1.Millistest komponentidest koosneb arvutisüsteem? * teeninduse juhtimisseadmed * tarkvara ehk programmid * andmesisestusseadmed * sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahu...
nt 20 sajandi natsionaalsotsialistlikud ja fa�istlikud liikumised. 8. massikommunikatsioon? kellele m��ratud? mida muudab? info, uudiste, teave edastamine suuurtele rahvamassidele nt raadio, teleka v�i interneti kaudu. 9. milline oli sinu arvates suurim tehnoloogiline muudatus XX saj? raadio, televisioon, telefon, internet- suurimad suhtlus ja info k�ttesaamis vahendid t�nap�eval, lihtsustavad elu. 10. mida t�hendab infoajastu? 20 saj l�pus saavutatud staadium, kus arvutiside areng viis maailma infoajastusse. See t�hendab et senin�gematul hulgal ning �likiirelt oli v�imalik juurde p��seda infole ning suhelda inimestega kes asusid sinut kaugel. Seda m�jutas k�ige rohkem arvutite ja interneti areng. esimesed nutitelefonid 11. mida t�hendab fragmenteerumine kultuurilises kontekstis? see on olukord kus mitte keegi ei j�ua j�lgida infovoogu. Inimesed valivad omale sellest mingi osa ja sukelduvad virtuaalsesse "oma maailma" kus nad v�ivad leida
Ka enamik moodsaid telefone töötab digitaalreziimis. Eestisse jõudsid need kolm-neli aastat tagasi. Seevastu väiksemate liinidena, mis ühendavad omavahel kas üksikuid arvuteid või siis kohtvõrke, kasutatakse tavaliselt omaette liine, mis on ette nähtud ainult arvutite ühendamiseks. Siia alla kuuluvad näiteks kõik kohtvõrkude - näiteks Etherneti - kaabeldused ja sageli ka mõningad pikemad liinid, mis on üüritud telefoniteenust osutavalt firmalt või ehitatud ka spetsiaalselt arvutiside tarbeks. Levinud on ka telefonivõrgu tavateenuste kasutamine, kus üks arvuti "helistab" tavalisi telefoninumbreid ja -võrku kasutades teisele arvutile. Viimasel juhul on kiirus tihti küll suhteliselt tagasihoidlik, sest signaal läbib tavalisi telefoniliine ning -keskjaamu, mis on ette nähtud ikkagi eelkõige inimkõne edastamiseks. Nii toimivad hetkel paljud sissehelistamisteenused, kus mingil firmal on serverarvuti, mille külge on ühendatud
tootmistegevyses kasutatakse väga keerukaid tehnoloogiaid ja vähe inimesi. Selline ühiskond on kujunemas Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. (20.saj. teisel poolel) Infoühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned (4 murrang) Hakkas kujunema peale II maailmasõda e. 20 saj. teisel poolel. · Tuumaenergia kasutuselevõtt · Side väga kiire areng võimaldas infoühiskonna kujunemist (raadioa, television, satelliitside, mobiilside, arvutiside, internet) · Väga suured teadusavastused (bioloogias geneetika, uued materjalid, kosmoseuuringud) · Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine · Inimeste haridustaseme tõus · Hõives on ülekaalus teenindav sector Infoühiskond on põhjariikides. Infoühiskonnas tekkivad probleemid: · Energiakriisid · Looduskeskkonna e. ökoloogilised probleemid · Loodusvarade ammendumine Globaliseerumise plussid ja miinused Plussid:
Korrapidajale kantakse ette kohe, kui kusagil on toimumas midagi ebaharilikku või on vanglas tekkinud ohuolukord. Kuna vanglas on iga situatsioon erinev ja nende lahendamiseks pole võimalik välja töötada täpseid juhiseid, siis peab korrapidaja olema võimeline võtma vastu otsuseid, mis puudutavad kinnipeetava elu ja tervist ning leidma lahendusi olukordadele, mis üldiselt häirivad vangla tööd ja mida kutsutakse erakorralisteks olukordadeks: elektrikatkestus, arvutiside katkestus, katlamajarikked (nt jääb vangla kütteta). Vangla igapäevase toimimise juhtimiseks peab vanglat väga hästi tundma, sestap on korrapidajaks saamise eeldus pikk tööalane kogemus. Direktor Direktor on ühest küljest täiesti traditsiooniliste ülesannetega asutuse juht, kes kavandab, organiseerib, tegeleb eestvedamise ja kontrolliga: ta teeb tööplaane, vastutab vanglale püstitatud eesmärkide täitmise ning eelarve sihipärase ja
* Kolooniasüsteem pani aluse maailmamajanduse kujunemisele. * Inimeste ulatuslikud ränded. * Aafrika uute tekkinud riikide piirid jäid püsima koloniaalsüsteemi alusel, mis ei arvestanud rahvuslikke piire ja tagajärgedeks sagedased konfliktid. - Dekoloniseerimine pole lõppenud Venemaal(Siber), 8.INFOÜHISKONNA KUJUNEMINE(20 saj. keskpaik, eeldused) *Info liikumiskiirus ja mitmekesised võimalused. *Üleilmne meedia eri valdkondade levik *Arvutiside 1950, satelliitside 1960. *Äriteenuste ülemaailmastumine pangandus, veondus *Kasutusele võeti tuumaenergia 1954 *Inimeste liikumine aktiivsem, tööränded *Kasvas nafta osatähtsus. *Teadus ja haridustase tõusis ja lõimus majandusega. *Uued avastused bioloogiasgeneetikas 1953 *Kiirendas infoühiskonna kujunemist 20. saj teisel poolel. 9. GLOBALISEERUMISE + JA - ..
jne. Neil juhtudel kipub pähe mõte, et milleks need masinad, kui INIMENE suudaks paremini asju ajada. Samas tuleks mõelda sellele, et ilma infotehnoloogiavahenditeta, poleks paljusid meile juba loomulikena tunduvaid seadmeid olemaski. Samuti ei saa ühe ettevõtte käsitluses minna väga sügavuti. Ometi on neis erinevuste kõrval ka palju ühist. Ikka ja jälle tulevad ühel või teisel kujul ette teemad tekstitöötlus, andmetöötlus, arvutiside. Infotehnoloogiavahendid meditsiinis Infotehnoloogia kasutamise võimalused tänapäeva Eesti meditsiinis on piiratud finantsprobleemide tõttu ja need sõltuvad kohalikke vajadusi arvestava tarkvaraga loodud andmebaaside väljatöötamise astmest. Seega võib infotehnoloogiavahendite kättesaadavus ja arendamine takerduda nii riist- kui tarkvaralistesse probleemidesse, aga ka koolitusse. Viimane laheneb alles siis, kui juba kõik keskharidusega inimesed oskavad arvutid kasutada.
antakse juhiseid ja töökorraldusi, koordineeritakse tegevusi jne. Vastassuunalises suhtlemises jõuab juhtideni mitmesugune tagasiside, teave töötajate probleemidest ja soovidest. Samuti liigub üles informatsioon tulemuste kohta. Juhid ootavad teavet org. liikmetest ja nende eesmärkidest, probleemdest, kus nõrgad lülid. 19.Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine. Infovõrk haarab kõikvõimalikke suhtlemiskanaleid, kaasaaegne infovõrk eeldab arvutiside olemasolu. Omavahel ühendatud arvutite puhul saab rakendada elektronposti, suhtlusvõrku või kaugtöötamist. Kaugtöö tähendab võimalust töötada ajast ja tavaliselt ka kohast sõltumata. +aja, rahakulu, rahulolu, otsustusvõimalus, elukvaliteet paraneb. –suhtlus ettevõttega, motivatsiooni, distsipliiniprobleemid. 20.Legitiimsus. Privaatsus. Legitiimsus-võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Töökorraldus– tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge
Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku aga nimetavad telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus aga asendub hoogsalt elektroonilise postiga (e-mail). Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid (lap-top) ja kommunikataoreid (pihuarvutid). Asutuste kõrval peab täna arvutiside olemas-olu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevates peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT-firmade ja pankade osalisel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt "Vaata Maailma". Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam traadita. Eestlaste majanduslike võimaluste kasvule viitab ka sagenev reisimine nii välismaal kui Eesti enda piires. Kui 1992
laiatarbe- e standardprogrammid - mõeldud paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks; peamised: · tekstitöötlusprogrammid - dokumentide ettevalmistuseks, töötluseks ja väljastamiseks · tabelarvutusprogrammid - arvutustabelite koostamiseks ja töötlemiseks · andmebaasi programmid - andmepankade loomiseks ja haldamiseks · esitlusgraafika programmid - esitluste ilmekamaks muutmiseks · arvutiside- ja võrguprogrammid · küljendus- e kompaktkirjutusprogrammid · väljaõppe- ja õppimisprogrammid - õppimise abistamiseks ja õpitu kontrollimiseks · projekteerimis- e kavandamisprogrammid 2. erialaprogrammid - mõeldud paljudele kasutajatele, kuid kindlas valdkonnas (nt raamatupidamisprogrammid) 3.individuaalprogrammid - mõeldud üksikkasutajatele. 2. ARVUTI TARKVARA JAGUNEMINE
Mineraalsed (liiv, kruus, savi) --- PUUDU OSA VÄRGIST --- KÜTE JA VENTILATSIOON Elamiseks vajalik soojus-, niiskus- ja hapnikreziim. Süsteemne sisse- ja väljatõmme. Eriruumid- köök, vannituba, saun. Ilmastikku arvestav reguleerimine. WC WATER CLOSET 1589 John Harington (ENG) vesikloset 1778 Joseph Bramah (ENG) tööstuslik WC pottide tootmine 1857 Joseph Cayette (USA) tualettpaber NÕRKVOOLUSÜSTEEMID Telefon ja side Arvutiside ja WIFI TV ja Sat-TV Tule- ja suitsuandurid Uksekell ja kohtandurid Valvesüsteemid TEHISMATERJALID PLASTID, KUMMID, TEKSTIIL TEHISMATERJALID JA SÜNTEETILISED MATERJALID Tehismaterjal on materjal, mida olmes kasutatakse ja mida ei esine looduses kasutataval kujul või puudub sealt üldse. Sünteetiline materjal on tehismaterjali liik, mida looduses üldse ei leidu ja mis on inimese looming. TEHISMATERJALIDE KASUTUSALAD Liimid Pinnakatted Plastmassid
väljatöötamist. Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku pidasid telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus on aga hoogsalt asendunud elektroonilise postiga. Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja asutuste kõrval peab täna arvutiside olemasolu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevatest peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT- firmade ja pankade osalusel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt „Vaata Maailma”. Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam traadita 11
5. Informatsiooni moonutamine on teate tahtlik muutmine kellegi isiklike huvide tõttu. Mõned alluvad võivad liialdada oma saavutustega, lootuses saada suuremat tunnustust või palgatõusu. Teised võivad varjata oma osakonna kitsaskohti, et mitte sattuda ülemustega vastuollu. 19. Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused 7 Kaasaegne infovõrk eeldab arvutiside olemasolu. Omavahel võrku ühendatud arvutite puhul saab rakendada elektronposti, elektronkonverentssidet või kaugtöötamist. Kaugtöötamise ehk telekommunikatsiooni puhul võib kodus arvutit omav töötaja osa tööajast olla kodus, kui tema arvuti on ühendatud firma arvutivõrku. Kaugtöötamise eelised töötootlikkus võib suureneda 10-25%, sest inimest ei segata nagu töökohal, ühendusepidamiseks vajaliku aja- ja rahakulu vähenemine, suur vahekaugus pole probleemiks,
suhtlemine on oluline osa tema tööst. Juht peab olema hästi informeeritud, otsima alluvaid huvitavat informatsiooni ja varustama neid sellega, et ka nemad tunneksid end informeerituna. Juhil on vaja teadlikult planeerida seda, kuidas informeerida alluvaid enne tegutsemist. Tuleb saavutada usaldussuhe info edastaja ja vastuvõtja vahel. Vastasel juhul alluv ei kuula või ei usu sõnumit. 19. Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused. Kaasaegne infovõrk eeldab arvutiside olemasolu. Omavahel võrku ühendatud arvutite puhul saab rakendada elektronposti, elektronkonverentssidet või kaugtöötamist. Kaugtöötamise eelised: 1. Töötootlikkus võib suureneda 10-25%, sest inimest ei segata nagu töökohal 2. Ühenduse pidamiseks vajaliku aja- ja rahakulu vähenemine 3. Suur vahekaugus pole probleemiks 4. Töötajal on võimalus olla rohkem aega kodus 5. Võib kasutada inimesi, kes saavad ainult kodus töötada 6
peetakse lugu ja teda hinnatakse) Alt-üles – Probleemid: 1) info aeglus, viivitamine 2)info filtreerumine 3)minnakse mööda vaheastmete juhtidest – infolühis 4)alluvatel vajadus saada vastus 5)info moonutamine Juhid vajavad infot: juhi aruandlusega seotud valdkonnad, vaidlusalused teemad, ülemuse nõuannet vajavad asjad, soovitused organisatsiooni muutmiseks 19. Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused Infovõrk: kaasaegselt ühendatud infovõrk eeldab arvutiside olemasolu, omavahel võrku ühendatud arvutite kaudu saab rakendada elektronposti, elektronkonverentssidet või kaugtöötamist. Kaugtöötamise plussid: 1) töötootlikkus võib suureneda 10-25%, sest inimest ei segata nagu töökohal 2) ühenduspidamiseks vajaliku aja- ja rahakulu vähenemine 3) suur vahekaugus pole probleemiks 4) töötajal on võimalus olla rohkem aega kodus 5) võib kasutada inimesi, kes saavad ainult kodus töötada 6) väheneb autoliiklus ja looduse saastamine
juhid infolehti, teadetetahvleid, firma ajalehti, päevaaruandeid kindlal telefoninumbril, kohalikus televisioonis, arvutisidet (Electronic mail system) jne. 4. Sotsiaalne toetus (Social support) on samuti alluvate poolt vajatav tagasiside. Iga inimene tahab tunda, et temast peetakse lugu ja teda hinnatakse 19.Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused. Kaasaegne infovõrk eeldab arvutiside olemasolu. Omavahel võrku ühendatud arvutite puhul saab rakendada elektronposti, elektronkonverentssidet või kaugtöötamist. Kaugtöötamise ehk telekommunikatsiooni puhul võib kodus arvutit omav töötaja osa tööajast olla kodus, kui tema arvuti on ühendatud firma arvutivõrku. Kaugtöötamise eelised töötootlikkus võib suureneda 10-25%, sest inimest ei segata nagu töökohal, ühendusepidamiseks vajaliku aja- ja rahakulu vähenemine,
teadetetahvleid, firma ajalehti, päevaaruandeid kindlal telefoninumbril, kohalikus televisioonis, arvutisidet (Electronic mail system) jne. 4. Sotsiaalne toetus(Social support) on samuti alluvate poolt vajatav tagasiside. Iga inimene tahab tunda, et temast peetakse lugu ja teda hinnatakse 19. Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused. Kaasaegne infovõrk eeldab arvutiside olemasolu. Omavahel võrku ühendatud arvutite puhul saab rakendada elektronposti, elektronkonverentssidet või kaugtöötamist. Kaugtöötamise ehk telekommunikatsiooni puhul võib kodus arvutit omav töötaja osa tööajast olla kodus, kui tema arvuti on ühendatud firma arvutivõrku. Kaugtöötamise eelised töötootlikkus võib suureneda 10-25%, sest inimest ei segata nagu töökohal, ühendusepidamiseks vajaliku aja- ja rahakulu vähenemine,
Edastamine- mille puhul valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis. Edastaja peab püüdma hoida infokanalid vabadena suhtlemisbarjääride või segamiste eest, et sõnum saaks häireteta jõuda vastuvõtjani ja äratada tema tähelepanu. 4. Vastuvõtt- kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. Suulisel suhtlemisel peab vastuvõtja olema hea kuulaja ja arusaaja, kirjalikul suhtlemisel peab sõnumit sisaldav paber kohale jõudma, faksi ja arvutiside puhul peab tehnika olema korras. Dekoreerimine- on teabe muutmine arusaadavaks Heaks kiit- kui vastuvõtjad on kättesaadud sõnumist aru saanud, on neil võimalus seda omaks võtta või tagasi lükata. Teabe kasutamine- on suhtlemise eesmärk. Vastuvõtja või infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. Seega on see samm kahepoolses suhtlemises väga oluline.
informatsiooni puudu. Selle tulemusena halveneb tööülesannete täitmine ja väheneb töötajate sotsiaalne toetus. Juht peab oskama ennast häälestada alluvate lainele. 19. Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused. Infovõrk haarab kõikvõimalikke suhtlemiskanaleid, ametlik infovõrk kujundatakse välja teadlikult, et kiirendada teabevoolu ja suurendada koostöövalmidust. Kaasaaegne infovõrk eeldab arvutiside olemasolu. Omavahel ühendatud arvutite puhul saab rakendada elektronposti, elektronkonverentssidet(suhtlusvõrku) või kaugtöötamist. Elektronposti ja konverentsside eeliseks on suur kiirus ja mugavus, puuduseks aga see, et pole silmsidekontakti. Kaugtöö tähendab võimalust töötada ajast ja tavaliselt ka kohast sõltumata. See tähendab, et inimene võib tööd teha näiteks kodus või kohvikus ja kasvõi öösiti, kui see aeg talle kõige paremini sobib.
DOS, OS/2, WINDOWS95/98,m WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks ehk tarbeprogrammideks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab ning mis käivitatakse alles pärast operatsioonisüsteemi tarkvara alglaadimist. Rakendustarkvarad võib jaotada mitmeks suureks rühmaks: · laiatarbe ehk standardprogrammid paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks(tekstitöötlus, tabelarvutus, andmebaasid, esitlusgraafika, arvutiside ja võrguprogrammid), · Erialaprogrammid-paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine,meditsiin, projekteerimis ehk kavandamisprogrammid, väljaõppe- ja õppimisprogrammid jt).Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office või OpenOffice.org sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi. 4.2 Operatsioonisüsteemid
annaabi.ee 
