Arukask (Betula pendula Roth) Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsat...
Arukask Arukask on meie tavaline lehtpuu. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Tänu tema ilusale välimusele on ta paljude eestlasete üks lemmikpuid. Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kasel on ka omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tem...
Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask
Asub kuival ja vaesel liivmullal. Seal on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Põhjavesi on sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad Seal kasvavad ainult kuivalembelised taimed. Vähe taime ja looma liike. Taimede lehed väikesed ja kaetud vahakihiga (takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Kaksikhammas Palusammal
põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurindest kasvavad nõmmemetsas peamiselt männid. Põõsarinnet ei olegi nõmmemetsas. · Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. · Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. · Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. · Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba- aruhein jne.). · Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud.
Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Nõmmemetsas ulatub pilk kaugele. Nendes metsades on mõnus jalutada või suusatada. 1. Taimestik Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist vähem harilikust kuusest, arukasest ning harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest.Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. 2. Loomastik Putukatest on paljud liigid seotud männiga.Mitmed neist toituvad puu koorealusest osast ehk
Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud.
Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. · Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, Vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. · Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. · Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. · Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba- aruhein jne.). · Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud.
tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Parimad männid kasvavad lahjas nõmmemullas, sest nii tekib aeglaselt kasvanud tiheda süüga puit. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, väga harva harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Liigid on kukemari, leesikas, kanarbik, pohl, nõmm-liivatee. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest. (Rohurinde liigid on võetud E. Lõhmuse raamatust ,,Eesti metsakasvukohatüübid") Liigid on: palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik. Samblarindes on vähe liike
.....................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levib ja suuremad kasvukohad, ning milleks teda kasutatakse. Lõpuks on ka tabel kokkuvõtliku osaga. 4 Arukask (Betula pendula Roth., sünonüüm Betula verrucosa) on kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada
Lubikas Loodehmik Metsakäharik Verev kurereha Kassikäpp Nõmm-liivatee Kevadine seahernes Nõmme- metsad Hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel muldadel. Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Ei talu tallamist ja on väga põlenguohtlikud. Levinud: rannikul liivaluidetel Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Sambla-samblikurinde moodustavad peamiselt hajusalt kasvavad samblikud põdrasamblikud ja porosamblikud Kukemari Lamba- Kanarbik aruhein Leesikas
metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi. Nõmmemetsade levila on meil ebaühtlane, rohkem leidub neid Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel, Eesti metsadest moodustavad nad umbes kolm protsenti. Nõmmemetsi esineb meil luidetel, oosidel jne. Kasvupinnas on happeline ning põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. 1. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest ning harilikust haavast. 2. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. 3. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas ja kanarbik. 4. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest. 5. Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Nõmmemets. 4
ei talu kuiva; väga külmakindel eelistab happeseid soostuvaid muldi puit elastne ja tugev mööbli ja vineeritööstus Uustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime söe, äädikhape, tõrva, atsetooni tootmine ravimtaim: liigesevalu, krambid, maohäired, kopsutuberkuloos tõrv: nahahaiguste ja sügeliste vastu kasevitsad tehakse nii aru- kui ka sookasest loomadele söödaks Sookask on sageli jändrikum arukasest ja ka veidi aeglasema kasvuga Arukask laseb oma peenemad oksad rippu, sookask aga hoiab püsti Madal-, Aru-, Soo-, Vaevakask: Eesti liigid Sookase noored võrsed tihedalt rohekas hallide... Sookase leht ümaram ja pehmem; arukasel peaaegu läigib ja rombjas 11)Paju (Salix-paju perekonnanini....Aspiriin) selts: malpiigialaadsed; sugukond: pajulised Eestis üle 20 eriligi kõrged puud ja ka kääbuspõõsad (nii puud kui ka põõsad)
Juurestik tugev, küllaltki tormikindel. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 150a vanaks. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Sookask Betula pubescens Tavaliselt kuni 20m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Seemned valmivas suve lõpul. Uueneb nii seemnetest kui kännuvõsust. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam, külmakindel. Puit ebakvaliteetsem kui arukasel peenema ja kõverama tüve tõttu. Sanglepp e must lepp Alnus glutinosa Kuni 30m kõrge puu. Koor tumeruun, vanemas eas moodustub paks tume korp. Lehed äraspidimunajad- ümmargused, tömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Õitseb märtsis-aprillis,
Saunaahi paiknes nurgas, suu ukse poole, oli ka kivihunnikutaolisi ahje. Välisvalgust andis väike paja (ava) kahe seinapalgi vahel. Muldpõrand kaeti saunaajaks õlgedega. Sauna sisustusse kuulusid õrred rõivaste riputamiseks, pingid, veenõud, kibud. Leili võtmiseks ja vihtlemiseks ehitati umbes meetrikõrgune saunalava, mis toetus puupostidele või kinnitus seinapalkide vahele. 19.saj. lõpus ehitati saunale esik (vöörus), kus sai riietuda. Saunavihad tehti arukasest, aga ka tamme ja kadakaokstest, raviotstarbeks nõgesevihtu. Saunas käidi laupäevaõhtuti, enne mehed, siis naised. Varasemal ajal oli levinud meeste-naiste ühine saunaskäimine. Usuti, et vihtlemine paneb lapsed kasvama ja teeb noored neiud kauniks. Nädala sees köeti sauna heinaajal ja rehepeksu ajal. Talvel suurte külmadega jäeti mõni laupäev vahele. Haigete inimeste jaoks köeti saun neljapäeval, mil võeti ette igasuguseid ravitoiminguid ja nõidumisi.
2-3 cm pikad, rippuvad. Vili piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga, mis on seemnega ühelaiune. Vili valmib augusti lõpus. 6. Kasvunõuded: väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemaid happelisi muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 100 aastat 7. Kasutus: Sookask on sageli jändrikum arukasest ja ka veidi aeglasema kasvuga, seepärast ei saa tema puitu nii laialt kasutada kui arukase oma, kuid sobib ta kõigeks sama hästi. Nii saab arukase puidust vineeri, suuski, kütet, tõrva, äädikat, atsetooni ja veel hulka kasulikku ning ilusat mööblit. See-eest aga valget tohtu, millest kauneid meeneid ja häid määrdeõlisid valmistada, on sookasel tunduvalt rohkem. Sanglepp (alnus glutinosa) LM 1. Leviala: Kesk-ja Põhja-Euroopa, Lääne-Siber, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. 2
alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. 25. Sookask, madal ja vaevakask Sookask (Betula pubescens Ehrh.) [pubéstsens] Pubescens udejaskarvane. Rahvapärased nimed sokikask, karune kask, suukask, suukõiv. Meie teine looduslikult kuni paarikümne meetri (28 m) kõrguseks ja 0,5 m tüvediameetrini sirguv ümara kuni ovaalse võraga kaseliik kasvab Euraasia põhjapoolses osas soostunud, tihti liigniisketel muldadel. On arukasest aeglasema kasvuga, tüvi tihti kõver ja oksad lühikesed, tüvekoor jääb kuni vana eani valgeks ja siledaks vaid tüve allosas moodustub aastatega tumedam korp. Üsna sageli on võras tuuleluudasid Tunnused: Võrsed: noorelt tihedalt hallikarvased, pungad samuti. Lehed: munajad, 4.....6 x 3.....5 cm, saagja servaga, lühidalt teritunud tipuga ja ümara alusega, noorelt karvased, hiljem karvasus vaid lehe allküljel roodude nurkades, leheroots 1.....2,5 cm pikk,
Kuusk või mänd läheb kergelt ,,mölki". Väärtmööbel on tammest, raske ja vastupidav. Eestison 2 väärismööbipuitu: must tamm: tamme pika ajalisel seismisel turbas või mulla sees( puidu sees olevate parkainete reageerimine rauaga. Maa sees peab olema, et oleks anaeroobsetes tingimustes). Maarjakask: ilmselst viirushaigusest tingitud kasvuhäire kasel,nõrk vähk. Puid eiole sirge vaid seest on kõver ja sillerdav, samal ajal on ülimalt tugev(Maarjakask moodustub arukasest nimetatakse ka karjalakaseks). Maarjakask ei ole konkurentsi võmeline ja ei pea vastu, kuna on haige. Eriotstarbeline : Eriotstarbeline mööbe: Saunas pea olema ima valguta ja halva soojusjuhtivusega. Ära kasuta tamme. Halllepp liiga pehme, sanglepp aga parem soojusjuht. Haab ja Pärn peaks päris head olema. Vesiehitus: Sillapostid: Tamm on vesikeskkonnas kõige vastupidavam puit. Mänd kõdunueb läbi 7-10a.Tamm peab vastu 50a vb rohkemgi. Lisaks on hea veel sanglepp. Lehis on ka veel
Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Üsna tihti võib arukaskede tüvedel leida erineva kuju ja suurusega paksendeid pahkasid. Pahkade puit on väga ilusa tekstuuriga, mitte lõhkikuivav, tugev, hästi poleeritav. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. Maarjakask e. karjala kask (B. pendula var. carelica) on arukasest eristatav kasvu ja puidu poolest. Maarjakase puit on moodustunud haiguslikult laienenud säsikiirtest ja puutüvel ja jämedamatel okstel on hulga selliseid puidu vohamisest tingitud paksendeid. Taoline puit on väga kallis ja hinnatud tooraine vineeri ja mööbli valmistamisel. Selliselt tekkinud puitu nimetatakse tekstuuri tõttu ka "linnusilmapuiduks". Maarjakase nimetus pole päris selge, seda on seostatud neitsi Maarja nimega ja samuti maarjakase saksakeelse ,,Maserbirke"
Noored lehed karvased, vanematel Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei Oluline metsapuu Eestis, kaasikud (aru- ja sookask lehtedel karvad vaid lehe allküljel, moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, 4-10 kokku) moosustavad 31% kõikidest külgroodude nurkades. cm pikad, 4-7 cm laiad, teritunud tipuga, metsadest. Kuni 30 m kõrge sirgetüveline Õitseb mais, arukasest hiljem. Emasurvad kuni 3 kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, puu. Kõrgeim arukask kasvab Järvseljas, cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul, alt hallikate karvadega. kv. 257 ja on 38 m kõrge. Tüve koor valge, viljad ei pudene kohe. Uueneb nii Viljakandvus algab varakult (10-15-aastaselt).
Mullastiku suhtes vähenõudlik aga väga valgusnõudlik. Lehed paljad, rohelised ja nahksed, kolmnurksed, terava tipuga ja kahelisaagja servaga. Leht väike, 4-7cm. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais, tuultolmleja. Puit heakvaliteediline, kergesti töödeldav, kõva ja raske. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Eriti väärtuslik on arukase teisendi maarjakase puit. Kasutatakse ka haljastuses. 28. Sookask, madal ja vaevakask Sookask: Betula pubescensEuroopas arukasest põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga. Eestis kasvab looduslikult. Kõrgus 15-25m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, niiske muld, vähem valgusnõudlik. Leht roheline, karvane, munajas, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega, teritunud või tömbi tipuga. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Puit kiuline, halvasti lõhestatav ja kõver. Puitu kasutatakse põhiliselt kütteks. Võib kasutada haljastuses.
Arukase vorme eristatakse ka koore värvuse järgi. Sookask (Betula pubescens) Tavaliselt kuhi 20 m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas, 4-6 cm pikad, 3-4 laiad. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul, viljad ei pudene kohe. Uueneb nii seemnetest kui ka vegetatiivselt (kännuvõsust). Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Kasvab peamiselt kas puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam. Külmakindel. Boniteet reeglina IV-V, raieküpsete puistute tagavara 100-150
Kuigi rahvalaulu sõnadest lähtuvalt oli ladva allesjätmise põhjenduseks see, et ladvad jäägu linnul lenda, oli ladva murdmata jätmisel kindlasti ka mitmeid asjalikke põhjusi. Esiteks ei saa ladvaoksast head vihaoksa juba seepärast, et see on jäik ja haraline. Teiseks jääb noor kask, millel latv rikkumata, sirgena edasi sirguma ja ükskord võib tast saada kena suur puu. Vihtu tehti nii aru- kui ka sookasest. Sookasest vihta teati tugevamini lõhnavat. Aga arukasest vihal pidid jälle lehed tugevamini okstel püsima. Viha tegemisel peeti parajaks sellist kimpu, mis parajasti pihku ära mahub. Valmis vihad riputati paarikaupa kokku seotult kuivama. Koht pidi olema hästi tuulduv, kuid varjuline. Laialdaselt tuntud tavaks oli suurte kaseokste või sagedamini isegi kaselatvade või noorte kaskede tuppatoomine suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kevadel tuppatoodud noorte lehtedega suurtel kaseokstel või noortel kaskedel oli olemas oma nimetuski meiud
nõutud, üliväärtusliku, eriliselt dekoratiivse kirimustrilise ning salmilise puiduga, looduses väheesinev, muhvitaoliste tüvemuhkudega, arukase kidurakasvulisem teisend maarjakask e karjala kask (B. pendula var. carelica). Omapärase tüvevormi ja haabituse tõttu on vanemad madalakasvulised maarjakased ka väga dekoratiivsed ilupuud. 28. Sookask (Betula pubescens), madal (Betula fruticosa) ja vaevakask (Betula nana) Betula pubescens - Euroopas arukasest natuke põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga 1525 m kõrgune sookask kasvab niisketel ja liigniisketel mineraal- ja turvasmuldadel. Sookask on sage rabades, madal- ja siirdesoodes ning puisniitudel. Eestis kasvab pms. Lääne- ja Põhja-Eestis enamasti segus männi või harvem kuusega, ka puhtpuistuna või gruppidena (puisniitudel). Kasutatakse ka ilupuuna haljastuses. · Munajad, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega (noortel puudel lehealus südajas),
annaabi.ee 
