äriregistri töölerakendamise peamiseks eesmärgiks on kogu ülejäänud ÄS-s sätestatu elluviimise tagamine. Äriregistri eelkäiaks võib pidada Ettevõtteregistrit, kuid erinevalt äriregistrist täitis ettevõtteregister pigem asutamisdokumentide arhiivi kui äriühingu õigusvõime tagaja rolli. Äriregistri olemasolu üheks peatingimuseks on avalikkus, mis tähendab seal sisalduvate põhiandmete kättesaadavust kõigile (st registrikartoteek ja äritoimik). Sama oluline on äriregistri garantiifunktsioon, mis tähendab, et registrist nähtuvatele andmetele on võimalik toetuda õiguslikes vaidlustes. Samuti peab äriregister võimaldama ettevõtjate tegevuse seaduslikkust vajaduse korral kontrollida, mille eeltingimuseks on
Riik kui tsiviilõigussubjekt on ta avalik-õiguslik j.i. Riik toimib oma organite kaudu... osadele organitele on antud suurem autonoomia, ise tegutseda, olla a-õ subjekt. muud Eesti Pank, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu, Teater Estonia, Kaitseliit, Haigekassa jne. nende kohta peab olema vastav seadus. On ülikooli seadus, kus loetakse üles erinevad ülikoolid iga ülikooli kohta eraldi seadust pole.(erand) 1.3. Juriidilise isiku asutamine ASUTAMINE: Asutamisdokumentide koostamine ja teatavate sissemaksete tegemine. TÜl ja UÜl ei ole põhikirja. Seda asendab ühinguleping, kus tuleb näidata miks ühing asutatakse, kuidas toimub juhtimine jne. OÜ peab olema asutamisleping ( lepitakse kokku mis tingimustel asutatakse ühing) ja põhikiri (konstitutsiooniline dokument , kus määratakse kõik individualiseerivad tunnused: nimi, asukoht; määratakse reeglid lisaks seadusele.) AS asutamine kas aktsiate märkimiseta või asutamine aktsiate märkimisega.
Kõige üldisemad normid juriidiliste isikute kohta tulevad TsÜSist; alati tuleb vaadata, kas on tegu eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isku kohta käiva asjaga, kui avalik-õigusliku, siis vaata lisaks antud seadust (nt. TÜ seadust), kui eraõiguslikuga, siis vaata äriseadustikku, MTÜ seadust jne ning eriseadusi. 3.4. Juriidilise isiku asutamine Asutamine tähendab neid toiminguid, mis viivad juriidilise isiku tekkimiseni. Need toimingud on eelkõige vastavate asutamisdokumentide vastuvõtmised. Eraõiguslik juriidiline isik on olemas alates sellest kui vastav kanne on registrisse tehtud. Vastav register äriühingute puhul äriregister. Sihtasutuste ja MTÜde puhul sihtasutuste ja MTÜde register. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on see taas määratud seadustega; pole olemas mingit avalik-õiguslike juriidiliste isikute registrit. Põhimõtteliselt võib eristada kahte asutamissüsteemi:
Kõige üldisemad normid juriidiliste isikute kohta tulevad TsÜSist; alati tuleb vaadata, kas on tegu eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isku kohta käiva asjaga, kui avalik-õigusliku, siis vaata lisaks antud seadust (nt. TÜ seadust), kui eraõiguslikuga, siis vaata äriseadustikku, MTÜ seadust jne ning eriseadusi. 3.4. Juriidilise isiku asutamine Asutamine tähendab neid toiminguid, mis viivad juriidilise isiku tekkimiseni. Need toimingud on eelkõige vastavate asutamisdokumentide vastuvõtmised. Eraõiguslik juriidiline isik on olemas alates sellest kui vastav kanne on registrisse tehtud. Vastav register – äriühingute puhul äriregister. Sihtasutuste ja MTÜde puhul sihtasutuste ja MTÜde register. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on see taas määratud seadustega; pole olemas mingit avalik-õiguslike juriidiliste isikute registrit. Põhimõtteliselt võib eristada kahte asutamissüsteemi:
kehtestatud tingimuste olemasolu ja nõuete järgimise üle. Käesoleval ajal ei ole loakorra rakendamine mittetulundusühingute asutamisel seadusega täpsemalt sätestatud. Põhiliseks mittetulundusühingu asutamismenetluse liigiks on registreerimiskord. Viimase puhul puudub eelneva asutamisloa taotlemise kohustus. Seaduses sätestatud korras asutatud ühingu põhikiri tuleb registreerida. Registreerimisel tehakse järelkontroll asutamistoimingute ning asutamisdokumentide seaduslikkuse üle. Registreerimisega saab ühendus juriidilise isiku staatuse. Siinjuures on ka asutatud, kuid veel mitte registreeritud põhikirjaga ühingul seaduses sätestatud juhtudel haldusõiguslik õigus- ja teovõime. 2. Mittetulundusühingu asutamine registreerimiskorras Registreerimiskorra puhul koosneb mittetulundusühingu asutamismenetlus kahest staadiumist: vahetult asutamistoimingutest ning registreerimistoimingutest. 2.1. Asutamistoimingud
(edaspidi nõukogu) 10 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. 62 § 3. Toetuse taotlemisel esitatavad dokumendid Toetuse taotlemisel esitatakse vastavale ministeeriumile kahes eksemplaris järgmised dokumendid: 1) taotlus, milles on märgitud taotleja nimi, kontaktandmed, juriidilise isiku registrikood, pangakonto number, projekti nimetus, millele toetust taotletakse, taotleja esindaja nimi ja ametikoht ning kirjutatud tema allkiri; 2) juriidilisest isikust taotleja asutamisdokumentide ärakirjad; 3) määruse lisa kohane projekti kirjeldus iga projekti kohta eraldi; 4) omafinantseerimise ja/või kaasfinantseerimise tõestamis- ja garanteerimisdokumendid või kaasfinantseerimise taotlemist tõendavad dokumendid. § 4. Toetuse andmine (1) Nõukogu teeb esitatud dokumentide alusel otsuse toetuse andmise ja selle suuruse või toetuse andmisest keeldumise kohta vastavalt "Hasartmängumaksu seadusele"
kehtestatud tingimuste olemasolu ja nõuete järgimise üle. Käesoleval ajal ei ole loakorra rakendamine mittetulundusühingute asutamisel seadusega täpsemalt sätestatud. Põhiliseks mittetulundusühingu asutamismenetluse liigiks on registreerimiskord. Viimase puhul puudub eelneva asutamisloa taotlemise kohustus. Seaduses sätestatud korras asutatud ühingu põhikiri tuleb registreerida. Registreerimisel tehakse järelkontroll asutamistoimingute ning asutamisdokumentide seaduslikkuse üle. Registreerimisega saab ühendus juriidilise isiku staatuse. Siinjuures on ka asutatud, kuid veel mitte registreeritud põhikirjaga ühingul seaduses sätestatud juhtudel haldusõiguslik õigus- ja teovõime. 2. Mittetulundusühingu asutamine registreerimiskorras Registreerimiskorra puhul koosneb mittetulundusühingu asutamismenetlus kahest staadiumist: vahetult asutamistoimingutest ning registreerimistoimingutest. 2.1. Asutamistoimingud
annaabi.ee 
