Analüüsi tulemusel selgus, et kõige enam käivet andvad hankijad on Rakvere Lihakombinaat (52 %) ja AS Tallegg (27%). A ja B gruppi kuuluvad viinerid annavad kõige suurema osa käibest ja need viinerid peavad jääma kaupluse sortimenti. Kuna viinerite sortiment on väga suur ja killustatud, siis tuleks väljaarvamised teha C gruppi kuuluvatest viineri sortidest. Kõiki C grupi tooteid sortimendist välja ei jätaks, kuna A ja B grupi toodete hulgas ei ole pakkuda samalaadseid asendustooteid. Cgrupist ei läheks väljaarvamisele Rakvere Lihakombinaadi Juustuviiner 290 g pakendis, kuna saadaval peab olema ka väiksemas pakendis juustuviinerid. A grupis on juustuviiner saada ainult 500 g pakendis. Lisaks sellele on Rakvere Lihakombinaat AS ka enim käivet andev hankija. Samuti jätaks sortimenti alles ka Atria Eesti AS´i Tikuwiineri. Samuti pole pakkuda samalaadset toodet A ja B grupi toodete hulgast ja Atria Eesti on käivet andvatest hankijatest kolmandal kohal.
BCG – maatriksile tuginedes oleks Riho pidanud alustama vähehaaval, edu saabudes äri laiendama. Arendades kvaliteeti ja suurendama ajalehe tiraaži. Kohanemisstrateegiast lähtudes oli Riho kullassepp otsija e. Kullakaevaja. Rihot võib iseloomustada kui ideede genereerijat, kes otsib midagi uut, võttes suuri riske ja rakendades valesid strateegiaid. Kuna ajaleht kui kaubamärk oli tundmatu esines ka sisenemisbarjäär. Turul oli ka erinevaid asendustooteid ning konkreetset sihtgruppi lehe jaoks oli raske leida. Äriga alustades oleks pidanud osa rahast investeerima ka kodukande peale mis oleks potentsiaalsete lugejate arvu suurendanud. Selline tegutsemine oleks taganud eduka sisenemise turule ja ka saavutanud eeliseid konkurentide ees. Konkurentsiedu valikuid tehes peab juht valima kolme erineva strateegia vahel. Riho Kullassepp on valinud diferentseerumisstrateegia, mis tähendab tipptehnoloogiat, parimaid
(Kohanemisstrateegia, õp.lk 76) Kuna Riho Kullassepa kaubamärk ei olnud tuntud inimeste seas, tekkis sisenemisbarjäär, mistõttu oli turule tulek raskendatud ,,esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused ja kuna ajaleheturg oli küllastunud paljudest väga erineva tiraaziga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania märkimisväärset edu". Samuti oli olemas palju asendustooteid, mistõttu kliendid jäid truuks seni kasutatavatele ajakirjadele- ja ajalehtedele ning kuna Eestis polnud piisavalt spordifanaatikuid, siis ei olnud piisavalt ka kliente, kes ostaks 6 korda nädalas ilmuvat spordiajalehte kioskist. Tavalised päevakajalised uudistelehed kajastasid ka spordiuudiseid, siis ilmselt ei näinud kliendid mõtet eraldi ajalehti spordiuudiste kohta ostma minna ,,1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ka ajaleht
La Dolce Vitas oli see liiga suur ning seetõttu jäi toitu natuke järele ja Dedi kohvikus pakutava pasta suurus oli jällegi natuke väike. Ka teenindus, koha välimus ja puhtus oli kõige parem Werneris, samuti ka hind, mis oli sealses kohas kõige odavam, 60 kr. Meeldivaks osutus ka see, et meil oli võimalik valida, milliseid toiduaineid me pastale tahame. 2) Millised on valitud toodete puhul asendustooted? Asendustooteid võib olla mitut erinevat tüüpi. Meie tooteks oli kanapasta, seega sama tüüpi asendustooteks oleks teised pastad, nt tomatipasta. Üldisemalt oleks pasta asendustooteks kõik teised toidud, nt praad või supp. Kuna me otsustasime väljas süüa ning valisime selleks välja kolm söögikohta, siis nende asendustoodeteks oleks kas kiirtoit või poed. 3) Milles seisnevad iga toote kaks peamist nõrkust ja tugevust? Küljed/
Turul tegutsevad firmad Tarnijate tingimisjõud Tarbijate tingimisjõud Asendustoodete turule TARNIJAD tuleku oht TARBIJAD TINGIMISJÕUD KÕRGE: ASENDUS- TINGIMISJÕUD KÕRGE: Vähe tarnijaid TOOTED Vähe tarbijaid Vähe asendustooteid Suured ostukogused Haru kliendina pole oluline Standardsed tooted Võimalus integreeruda Madalad ümberlülitus- allapoole kulud Ostja ümberlülituskulud on Võimalus integreeruda
(õpik lk 76) Michael Porteri konkurentsi– ehk võitlusstrateegia põhjal tekkis Rihol sisenemisbarjäär, sest tema toode polnud tuntud. Tema turule sisenemine oli raskendatud :“esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused ja kuna ajaleheturg oli küllastunud paljudest väga erineva tiraažiga väljaannetest, ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaamikampaania 2 märkimisväärset edu.“ Turul oli olemas palju asendustooteid, mis võisid määrata ajalehe hinna. Kliendid eelistasid seni kasutatavaid ajakirju ja ajalehti. Pealegi igapäevased uudistelehed kajastasid ka spordisündmuseid ja uudiseid, seepärast lugejad ei näinud põhjust selle jaoks eraldi ajakirja osta („1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ka –ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel“). Milline tõke osutus saatuslikuks?
ohtudest (Panda Security 2010). T. Elenurm väitis, et mõningate autorite seisukohtade järgi võib eeltoodud uuringutüübid jaotada kahte gruppi: turu-uuringud ja turundusuuringud. Turu-uuringud ei anna vastust küsimusele, kuidas olla turul edukas. Sellele annavad vastused turundusuuringud. Turu-uuring kirjeldab olemasolevat turgu: tootjate hulka seal, tarbijate hulka, turumahtu, hindu, trende, eksporti-importi, asendustooteid jm. Info kogumine baseerub peamiselt olemasolevale faktilisele materjalile. Turu-uuringuid teevad firmad peamiselt ise nii sise- kui välisturu kohta. Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkige uusi fakte, see tähendab, et tulemused on sünteetilised (supikeetmise näide, kus supil ei ole mitte ühegi konkreetse toiduaine maitse, vaid mingile konkreetsele supile omane kompleksmaitse).
nende potentsiaalsetele tarbijatele sobivate tooteuuenduste loomisele. Küpsusstaadiumis, kus uute tarbijate lisandumine on vähenemas, saab oluliseks tarbimise kasvatamine läbi olemasoleva tarbija, andes talle järjest uusi põhjuseid lisatarbimiseks. Hiljemalt küpsusstaadiumis on oluline hakata ka aktiivselt otsima uusi tooteid, mis võiksid tulevikus asendada võimalikku käibe kaotust. Kuna langusstaadiumis turg kahaneb, sest kliendid on endale leidmas asendustooteid, on oluline õigeaegselt suunata oma ressursid uutele toodetele. (www.e-ope.khk.ee) Kaubamärk Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon. Selle põhifunktsiooniks on eristada ühe firma tooteid teistest samaliigilistest toodetest. Toode on see, mida firma valmistab ja müüb. Bränd on see, mida tarbija ostab. Brändil on kolm olulist osa: brändi nimi, logo ja tunnuslause. (www.ekk.edu.ee) 6 2. Kliendid
Loomulikult peab enne väga täpselt määratlema, milleks üldse andmeid vajatakse. Kui uurimise käigus unustatakse infole phinev turundusotsus, kujuneb uuring kaootiliseks faktide kogumiseks, mis ei oma praktilist tähtsust firma püüdluste realiseerimisel. Turu-uuringud ei anna vastust küsimusele, kuidas olla turul edukas. Sellele annavad vastused turundusuuringud. Turu-uuring kirjeldab olemasolevat turgu: tootjate hulka seal, tarbijate hulka, turumahtu, hindu, trende, eksporti-importi, asendustooteid jm. Info kogumine baseerub peamiselt olemasolevale faktilisele materjalile. Turu-uuringuid teevad firmad peamiselt ise nii sise- kui välisturu kohta. Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkige uusi fakte, s.t. tulemused on sünteetilised (supikeetmise näide, kus supil ei ole mitte ühegi konkreetse toiduaine maitse, vaid mingile konkreetsele supile omane kompleksmaitse).
vastavalt uutele segmentidele. Küpsusstaadiumis, kus uute tarbijate lisandumine on vähenemas, saab oluliseks tarbimise kasvatamine läbi olemasoleva tarbija, andes talle järjest uusi põhjuseid lisatarbimiseks. Hiljemalt küpsusstaadiumis on oluline hakata ka aktiivselt otsima uusi tooteid, mis võiksid tulevikus asendada võimalikku käibe kaotust. Kuna langusstaadiumis turg kahaneb, sest kliendid on endale leidmas asendustooteid, on oluline õigeaegselt suunata oma ressursid uutele toodetele 20. Mis on bränd? Bränd on toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest. 21. Mis on imago? Brändi imago on tarbija arusaam brändist assotsiatsioonide kogum, mida tarbija brändiga seostab. 22. Mis on identiteet?
millised on tegurid, mis seda mõjutavad. Eesmärgiks on mõista milline on turu üldine seisukord, mõisate turunduse mikro- ja makrokeskkond, millised on hinnakujundusega seonduvad aspektid ja edustus. Töös uurivad autorid turunduse teooriale ja nende rakendatavust valitud teema raames. Töö eesmärgi täitmiseks on tehtud konkurentsijõudude analüüs ja SWOT analüüs. Konkurentsijõudude analüüs aitab mõista turul tegutsevaid ettevõtteid, hankijaid, kliente ja asendustooteid. SWOT analüüs näitab ära ettevõtte tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Referaadi koostamise teoreetiline tagapõhi tuleneb sellest, et osad autorid on ka ise töötanud mõisakompleksis. Töö analüüsimiseks on kasutatud loengukonspekti ja erinevaid teemakohaseid interneti allikaid. 3 1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA 1.1 Turu Üldiseloomustus
TOOTMISHARUS, KUI ON: · palju ühesuuruseid ettevõtteid TINGIMISVÕIM ON KÕRGE, KUI: · aeglane tootmisharu kasv TINGIMISVÕIM ON KÕRGE, KUI · tarnijaid on vähe · kõrged püsikulud ON: · asendustooteid on vähe · väikesed diferentseerumisvõimalused · vähe tarbijaid · tootmisharu pole kliendina oluline · kõrged väljumisbarjäärid · suured ostukogused · tarned on tootmisharule tähtsad · standardsed tooted · on võimalik integratsioon allapoole Asendustoodete · madalad ümberlülituskulud
tootmisharudest rivaalitsemine Tarnijafirmad Arvestada tuleb: 1. potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatavat ohtu 1. informeeritud ostjate võimu firma üle, eriti juhul, kui kogu toodangu ostab ära üks või kaks suurt ostjat. 1. tarnjafirmade positsioon hinnaläbirääkimistel; mõjukaks võib kujuneda mingi materjali ainutarnija, kui sellele materjalile on palju nõudjaid. 1. teiste tootmisharude poolt väljaantavaid asendustooteid. 1. firmade omavahelist rivaalitsemist tootmisharude sees, kus püütakss üksteist reklaamiga üle trumbata. KORDAMISKÜSIMUSED 6 28. aprill 2010. a. 19:16 1. Millised on peamised teoreetilised lähtekohad organisatsioonide ülesehituse seletamiseks? Millised domineerivad tänapäeval? 1. keskkond - keskkonna muutlikus, keskkonna komplekssus, keskkonna vaenulikkus. 2. tehnoloogia - tehnoloogia,mida organisatsioon kasutab, mõjutab olulises
Teiseks näiteks on reisivahendusfirmad, kes sõltuvad lennuettevõtjatest kui peamistest pakkujatest. Kui internet võimaldas lennuettevõtjatel pileteid otse klientidele müüa, tõstis see oluliselt nende mõjujõudu agentide vahendustasu allakauplemises. Asendustoodete muutuv risk. Kõige tavalisem põhjus, miks asendustooted muutuvad aja jooksul rohkem või vähem ohtlikuks, on see, et tehnoloogia areng loob uusi asendustooteid või nihutab hinnavõrdlusi ühes või teises suunas. Kõige esimesed mikrolaineahjud olid näiteks suured ja maksid üle 2000 dollari, mistõttu need ei olnud eriti populaarseks asenduseks tavapärastele ahjudele. Tehnoloogia edasi arenedes said neist aga tõsiseltvõetavad asendustooted. Konkurentsi uued alused. Konkurents suureneb aja jooksul sageli loomulikul teel. Valdkonna küpsedes kasv aeglustub. Konkurendid muutuvad sarnasemaks, kui tekivad oma
Küpsusstaadiumis, kus uute tarbijate lisandumine on vähenemas, saab oluliseks tarbimise kasvatamine läbi olemasoleva tarbija, andes talle järjest uusi põhjuseid lisatarbimiseks. Hiljemalt küpsusstaadiumis on oluline hakata ka aktiivselt otsima uusi tooteid, mis võiksid tulevikus asendada võimalikku käibe kaotust. Kuna langusstaadiumis turg kahaneb, sest kliendid on endale leidmas asendustooteid, on oluline õigeaegselt suunata oma ressursid uutele toodetele. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni tootmise lõpetamiseni; see on käibe ja kasumi arengukõver, mis jaguneb viieks faasiks: juurutamine: eesmärk on tutvustada toodet; konkurente vähe; vähe erineva disainiga tooteid; hinnad kõrged või madalad; turunduskommunikatsioon informatiivne; jaotus
40. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter) Arvestada tuleb: 1.potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatavat kahju 2.informeeritud ostjate võimu firma üle, eriti juhul, kui kogu toodangu ostab ära üks või kaks suurt ostjat. 3.tarnijafirmade positsiooni hinnaläbirääkimistel. Mõjukaks võib kujuneda mingi materjali ainutarnija, kui sellele materjalile on palju nõuandjaid. 4. Teiste tootmisharude poolt väljaantavad asendustooteid. 5.Firmade omavahelisi rivaalistsemisi tootmisharu ees, kus püütakse üksteisest reklaamiga üle trumbata, ( seda mõjutavad kõik 4 eelmist) 41. Tulemusjuhtimise mõiste Tulemusjuhtimise lähtekohaks on organisatsioonide vajadus olla edukas oma (strateegiliste) eesmärkide saavutamise tähenduses, st: • kuidas seada olulisi, piisavalt nõudlikke eesmärke? • kuidas nende saavutamist mõõta, hinnata?
3)alternatiivide otsustav valik. Plaanisüsteemi kuuluvad: 1)kontseptsioon, milles formuleeritakse perioodi põhiülesanded: tegevusala, ressursid. töötajad, tehniline areng, osanikud, ettevõtte ümbrus. 2)strateegiline plaan(pikaajaline plaan) annab strateegiad kindlate toode-turg kombinatsioonide jaoks kuidas luua võimalus edu saavutamiseks. Analüüsitakse olemasolevat turupotentsiaali, tehakse turu segmentimine, analüüsitakse 5 jõudu: tarbijat, varustajat, konkurente, asendustooteid, turule sisenemise barjääre. Tehakse SWOT- analüüs: tugevate ja nõrkade külgede , võimaluste ja ohtude analüüs. 3)operatiivne planeerimine – strateegilise plaani alusel koostatakse kesk- ja lühiajalised tootmisprogrammid erinevate tootmislõikude jaoks. Vastavalt sellele, kuidas plaaniülesanded viiakse ühelt tasandilt teisele, eristatakse ülalt- alla-, alt-üles- ja ülalt-alla/alt üles-planeerimist.
annaabi.ee 
