(CH2O) n + Xox = CO2 + Xred - 2- 0 3+ "Xox" võib olla nitraat (NO3 ), sulfaat (SO4 ), väävel (S ), rauaioonid (Fe ) Aeglane süsinikuringe (lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke). Lämmastikuringe põhikomponendid · Lämmastiku fikseerimine (molekulaarse lämmastiku redutseerimine - nõuab palju energiat, toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes) · Nitrifikatsioon (CO2 assimileeritakse ja ammoonium oksüdeeritakse nitritiks ja sealt edasi nitraadiks, aeroobne protsess) · Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) · Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad · Nitrifitseerivad bakterid · Denitrifitseerivad bakterid · Lämmastikku fikseerivad bakterid
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3
*Omastatud energia A=C-F *Metaboolselt kasutatava energia M=C-F-U *SDE ja E sümbiontidest : metaboolselt kasutatavast energiast kulub ära söömisel ja seedeprotsessis ning kaob soojusena; E tuleb sümbiontsete organismide fermentatiivsetest protsessidest. *Puhas looma E *100A/C: herbivooridel 40-60%, karnivoorid, vedelike tarbivaid loomad. Produktsioon: Osa assimileeritud energiast, mis kasut ära kudede kasvamisel. Efektiivsuse määramine: 100P/(P+Mp) Kanamunas ~364kJ; 159kJ assimileeritakse tibus; 109kJ (rebu, membraanid, jääkproduktid); 96kJ kaob metabolismi(ainevahetus) tõttu. 9. Termoregulatsioon endotermidel Endotermia putukates: * Puhke ajal ei tooda putukad piisavalt soojust, et end soojendada. Soojus tekib lihastest lendamise ajal. Konformerid (sõltub kk) vs termoregulaatorid (suudab ise kontrollida) Füsioloogiline vs käitumuslik termoregulatsioon. Eurütermne loom – aktiivne laias kehatemp vahemikus. Stenotermne loom – aktiivne kitsas temp vahemikus.
tegevuskeskkondades. Raske on olla ekspert kõigil aladel, hinnata tegevusharude ja äriüksuste atraktiivsust, valida äriüksustele sobivad juhid ja hinnata nende ettepanekute arukust. ETTEVÕTETE ÜHINEMISED JA OMANDAMISED Üheks levinumaks võimaluseks ettevõtte kasvu kiirendamiseks on kasv teiste ettevõtetega ühinemise või nende omandamise läbi. Omandamise korral ostab üks ettevõte teise, olles selgelt domineerivaks osapooleks. Omandatav ettevõte assimileeritakse olemasolevasse organisatsiooni, ta võtab üle omandaja tegvuspõhimõtted, uut ettevõtet ei teki. Ühinemise korral on sagedasem, et kaks enam- vähem võrdse suurusega ettevõtet integreeritakse üheks tervikuks. Mõnikord on mõeldav ka ühise katusorganisatsiooni all kahe eraldi identiteedi säilitamine. ÜHINEMISTE peamine eesmärk peaks teoreetiliselt olema aktsionäridele täiendava väärtuse loomine. Seda püütakse saavutada kahe või enama ettevõtte ressursside
reeglitega mängu suunas. P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. P leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui ,,iseenda peegel". Kolmandale alatüübile on iseloomulik mitmesuguste
reeglitega mängu suunas. P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. P leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui „iseenda peegel“
vike suurus ning madal C/N suhe. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Mikroobikoosluse struktuuri muutumine (suktsessioon) orgaanilise aine lagundamisel mullas. (1. etapp, kestus mni pev kuni mni ndal) Esmalt lagundatakse lihtsamad taimse materjali komponendid (vees lahustuvad suhkrud, aminohapped) mulla mikroobide poolt, keda iseloomustab kiire kasv (lhike generatsiooniaeg- r-strateegid, kopiotroofid), 50% ssinikust assimileeritakse. (2. etapp) Seejrel hakatakse kasutama keerukama struktuuriga komponente (tselluloos) ja protsessis osalevate mikroobide arvukus vheneb. Peamisteks lagundajateks on nd K-strateegid vi oligotroofid). Lagundamise kiirus vheneb. Lagundamisprotsessi kigus tekivad CO2 ja uued mikroobide rakud. See uus mikroobne biomass on omakorda substraadiks mikroobidele. 50% ssinikust assimileeritakse. Lagundamise viimases etapis lagundatakse jrelejnud substraati, mis sisaldab palju
Nugiahel, see on parasiit, seened, lehetäi, sööb organismilisi ained, õunapuuleht. Nugiahel, kiskjad ise osutuvad saakloomadeks, kusjuures viimane lüli on tippkiskja. Iga järgmise toiduahela lüli e. troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. AINERINGE BIOSFÄÄRIS Süsiniku ringe C on biofiilne aine, ta on kõikides organismilistes ainetes, olgu need valgud, rasvad või süsivesikud. Süsinik assimileeritakse e. sarnastatakse õhust fotosünteesiga. Taimedes tekib glükoos 6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2 mis tärklise, kui varuainenda talletatakse mugulates, risoomides ja teistes taimede osades. Taimedest toituvad loomad, kui elusorganismid surevad, siis töötavad laugndajad organismilise aineringi mineraalseks ja CO2 vabaneb õhku tagasi. Ka inimtegevusest vabaneb CO2 ja üha enam põletades fossiilseid kütuseid paisates õhku CO2. ÖKOLOOGILINE TASAKAAL, SEDA MÕJUTAVAD TEGURID JA TAGAJÄRJED
Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. Piaget leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui „iseenda peegel“. Piaget märgib, et aegamööda lapse
Maa ~1/5 jõuab maa- ja Soojus merepinda soojendama Vaid 0,2% maailmaruumis energiavoost assimileeritakse Maalt kiirguv soojus (seotakse bio- Maa ökosüsteemi energia pikalainelise kiirgusena produktsioonis) sisend ja väljund ca 12 mikronit Kasvuhooneefekt Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul
Troofiline tase - hôlmab ühe toitumisega liigid. Püramiid: NPP Herbivoorid ( R) Karnivoorid ( R) Karnivoorid ( R) (NPP ) surnud orgaaniline materjal Detridivoorid ja mikroorganismid ( R) Karnivoorid ja mikroobivoorid ( R) Karinvoorid ( R) jne. Osa produktsioonist ei tarbita ja läheb laguahelale, teine osa tarbitakse kôrgema troofilise taseme poolt. Sellest osa jääb assimileerimata (fekaalne kadu laguahel), teine osa seeditakse e. assimileeritakse. Assimileeritud osa salvestatakse kudedes ja kasutatakse hingamiseks. Erinevatel troofilistel tasemetel ja eritüüpi oranismidel on energiavood erinevad. 32. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus. CE - tarbimisefektiivsus; In - energia sissevool; Pn - produktsioon. CE = In / Pn-1 * 100%. AE - assimilatsiooniefektiivsus, näitab kui suur osa arasöödud toidust suudetakse assimileerida. AE
Troofiline tase hõlmab ühe toitumisega liigid. Püramiid: NPP Herbivoorid ( R) Karnivoorid ( R) Karnivoorid ( R) (NPP ) surnud orgaaniline materjal Detridivoorid ja mikroorganismid ( R) Karnivoorid ja mikroobivoorid ( R) Karinvoorid ( R) jne. Osa produktsioonist ei tarbita ja läheb laguahelale, teine osa tarbitakse kõrgema troofilise taseme poolt. Sellest osa jääb assimileerimata (fekaalne kadu laguahel), teine osa seeditakse e. assimileeritakse. Assimileeritud osa salvestatakse kudedes ja kasutatakse hingamiseks. Erinevatel troofilistel tasemetel ja eritüüpi organismidel on energiavood erinevad. 32. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus. CE tarbimisefektiivsus; In energia sissevool; Pn produktsioon. CE = In / Pn-1 * 100% AE assimilatsiooniefektiivsus, näitab kui suur osa ära söödud toidust suudetakse assimileerida.
väga madal CO2 kompensatsioonipunkt. CAM taimed varuvad CO2 öösiti, kui õhulõhed on avatud. CO2 aktseptoriks oleva ribuloodifosfaadi regenereerimine öösel ei toimu mitte Calvini tsükli vahendusel, vaid see oodustub päevase fotosünteesi käigus sünteesitud heksoosidest. CO2 öise talletamise tagajärjel moodustub suurtes kogustes happeid (eriti õunhapet). Talletatud CO2 lokaliseerub haptete karboksüülrühmas. Päeval malaat desüksüülitakse ja vabanev CO2 assimileeritakse fotosünteesi käigus. Öine CO2 talletamine nõuab energiat sp aeglane kasv taimedel. 10. Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. IIc HINGAMINE 1. Dissimilatsiooni võimalused. Rakuhingamine ja välishingamine. Rakuhingamise olemus ja tähtsus. Hingamissubstraat. Hingamisel vabanenud energia kasutamine. Bioloogilise oksüdatsiooni eripärad. Dissimilatsioon Hüdrolüüs, käärimine (tulemusena org
Juuremügarates lülitatakse see kiiresti amonihapetesse ja transporditakse peremeesksüleemi. Rohelised taimed on võimelised sünteesima kõiki aminohappeid. 8. Mineraalsete toitainete assimilatsioon (nitraadi, ammooniumi, väävli, fosfaadi, katioonide, hapniku) Assimilatsiooniprotsessid on väga energiamahukad ning sõltuvad otseselt fotosünteesi kaudu tekkinud reduktantidest. Juurte kaudu imendunud nitraadid assimileeritakse nii juurtes kui võsundites, see oleneb nitraadi kättesaadavusest ning taimeliigist. Assimilatsiooni käigus redutseerib tsütosoolis nitraadi reduktaas nitraadi nitritiks (NO2-). Seejärel redutseeritakse nitrit juureplastiidides vüi kloroplastides ammooniumiks. Ammoonium muudetakse glutamiiniks ja glutamaadiks. Alles peale neid protsesse saab lämmastikku üle kanda läbi mitmete protsesside teistesse orgaanilistesse ühenditesse. Paljudel taimedel on välja kujunenud sümbioos
korral inimene unustab, et ta loeb ja muutub ise mantraks ning saavutab taseme, kus ei eksisteeri muud kui mantra ise. Inimene saab ühenduse kõrgema olevusega, mida see mantra esindab või ühendab kiirega, mis voolab välja Jumalast, kui see on hääl nagu aum, om, hu jne. Mantrate lugemine on sügavalt tulutoov oma vibratsiooni tõstmiseks. 56. Meditatsiooniseadus. Seadust defineeritakse kui ühendava mõtte ilmingut. See on vaimse jõupingutuse ühtlane jätkuv kogu, kui assimileeritakse üks objekt teistest mediteerimiseks. Vähim tulemus on mina rahustamine. Kui Jumalale mediteerida, siis kõige tulemuslikum, mis võib juhtuda, on üheks saamine Jumaliku poolega ehk toimub valgustumine. Budistid nimetavad seda juhtumuseks. 57. Vaimulaadi seadus. "KÕIK ON VAIM". KÕIK on olemuslik reaalsus, mis on aluseks kõikidele välistele ilmingutele, mida me empiiriliselt tunnetame. Materiaalne universum, ilming, aines, energia ja kõik see
nad seal inaktiivsed. 73. Nimetage ja kirjeldage endotsütoosi variante Endotsütoos- rakumembraani teatud osa sopistub sisse koos väliskeskkonna materjaliga ja moodustab uue membraaniga ümbritsetud organelli, endosoomi pinotsütoos- rakumembraan ebaspetsiifiliselt ümbritseb väliskeskkonnas paikneva vesilahuse osa retseptorseoseline selektiivne endotsütoos- rakumbembraanis paikneva retseptoriga seostub väliskeskkonna teatud aine (ligand), tekib ligand-retseptor kompleks, mis assimileeritakse, moodustub transportvesiikul 74. Mis on transtsütoos? Protsess, mille käigus membraani ühel küljel moodustunud endotsütootilised vesiikulid liiguvad raku vastasmembraanini ja sealt eksotsütoosi abil välja. Ainete (makromolekulide) liikumine läbi raku. Antikehade liikumine emalt lootele. 75. Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel? Milline raku organell on tuumaümbrisega ühendatud? Rakumembraani fosfolipiidkihid vahelduvad (1-2), tuumal on neid alati 2. ER
Osadel pruunvetikatel on pneumotsüst (?) (põieke), läbimõõduga kuni 15cm. Hoiab vetikat parimas asendis, et saada max valgust kätte. Vees on palju organisme, kes kasvavad teiste peal - Sammalloomad katavad kivikesi halli meekärjekesega, ei kahjusta neid. Epifüütsed pruunvetikad - kahjustavad peremehi, suurendavad veetakistust ja halvendavad valguse kättesaamist. 11.03 Primaarproduktsiooni mõõtmine: süsiniku hulga järgi, mis assimileeritakse fotosünteesis (viimase 50) hapniku järgi (määratakse fotosünteesi kiirust hapniku produtseerumise järgi) Mikroobne toodang ja orgaanilise aine tootmine Kõige vajalikum on valgus, kuid samas ka vesi ja anorgaanilised toitained. Fotosünteesi käigus energia vabaneb soojusena. Toodetav orgaaniline ollus lõhustatakse hingemise teel või söömise tagajärjel (viiakse tagasi anorgaanilisse olekusse) (re)mineralisatsioon või lagundamine. Kõik elusorganismid maapinnal
Endotsütoos – rakumembraani teatud osa sopistub sisse koos väliskeskkonna materjaliga ja moodustab uue membraaniga ümbritsetud organelli, endosoomi (0,05 –0,1 µm). - Pinotsütoos - rakumembraan ebapetsiifiliselt ümbritseb väliskeskkonnas paikneva vesilahuse osa - Reteptorseoseline selektiivne endotsütoos – raku membraanis paikneva retseptoriga seostub väliskeskkonna teatud aine (ligand) ja retseptor-ligand kompleks assimileeritakse endotsütoosi teel ja moodustub transportvesiikul. Mis on transtsütoos? Protsess, mille puhul endotsütoosiga rakku sisenenud ained sekreteeritakse teisele poole rakku, liiguvad raku vastasmembraanile. Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel? Milline raku organell on tuumaümbrisega ühendatud? - Tuumamembraan on kahekihiline, rakumembraan ühekihiline. - Tsütoplasmavõrgustik Nimeta protsesse, mis toimuvad eukarüootse raku tuumas.
kuhu põliselanikel asja pole. Ükski maa pole isoleeritud, kõigisse asub aegajalt võõraid ja kõikjal toimub nende võõraste põlistumine, olgu assimileerumise, integreerumisena või, halvemal juhul, getostumisena. See on täiesti normaalne rahvastikuprotsess. Kuid paljudel, eelkõige endistel koloniaalmaadel võib põlistumisprotsess olla tõsiselt häiritud, kulgeda üliaeglaselt või moonutatud kujul. Protsess võib pöörduda isegi vastassuunaliseks, nii et põlisrahvastikku assimileeritakse või integreeritakse hoopis tulnukrahvastiku koosseisu. Põlistumishäired tekivad kindlasti, kui tulnukad haaravad asukohamaal võimu ning seda kasutades loovad endale ja oma rahvuskaaslastele mitmesuguseid privileege. Põlistumine tähendaks seljuhul neist privileegidest ilmajäämist ja valdav enamik inimesi hoidub sellest, isegi põlvkondade kaupa. Mingisugune kultuuride segunemine, vastastikune rikastumine muidugi toimub ja sel alusel ka integreerumine, kuid üliaeglaselt
Endotsütoos rakumembraani teatud osa sopistub sisse koos väliskeskkonna materjaliga ja moodustab uue membraaniga ümbritsetud organelli, endosoomi (0,05 0,1 µm). - Pinotsütoos - rakumembraan ebapetsiifiliselt ümbritseb väliskeskkonnas paikneva vesilahuse osa - Reteptorseoseline selektiivne endotsütoos raku membraanis paikneva retseptoriga seostub väliskeskkonna teatud aine (ligand) ja retseptor-ligand kompleks assimileeritakse endotsütoosi teel ja moodustub transportvesiikul. 27. Mis on transtsütoos? Protsess, mille puhul endotsütoosiga rakku sisenenud ained sekreteeritakse teisele poole rakku, liiguvad raku vastasmembraanile. 9 28. Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel? Milline raku organell on tuumaümbrisega ühendatud?
Organismides on lõviosa lämmastikust valkude koosseisus (meenutagem, et igas aminorühmas on lämmastikuaatom). Laguahelas hoolitsevad immobiliseeritud lämmastiku ringesse toomise eest esimesena ammonifitseerijad bakterid. Ammonifikatsioon on aminorühma (-NH2) sisaldavate orgaaniliste ainete bakteriaalne lagundamine (aminohapete desamiinimine). Ammonifikatsiooni lõpp-produkt on ammoniaak (NH3, vesilahuses esineb ammooniumioonina – NH4+). Aeroobses keskkonnas ammoniaak ei kogune vaid assimileeritakse koheselt nitrifitseerijate bakterite poolt. Nitrifikatsioon on ammooniumiooni kaheastmeline oksüdeerimine, algul nitritiooniks (NH4+ ® NO2-, seda teevad näiteks bakterid perekonnast Nitrosomonas), pärast nitraatiooniks (NO2- ® NO3-, seda toimetavad näiteks perekonna Nitrobacter esindajad). Nii ammooniumioonid kui nitrit- ja nitraatioonid on taimedele kättesaadavad. Anaeroobsetes (e. anoksilistes) tingimustes, mida peamiselt kohtab maismaal liigniisketes
26.)Nimetage ja kirjeldage endotsütoosi variante. endotsütoos rakumembraani teatud osa sopistub sisse koos väliskeskkonna materjaliga ja moodustab uue membraaniga ümbritsetud organelli, endosoomi (0,05 0,1 µm). pinotsütoos (rakumembraan ebaspetsiifiliselt ümbritseb väliskeskkonnas paikneva vesilahuse osa, vesiikul 0,1 um. retseptorseoseline selektiivne endotsütoos raku membraanis paikneva retseptoriga seostub väliskeskkonna teatud aine (ligand) ja retseptor-ligand kompleks assimileeritakse endotsütoosi teel ja moodustub transportvesiikul. 27.)Mis on transtsütoos? Transtsütoos RA lahustub rakus ja liigub lahusena sidekoesse, kus asuvad veresooned. Mõningad epiteelirakkude retseptorid kannavad endotsüteeritud molekule rakkude ühest ekstratsellulaarsest ruumist teise transtsütoosi abil. Nii satuvad emapiimas olevad antikehad lapse verre, ilma et neid lüsosoomide poolt lagundatakse. Antikeha sisaldav
piisavalt väikesteks osadeks, et need võiksid soolteseintes imenduda. Reeglina teevad seda hüdrolüütilised ensüümid, mis lagundavad toitu monomeerideks. Nii saavad valkudest aminohapped, polüsahhariididest monosahhariidid ja rasvadest tillukesed rasvatilgad ja lõpüks rasvhapped ning glütserool. Soolad ja vitamiinid lagundamist ei vaja. Imendumine Imendumine on soolade, vitamiinide ja seedimisproduktide tungimine kudedesse (näiteks loomadel soolestikus). Imendunud ained assimileeritakse või respireeritakse (hingamine). Assimilatsioon See on protsess, kus imendunud ainetest sünteesitakse makromolekule. Need kasutatakse kasvüks, arengüks ja sigimiseks. Assimilatsioon väljendub seega ka organismi kehamassis. Väljutamine Laiendatult teevad seda kõik organismid. See on protsess, mille käigus eemaldatakse ainevahetuse jääkproduktid. Väljutatakse nii tahkeid kui vedelaid jääkaineid. Loomadel on
– (CH2O) n+O2 = CO2+H2O+energia • Anaeroobne hingamine: – (CH2O) n + Xox = CO2 + Xred“Xox” võib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), väävel (S0), rauaioonid (Fe3+) Aeglane süsinikuringe (lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke): Lämmastikuringe põhikomponendid • Lämmastiku fikseerimine (molekulaarse lämmastiku redutseerimine - nõuab palju energiat, toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes) • Nitrifikatsioon (CO2 assimileeritakse ja ammoonium oksüdeeritakse nitritiks ja sealt edasi nitraadiks, aeroobne protsess) • Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) • Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad • Nitrifitseerivad bakterid • Denitrifitseerivad bakterid • Lämmastikku fikseerivad bakterid
annaabi.ee 
