Toiduvalmistamine restoraniköögis
Tööleht „Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamises“
1. Bouquet garni - Ürtide ja maitseköögiviljade kimp, mis koosneb enamasti
porrulaugust, sel erivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp
seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega
maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite.
2. Blanšeerima - Toiduaineid kiiresti aurutama või
keetma .
3.
en cocotte (pr k) – toiduvalmistamismeetod, mil
roog valmib tihedalt kaanega
kaetud kõrgete
servadega hautamisnõus.
4.
frittima –
rohkes õlis või muus rasvaines toiduaineid küpsetama.
5. flambeerimine – meetod, mil toidu valmistamisel lisatakse toidule kanget alkoholi,
mis süüdatakse ettevaatlikult põlema, ni et
alkohol põleb ära, jättes roale
karamelliseerunud maitsenüansi. Mõned toidud flambeeritakse serveerimisel.
Järgida tuleb ohutusnõudeid.
6. Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril
sel eks ettenähtud ahjus. Tänu ahjus paiknevale veevannile valmib toit niiskes ja
suitsuses keskkonnas ning on õigesti valmistatult mahlane ja maitsev.
7. Al
dente - Mõõdukalt
pehmeks keedetud, teisisõnu poolkõvaks jäetud köögiviljad
ja pastatooted, nii et toorainel on säilinud algne kuju ja
tekstuur .
8. garneerimine – roa
viimistlemine ja kaunistamine ürtide vm komponentidega, mis
täiendavad roa
maitset . Väga levinud on garneeringus roa komponentide
esitlemine – näiteks puravikupüreesupil gril itud
puravik vms
9. Au gratin - Gratineerima, poolvalmis toitu ahjus üle küpsetama, nii et sellele tekib
krõbe pind. Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka
paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised
road nagu
Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid
kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse
10. glasuurima – glasuuriga katma, vaapama. Liha glasuuritakse enne lõplikku
valmimist spetsiaalse glasuurkastme, aga ka liha praemahla või õliga. Kookide,
tortide ning muude küpsetiste katmiseks valmistatakse suhkru-, šokolaadi- või
muud magusat
glasuuri .
11. gratineerima – valmis või poolvalmis ahjus kas juustu, riivsaia või
saiakrutoonidega kaetult üleküpsetama, nii et roa pinnale tekib krõbe kuldpruun
kiht.
12.
Marineerima - Toiduaineid enne valmistamist meelepärases
vedelikus (ürdid,
vürtsid, maitseained, vein, mahl, õli, äädikas, jogurt,
keefir ) lühemat või pikemat
aega
laagerdama .
13. Passeerimine - Passeerimine on toiduaine lühiajaline kuumutamine väheses
rasvaines. Nt punapeeti ja porgandit passeeritakse enne supile lisamist. See
annab värvilistele köögiviljadele intensiivsema värvuse nende hilisemal
töötlemisel ning köögiviljad valmivad kiiremini.
14.
Paneerimine - Paneerimiseks nimetatakse toiduaine (liha, köögiviljade), sageli
pooltoote, nt
kotleti ümbritsemist jahu, muna või
muuga . Paneerimise eesmärk
on tagada toiduaine ühtlane kuju ning säilitada, vahel ka lisada mahlakust.
15.
grillima – grillrestil või grillvarda otsas, grillahjus või sütel mingit toiduainet
kuivalt kuumutama või röstima. Maitse järgi võib grillitava toiduaine enne gril imist
marineerida ning seda grillimise ajal kas marinaadiga kasta või spetsiaalse
glasuurkastmega glasuurida.
16. gratään – gratineerides valmistatud köögivilja-, liha-, kala- või teraviljaroog.
17. Vokkimine - Idamaine kuumtöötlemismeetod, mille puhul toitu kuumutatakse
lühikest aega suurel kuumusel väheses õlis pidevalt segades. Nimetus pärineb
Hi
nast , kus
wok tähistab katelt meenutavat panni. Aja jooksul levis vokkimine
kõikjale Kaug-Ida maadesse ning nüüdseks on sellest saanud
populaarne küpsetusviis üle maailma.
18. Au
choix - Omal
valikul , oma maitse järgi. Näiteks:
sauce au choix – kaste omal
valikul.
19. Püreerima - Keedetud või küpsetatud toiduaineid läbi sõela
suruma või
köögikombainis peenestama.
20. Pošeerima - Rohkes vedelikus, kuid mõõdukal kuumusel toiduaineid pigem
kuumutama kui keetma. Nii kuumutatakse liha puljongis, ilma
kooreta mune aga
kergelt soola ja äädikaga maitsestatud vees ning
puuvilju suhkrusiirupis.
Kõik kommentaarid