toodetakse vabrikus/tehases, klient/tarbija tavaliselt ei osale tootmisprotsessis, homogeensed e. alati ühesugused, on esemed või asjad, saab ladustada, saavad muutuda omandiks 4. Millised on teeninduse aspektid (6tk)? Protsessikeskne, mittemateriaalse tegevuste seeria, kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi) vahel, klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale isiksust arvestavale käitumismallile , Veaolukordade lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt 5. Milles väljendub valikuvabadusele orienteeritus teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Isiksuse tunnustamine, isiksuskesksus, lähtumine kliendi mugavusest, firma esindamine, põhjuste likvideerimine, kehtestav käitumislaad. 6. Milles väljendub jaotav mõtteviis ehk mitteteenindamine teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)?
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie ...
Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenused võivad olla kas isikule suunatud, näiteks arst või kino, või objektile suunatud, näiteks reklaamiagentuur või valveteenus. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja ,,veaolukordade" lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. Põhimõted teenindamisest: Teenindus on niisugune kaup, mida klient ei saa kunagi sõrmedega katsuda ega kellelegi teisele näidata. Teeninduse tootmine ja kulutamine toimub üheaegselt, seda ei saa kunagi kliendilt varastada. Teeninduse kvaliteeti võib märkamatult vahetada. Teenindamine on toiming. Igale kliendile ainukohane teenindus. Klient on osaline teeninduses. Teenindamist ei saa uuesti müüa
nõudeks teenindaja eesti keele oskus. Minu arvates on see puhtalt tööandja ja teenindaja ükskõiksus klientide suhtes. Mujal Eestis olen saanud palju head klienditeeninduse kogemust ning üldmulje on siiski hea, kuid alati saab ka paremini. Kokkuvõte Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel klientide probleemide lahendamiseks ja tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja veaolukordade lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. Töötaja on iga firma kalleim väärtus, kes klientidega vahetult suheldes esindab firmat, mitte iseennast. Teenindaja on ettevõtte peegeldus, seepärast on teenindaja roll väga tähtis. Tänapäeva klient on väga tark ja nõudlik ja seega ongi teenindamise seisukohalt vana kliendi tagasitulemine tähtsam, kui uue kliendi ootamine. Teeninduskvaliteet Eestis võiks olla parem
Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi vahel) klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade” lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt Teeninduskvaliteet, nagu kliendid seda tajuvad, on kaks mõõdet: • Tehniline ehk see, MIDA kliendid saavad suhtlemisel firmaga. • Funktsionaalne ehk see, KUIDAS see tehniline mõõde klientidele kätte tuleb. Teeninduskultuur ja teenindusstandardid Teeninduskultuuri aluseks on eelkõige need eetilised väärtused, mida organisatsiooni liikmed omavahel jagavad. Teeninduskultuur
Sihtgruppidele suunatud turundus Strateegiline ehk integreeritud turundus Kutse-eetika Klienditeenindus sõnastik ladina keeles servio, mis tähendab kellegi teenistuses olla, alluda, olla teenindusvalmis. teenindamise all tuleb seega mõista äritegevusele iseloomulikku tegevuse ja teenindaja omaduste kogu protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel klientide probleemide lahendamiseks, ning tugineb kehtestavale isiksust arvestavale käitumismallile ja veaolukordade lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. sallivus nii kaasinimese kui ka grupi eriarvamuste ning käitumis- ja suhtumisviiside suhtes. okes peab täpselt ära kirjeldama selle, mida ta soovib – vormistab tellimuse ja kirjeldab teenust kas teie positiivset või negatiivset suhtumist, ettekujutust klientidest ja oma tööst neid teenindades. kui teatud ametipostile teatavas sotsiaalses kontekstis omistatud tüüpilisi ootusi.
Teenindamine ei ole riiulilt kauba ulatamine, lubamine, jaotamine või kättetoimetamine (s.o. defitsiidiühiskonna mentaliteet.) Kauba või teenuse jaotamine suletud ühiskonnas pole võrdne kauba või teenuse pakkumisega avatud ühiskonnas. „Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete ja teenuste tootjate süsteemi) vahel klientide probleemide lahendamiseks ning tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade“ lahendamise paratamatusele klienditeeninduse kaudu. Lihtsamalt öeldes: teenindus on teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Kvaliteetse teeninduse määrab suures osas teenindajapoolne isiklik faktor – teenindaja isikuomadused, hoiakud, suhtumine, oskused ja käitumine. Teeninduse väärtustamine ühiskonnas tähendab tegelikult
teenus, teenindus, teenindamine, teenimine. (Tooman, 2003:64) Kuigi nende sõnade tähendused on erinevad, jääb põhimõte samaks ehk tähelepanu pööramine läbi erinevate tegevuste või abivalmidus mingis protsessis. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi) vahel klientide probleemide lahendamiseks ning tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade“ lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Peaaegu iga toode võib muutuda tarbijale teenuseks, kui toote müüja teeb jõupingutusi tarbija väga detailsete nõudmiste täitmiseks. Kui selliseid jõupingutusi ei tehta, ei saa protsessi nimetada teenindamiseks. (Tooman, Mae, 1999:17-18)
Sarnane olukord kehtib ka püüdliku ja üliviisaka ei-ütlemise puhul. Lakoonilisust ja ühesõnalisust võidakse aga tõlgendada vaenulikkusena.Vajadusel on otstarbekas kasutada keeldumisel ka konkreetseid põhjendusi. Oskus selgelt väljenduda nii kehakeeles kui sõnades. Kindel hoiak ja sirge selg. Mina-sõnumite edastamine. Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on adekvaatne, olukorrast lähtuv mõtlemine, mis on abiks oma soovide kohasele, teisi ja ennast arvestavale käitumisele. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Oleme kõik olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner ei ole meie vastu aus. Tundub, et sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas
Mis on veaolukorrad? Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete ja teenuste tootjate süsteemi) vahel klientide probleemide lahendamiseks ning tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade“ lahendamise paratamatusele klienditeeninduse kaudu. Lihtsamalt öeldes: teenindus on teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Veaolukorrad on situatsioonid, mille tagajärjel klient lahkub rahulolematuna. Näide: Klient käib iga päev kohvikus, kuid ostab alati vaid kohvi ja loeb ajalehti. Tema panus kassasse on iga kord vaid 1 või 2 eurot. Müüjad käituvad
Illustreeride seda, mis saab sõnades väljendada, ja kindlasti seda, mida ei saa. Asiaatide kultuurid on äärmiselt visuaalsed ja sümbolitele suunatud. Vaikuse kasutamine Passiivne vaikimine lastes ajal sõnadeta edasi liikuda võib Aasias olla aktiivse suhtlemise vorm. Kommentaaride vahel võivad olla pikad vaikusehetked, kuid need kestavad harva mitu minutit. Kui teie kuulajad vaikivad, on kõige parem ka ise vait olla, kuigi see võib aega arvestavale lääne inimesele tundusa raske ja ajaraiskamisena. See on ehk kõige varjatum suhtlemisvorm, kuid ometi on ta seda. Pidage meeles, et Aasias, kus peab sõnadega ettevaatlik olema, on ,,vaikus kuldne"; neid, kes liiga palju räägivad, peetakse lapsikuteks. Kuna lääne inimesed peavad vaikust ebamugavaks, kipuvad nad seda jutuga täitma. Kui teie sisetunne ütleb, et vaikus tekkis vastuseks pingele või võimalikule vääritimõistmisele, on kõige targem
Seda võimaluste kasutama jätmiseid võib kl kogeda ka seriana (nt lennujaamas al saabumisest kuni lahkumiseni - puudulikud viidad, pikk aeg jms). 18. Mõisted TEENINDUS ja TEENINDAMINE? Klient ja tarbija? Klient ja külastaja/külaline? Teenindus protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria mitte ainult kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi) vahel klientide probleemide lahendamiseks ja tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja veaolukordade lahendamise paratamatusele kl.teenindaja poolt. Teenindamine - seostub teenindusmõttelaadile tugineva personaalse lähenemisega igale konkreetsele kliendile/külastajale/inimesele ning teenindussituatsioonile. Ärilises teenindamises seostatakse mõistet ,,klient" sageli inimesega, kes on juba sooritanud mingisuguse ostu ning seeläbi muutunud ettevõtte kliendiks.
juurutamise, käitamise ja hoolduse kulud, kaasa arvatud lõppkasutajate koolitus ja tugi. Infosüsteemi juurutamise tulude-kulude analüüsiks tuleb arvutada infosüsteemi juututamise materiaalste tulude ja kulude suhe rahalises väärtuses, hinnata mittemateriaalsed tulud ja kulud, analüüsis võtta arvesse mõlemad pooled, et saada tervikpilt infosüsteemi juurutamise eelistest ja puudustest. Milline turunduse ja tootmise strateegia vastab kõige paremini tarbija unikaalsust arvestavale ärikontseptsioonile? Toodangu kohandamine. Kui IT projekt käivitatakse, siis tuleb luua projekti juhtimise organisatsioon. Kes on projektorganisatsiooni peamised vastutajad? Juhtrühm ja projektijuht. Milline lause on tõene kehtiva EL avalike hangete direktiivi kohta? Tellija ei tohi väljendada eelistust ühel tehnoloogial põhinevatele lahendustele. Milline on hea juhi kirjeldus? Kuulab kaebused ära ja võtab vajalikud meetmed tarvitusele, et tagada koostöö tiimi sees.
paindliku töökorralduse kasv; individuaalse ettevõtluse kasv. Teeninduse ja teenuse olemus. Teenindus on mittemateriaalne tegevus või tegevuste seeria, mis tavaliselt (kuid mitte alati) toimub kliendi ja teenindaja või füüsilise ressursi vahelises suhtlemises või kaupade/ teenuste tootjate süsteemis klientide probleemidele lahenduste pakkumisel. Teenindus tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja "veaolukordade" lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. Teenuse puhul toimub totmine, turustamine ja tarbimine alati üheaegselt, kusjuures klient osaleb tootmisprotsessis. Teenust ei ole võimalik ladustada ja teda ei saa muuta kellegi omandiks. Enamiku teenuste puhul saab eristada kuut peamist omadust: Teenused on enamasti mittemateriaalsed. Teenused on rida toiminguid. Teenuseid toodetakse ja tarbitakse samaaegselt.
elemente. Seetõttu on teenindus igale mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete /teenuste tootjate süsteemi) vahel müüjale võimas salarelv, mis annab klientide probleemide lahendamiseks ning tugineb keh- testavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja "vea- kliendile põhjuse just seda firmat olukordade" lahendamise paratamatusele kliendi- külastada. teenindaja poolt. " Toote ja teenuse erinevused: 40 Toode Teenus Materiaalne ese Mittemateriaalne, tajutav
kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada, vähemalt kaks päeva ette. Taimekaitsevahendiga ei tohi pritsida ala, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi etiketil on seda lubav märge. Mesilased on väga laialdasel territooriumil ringi liikuvad putukad, mistõttu nende kaitse on raskendatud, kuid mitte võimatu, kui mesinikud ja põllupidajad suudavad omavahel mõlemaid pooli arvestavale kokkuleppele jõuda. Keelatud on pritsida tugevalt kasteniiskeid taimi, samuti vahetult enne vihma, vihma ajal ja vahetult pärast vihma. Märgadelt taimedelt voolab taimekaitsevahend koos veega maha ning saavutamata jääb soovitud efekt, raha on raisatud asjatult ja keskkond reostatud. Kõik isikud on kohustatud vältima pinna- ja põhjavee reostamist, veekogude ja kaevude risustamist ning vee-elustiku kahjustamist. Veekogu valgala ei tohi reostada kemikaalide,
täita krediidivõtja kohustused, mille täitmata jätmise tõttu krediidileping üles öeldi, või krediidileping esialgsetel või muudetud tingimustel üle võtta ning see ei kahjustaks ebamõistlikult krediidiandja huve. Kirjeldatud olukorras on krediidiandjal hea usu põhimõttest tulenev kohustus pakkuda enne hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude pööramist pantijale võimalust läbirääkimisteks, et jõuda mõlema poole õigustatud huve arvestavale kokkuleppele, mis võimaldaks krediidilepingu täitmist jätkata ning kinnisasja sundmüüki ära hoida. Kui läbirääkimiste tegelikule võimaldamisele vaatamata kokkuleppele ei jõuta, võib krediidiandja teostada oma õigust algatada täitemenetlus hüpoteegi realiseerimiseks. 16.4. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata hageja väiteid täitemenetluse algatamise vastuolu kohta hea usu põhimõttega ning oma järeldusi nõuetekohaselt põhjendada. 17