Põõsastik 78,8 1,8 3,0 0,3 75,7 2,3 78,8 1,7 Bushes Põllumajanudusmaa 1373,8 31,4 11,7 1,1 1362,1 40,9 1373,8 30,4 Agricultural land Soo 232,9 5,3 164,5 15,8 68,4 2,1 232,9 5,1 Bogs Siseveed 101,2 2,3 21,5 2,1 79,7 2,4 254,1 5,6 Inland water bodies Asustusala 173,6 4,0 0,8 0,1 172,9 5,2 173,6 3,8 Urban settlements Teed 62,1 1,4 5,9 0,6 56,2 1,7 62,1 1,4 Roads Trassid 62,0 1,4 21,1 2,0 40,9 1,2 62,0 1,4 Tracks Karjäärid 27,2 0,6 6,0 0,6 21,7 0,7 27,7 0,6 Mineral extraction sites
6. Biogeotsönoos – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi./ looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. 8. Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota e elustik- taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof – lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12
ajakohane, moodne (kellegagi v millegagi samaaegne; ei soovita tähenduses) Deviatsioon - hälve, hälbimus, kõrvalekalle Transport - veondus; vedu Unikaalne - ainukordne, oma liigis ainus; ainulaadne, ainuline, erakordne; squash - seinatennis 6. Leidke elektroonilisest Riigi Teatajast, mida tähendab Eesti seadustes asula ja millised on tema alammõisted. Mõiste leidmiseks tuleb toetuda mitmele sättele. Väljendage mõistet ühe lausega. Asula hoonestatud üksus või asustusala, milleks vald jaguneb, nende hulka kuuluvad külad, alevikud, alevid ja linnad tee lause ise paremaks
Põllumajandus muutus peamiseks elatusallikaks. Siberi kütigeen Euroopa pool väga harva (Poolas, edasi mitte). Läänemere kirdepiirkonnas vene mõjud Keskajal saksa mõjud, hiljem rootsi, vene. Poliitilised muutused tegid Balti rahvaste geenivara kirjuks. Geenid ja keel Geneetiliselt eurooplaste kujunemislugu selge. Vaidlus: kas geenivariante saab siduda keelkonnaga? Arvamused Euroopas 2 tsooni: · Kesk- ja Ida-Euroopast Uuraliteni soomeugrilaste eellaste asustusala Ukraina refuugiumist, · Atlandi-äärne Euroopa ja Vahemere maad kuni Kaukasuseni baski- kaukaasia keelte ala Ibeeria refuugiumist + indoeuroopa keeled olevat saabunud Euroopasse alles põlluharimise levimisega. Siberi geenivariandi kandjad olevat olnud soome-ugri keelte kõnelejad. Et keeled võivad välja surra või teistega asenduda, mille puhul on pigem tegu keelevahetusega, s. t, et keeled ja geenid ei käi alati koos.
(Eesti Entsüklopeedia) 29. Kui suur on Eesti haudeasurkond väike-konnakotkal? (paaride arv, võimalikult kaasaegne info, mitte vanem kui 10 aastat) Väike-konnakotka asurkond on meil Eestis hetkel suhteliselt stabiilne ning heas seisus. Eesti mandriosas pesitseb umbes 500-600 paari. Kõige sagedamini võib neid kohata Lõuna- ja Ida- Eestis, kuna Eesti asub selle liigi levila loodepiiril. Saartel aga pole senini liigi pesitsemist tuvastatud. Väike-konnakotka asustusala pole väga suur- ta pesitseb ainult Kesk- ja Ida-Euroopas ning talvitub Lõuna-Aafrikas. (Looduskalender 2011) Peamiseks ohuteguriks on Väike-konnakotkal nii Euroopas kui ka Eestis pesapaikade hävimine, jahialade kadumine või nende kvaliteedi langus ning see häirib pesitsuse ajal. (Sulbi 2010)
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja
vabanemist jõi lamedalaeline kõrgustik mõneks ajaks kohalike jääjärvede vete alla. Jääveed on ulatunud kuni 83 meetrini üle nüüdisaegse merepinna. Sellel ajal toimus vees kõrgematel põhjaaladel moreeni läbiuhtumine ja madalamatele aladele lahtiuhutud savi ning ka peeneteralise liiva settumine. Eriti savikates kohtades on mullad alaliselt liigniisked ja vajavad põllumaana kasutamisel kuivendamist. Kõrgustik on olnud põline asustusala, kus on põldu haritud juba vähemalt kahe aastatuhande vältel. Praegusel ajal on põllumajanduses kasutatavaid maid kõrgustiku põhja- ja keskosas üle 40%. Parasniisked mullad on nii põllukultuuride kui ka produktiivsete puistute viljelemiseks sootsad. Leetjatel ja leostunud muldadel kasvavad hästi salumetsad sinilillekuusikud või männikud ja naadikaasikud ning kuusikud. Kõrgematel kuivaematel kohtadel võib kohata ka sürjametsade hulka loetavaid vähemtootlikke maasika- ja
olid nende Daro. nisu ja hirssi. Nad rändasid oma elanikud kiviaja Hoonestuse Aja jooksul sai kaamelite, hobuste tasemel: metalli ja lammastega. tiheduse ja alguse ka kasutatada ei Kaamel oli asustusala riisikasvatus. beduiinidele osatud. Tekkisid pindala järgi Kogukondadevahelis asendamatu, kuid olmeekide linnad. otsustades võis test kaamelist hiljem. Olmeegi linnad linnade vaenutegevustest Nagu mainitud, sai olid väikesed. elanikkond annavad tunnistust põldu harida Elnike arv linnas
maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased. Rootsi õigus ius suecium rakendus Rootsist kaasa toodud õigusdeklaratsiooni alusel automaatselt ka väljarändajatele. Sel ajal, kui rannarootslased elasid rootsi õiguse alusel, kaotasid Eesti talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust ja muutusid vähehaaval pärisorjadeks. Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud rootslasi müüa, kuid võis aga maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt kümnisena. 1604 rajas Magnus Brümmer Bussbysse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk Suuremõisana. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja Stackelberg
Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid (Haanjapark... 2009). · Karula rahvuspark (10 318 ha) - asutati 1979. a maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. aastal ning jääb Valga ja Võru maakonda. Rahvuspark on mõeldud Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks (Rahvuspargid... 2009). Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust kirde-edela suunalist küngaste vööndit, mis on tekkinud jääliustiku servaalal. Jääpankade sulamisnõod on näha Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal. Ähijärvest edelas on metsas künniste, kinkude ja seljakutega oosmõhnastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137,8 m
eskiis, skits - esialgne visand. fajanss - peenest savist valmistatud glasuuritud keraamikatooted (serviisid, vaasid jms.). Nimi on tuletatud itaalia linna Faenza järgi. fassaad — ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg. fiaal — väike ehistornike gooti stiilis ehitiste tornide, tugipiilarite ja ehisviilude tipus, kaunistatud nn. krabide ja ristlillikutega. figuur — kuju; kujund. Flandria — maa-ala Põhjamere ääres, flaamlaste asustusala, haarab osa praegusest Belgiast, Hollandist ja Põhja-Prantsusmaast. foorum - turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Rooma linnades. fresko - värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling. Kasutatakse veega lahjendatud munavalgetemperat. friis - algselt piki antiikse templi talastikku kulgev figuuride või ornamentidega käetud kaunistusriba, tarvitatud ka hilisemates kunstivooludes germaanlased — hõimud, kes asustasid viimastel sajanditel e.m.a
erinevaid elupaiku, seda suurem on bioloogiline mitmekesisus.1)Vastavalt mosaiigi teooriale suureneb BM koos elupaiga lappide arvu, s.t. mosaiiksuse suurenemisega (kuigi biotoopide arv jääb samaks). 2)Saarte teooria alusel peaks niisugusel puhul BM vähenema, sest mida väiksem on "saar", seda väiksem ka BM. Massiefekti (servaefekti) seadus BM on suurem piirkondades,mis on ümbritsetud erinevatest elupaikadest (s.t. servaaladel). bio.toop- loomade ja taimede piiratud, ühtlase ilmega asustusala, nt okasmets, tarnasoo.Elupaiga komplekssus: Näiteks:linnuliikide arv suureneb koos erinevate rinnete arvu suurenemisega metsas: rohu-, puhma-, põõsa-, puurinded) . Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem BM. Komplekssust on enam väikesemõõtmelist, millest on ilmselt tingitud näiteks putukate suur mitmekesisus.Sisemised faktorid:Suktsessioonid(Bioloogiline mitmekesisus kasvab koos koosluste vanusega,Protsess on kindlasuunaline ja samades
o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. o Bioloogiline liik- on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. o Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. o Biotroof- lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. o Detriitahel- laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid.
üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. · Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga · Ökotoop on taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. · Biotoop on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. · Ökoton on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir (piiriala) · Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. · Biogeograafia on teadusharu, mis käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. · Integratsioon e liitumine · Süsteem e omavahel soeoses olevate objktide terviklik kogum
Baskimaal. Hispaanias paiknevas Baski autonoomses piirkonnas elab tänapäeval üle 2 miljoni inimese ja neist neljandik oskab baski keelt; Prantsusmaa baski alal elab veerand miljonit inimest ja baski keele oskus on veelgi madalam. Baski keelt valdab ka umbes 70 tuhat Ameerika mandrile väljarännanud baskide järglast. Udmurdid Allikas: Vikipeedia Mine: navigeerimiskast, otsi 13 Udmurdid (ka votjakid) on soomeugrilased, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Izevsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baskiiria (Baskortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis. Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus. Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1990. aastal andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%.
või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12
lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks 31. Biotoop on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. 32. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist. Kultuurmaistus on ökoton (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 33. Biosfäär 1
elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. · Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. · Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. · Biosfäär suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum, elustik haarab nii fauna ja floora kui ka seenestiku ja mikrofloora.
Biomass - on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. Eristatakse toormassi ja kuivmassi. Kuivmass on elusaine mass ilma veeta. Biootiline tegur - on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest. Biosfäär - ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Biotoop - on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. Mõnikord eristatakse biotoobi piires väiksemaid, mõne keskkonnateguri poolest eripäraseid osapaiku ehk merotoope Deflatsioon - on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Degradatsioon - on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos, koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. 31. Biotoop ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. 32. Ökoton kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir, mis sisaldab mõlema elemente (piiriala). Ökotonid on näiteks veekogu kaldavöönd (veeökosüsteemi ja maismaaökosüsteemi siirdealana), metsaserv (metsa ja niidu siirdealana), jt. Ökotone iseloomustab suhteliselt kõrge liigirikkus. Seda tingib mõlema naaberökosüsteemi liikide kooseksisteerimine nende piirialal. 33
vanust. Tänapäeval saab selle meetodiga määrata ka metallesemete vanust. Leiutas USA keemik William Frank 1949. a. Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine Prokonsul - üks vanimaid inimahvide perekondi, elasid u. 23-25 milj. aastat tagasi. Prokonsulite fossiilseid jäänuseid on leitud Ida-Aafrikast. Inimahvid jõudsid Euroopasse u. 14,5 milj. aasta eest. Griphopitecus - üks esimesi inimahve Euroopas (asustusala Väike-Aasiast Türgini). Pole tänapäeva inimese eelkäija. 1992. aastal leiti Etioopiast Aramise küla juurest 4,4 miljoni aasta vanune hominiid Ardi (Ardipithecus ramidus). Ardi puhul on tegemist ühe paremini säilinud varase inimlasega. Ardit uuriti 17 aastat. Üks olulisemaid vahelülisi inimese kujunemise loos. U. 1,2m pikk, kaal 50kg. Aju suurus umbes sama mis simpansil. Australopiteegid (eesti k lõunaahvlased) arenesid u. 4 milj. a. tagasi Ida-Aafrikas. Nad surid välja u. 2 milj
1600. KEEL Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. See on ainuke keel, mis on säilinud sellest rühmast, teised nagu näiteks motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud (vastavalt 19. saj keskel ja 20. saj lõpus). Murdeerinevused on väga suured. Lingvistid jagavad need enamasti kolmeks murdeks: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), mille rääkijad üksteist hästi ei mõista tulenevalt asustusala hajususest. Osa teadlasi peab neid murdeid eraldi keelteks (Janhunen 1993). Seetõttu on kogu sölkupi keele 1700-inimeseline (1989. aasta rahvaloenduse andmetel emakeelsus 47,6%, umbes sama paljud pidasid emakeeleks vene keelt) kõnelejaskond fragmenteeritud ja see vaid kiirendab üleminekut vene keele kasutamisele. Tänapäeval on sölkupid hajutatud suure hulga külade vahel, kus nende osakaal elanikkonnast on enamasti vaid mõnest mõnekümne protsendini.
annaabi.ee 
