silmakoobas , 9. oculus, , m. silm 1 orbita ocul silmakoobas , 0. 1 mxilla, ae, f. ülalõug, ülalõualuu 1. 1 mandibula, ae, f. alalõug, alalõualuu 2. 1 vertebra, ae, f. selgroolüli 3. 1 cervclis, e kaela- , -,- 4. 1 clvicula, ae, f. võtmeke; rangluu ; 5. 1 articulatio, inis, f. liiges , 6. 1 humerus, , m. õlavarreluu, õlg , 7. 1 articulatio humer õlaliiges , 8. 1 sternum, , n. rinnak , 9. 2 manbrium, , n. pide 0. 2 manbrium stern rinnakupide 1. 2 scapula, ae, f. abaluu 2. 2 corpus, corporis, n. keha 3.
sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis Vaba alajäseme luud: Õlaliiges articulatio (art.) humeri Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis
suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis kahehõlmne e. mitraalklapp valva Õlaliiges articulatio (art.) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens
Anatoomia eksam: Liigesed: Eksamile kümme liigest 1. Lülisamba ühendused 2. Kuklaliigesed 3. Articulatio saproiliaca 4. Articulatio carpometacarpea (ainuke saudltüüpi liikumine) 5. Õlaliiges 6. Randmeliiges 7. Küünarliiges 8. Puusaliiges 9. Põlveliiges 10.hüppeliiges Lihased Eksamil: 2 küsimust lihastest Lihaste poolt moodustatud topograafilised piirkonnad (need on tomuski antud lehel olemas) Mõni suur lihas või lihasrühm Lihas: algus + kinnitus + funktsioon Lihasrühm: funktsioon + rühma algus + kinnitus Osa lihaseid peab ära tundma laiba peal
profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari coccyx- õndraluu Vena- veen costa- roie Vertebra- lüli dens- hammas Patella- põlvekeder fissura- mulk Sutura- õmblus
Os Nasale Os Palatinum Membrum Inferius Vomer Femur Os Zygomaticum Patella Maxilla Tibia et Fibula Mandibula Tarsus, Metatarsus et Phalanges Columna Vertebralis Editorial Basic Vertebral Structures About this Atlas Columna Vertebralis Basics part 1 Columna Vertebralis Basics part 2 Vertebrae Cervicales- Atlas Vertebrae Cervicales- Axis Articulatio Atlanto- Axialis Vertebrae Cervicales Vertebrae Thoracicae Vertebrae Lumbales Os Sacrum {see Pelvis} Os Coccygis {see Pelvis} www.jurajartner.com 1. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Anatomic directions, localizations and views www.jurajartner.com 1. Atlas of Human Skeletal Anatomy
- plica vocalis + plica vestibularis - külgeseinas kurdude vasta kõrivatsake – ventriculus laryngis - esikupilu – rima vestibuli + häälepilu – rima glottis - Häälepilu pars intermembranacea (eesmine 2/3) pars intercartilaginea (tagumine 1/3 – pilkkõhrede vahel) - glottis – hääleaparaat - vestibulum laryngis - cavitas infraglottica LIIGESED - Articulatio cricothyroidea sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva vahel kombineeritud šarniirliiges -> frontaaltelje ümber - articulatio cricoarytenoidea sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre põhimiku vahel ratasliiges – rotatsioonitelg põiki ülalt alla, ette lateraalselt + pilkkõhrede libisemine telje suunas LIHASED - Musculus cricoarytenoideus posterior A: sõrmuskõhre plaat ja K: pilkkõhre lihasjätkele
angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal
ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal
Z = dz või ts Kreeka laensõnades hääldatakse tähte z dz-na, näit. zona, zoologia, zooanthropia, zmaragdus, zygoma Uutest keeltest saadud laensõnades hääldub z ts-na, näit. influenza, zincum, Zingiber NGU = ngv, näit. lingua, unguentum, sanguis, pinguis QU = kv, näit.aqua, aquila, equus SUA = sva, näit. suavis, suavitas SUE = sve, näit. suetus, Suetonius TI (vokaali ees) = tsi Keskajal hakkas ti vokaali ees tsi-na häälduma, näit. substantia, scientia, operatio, articulatio, injectio, vitium, Horatius Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite -sti, -xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu ta kirjutatakse, näit. aetiologia, bestia, mixtio Kreeka laensõnades kasutatakse järgmisi konsonantühendeid: CH = hh, näit. charta, chemia, chirurgia SCH = shh, näit. schema, ischias PH = f, näit. phalanx, pharmacon, pharmacopola TH = t, näit. thanatologia, theoria, thermometrum RH = r, näit. rhaphe, Rheum, rheumatismus
Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge 2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed Koljuluude õmblused: 1) Saagõmblus - ajukolju luude vahel: Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel Noolõmblus - kiiruluid ühendab Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel 2) Lameõmblus - nöokolju luude vahel 3) Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel Õlaliigese (ARTICULATIO HUMERI) moodustavad luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Õlavarreluu - HUMERUS Võimalikud liigutused liigeses: 1) eemaldamine - lähendamine 2) Painutus - sirutus 3) Pöörlemine 4) ringliigutused Põlveliigese (ARTICULATIO GENUS) moodustavad luud: 1) Reieluu - FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA Võimalikud liigutused liigeses: 1) Painutus - sirutus
Randmeliigeses takistab aduktsiooni (nim jätke) Ülemises kuklaliigeses on võimalikud järgmised liigutuses (nim liigutus ja teljed, mille ümber need liigutused toimuvad) Diske leidub ülajäsemes (nimeta liigesed), lülisambas (kus ja mitu täiskasvanul), koljuluude vahel küünarliigeses on ……… -teljeline liiges, supinatsioon toimub……………………………………………..telje ümber (nim telg) Küünarliigest moodustavad luude osad on: Articulatio atlantooccipitalises toimuvad liigutused on: Nad toimuvad Telgede ümber Tagumine pikiside asub (nim ruum) Põlveliigeses takistab siserotatsiooni (nim side) Puusaliigeses takistab välisrotatsiooni (nim side) Näita noolega ja nimeta ladina keeles lihased: Eemaldab õlavart. Teostavad õlaliigeses retrofleksiooni: Teostab küünarliigeses painutust Näita noolega ja nimeta ladina keeles lihased Langetab õlavöödet: Osaleb kõhupressis
PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka COSTAE-roided SCAPULA- alaluu CLAVICULA- rangluu RADIUS- kodarluu Epifüüs- jämendunud otsosa Diafüüs- silindrilist keskosa Sünostoosid- luulidused Lordoos- ettepoole suunatud kumerust Sümfüüs- ees keskjoonel on hämeliidus Periost- värske luu pind on kaetud kiulise sidekoelise ümbrisega Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (mis seda moodustab) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Viljastumine toimub munajuhas Normaalne rasedus 40 nädalat. Hormoon, mida toodab kollakeha progesteron Perimetrium- emaka seina välimine kest
rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10 Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10/l Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- kinnituvad alalõualuule (oimuluu ja mälur-) Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Viljastumine toimub munajuhas Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: epidermis ja dermis i napisat ladina keeles Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-skeletilihas.Funk
Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas? Epifüüs, metafüüs, diafüüs. Otstes on luuüdi. Väikestes punane luuüdi. Keskosas on kollaneluuüdi. 3. Liigesepõhiosad. Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed. Fibroos- sidemed ja membraanid, õmblused, tappühendid, sündesmoodid, kõhrühendid, sünostoosid. 4. Õlaliiges. Mis luud liigestuvad, mis tüüpi liiges, nimeta liigese eljed. Articulatio humeri. Abaluu ja õlavarreluu. Keraliiges – kõige liikuvam liiges. Frontaal (painutus/sirutus), sagitaal (eemaldamine/lähendamine) ja vertikaalteljed (pöörlemine). 5. Põlveliiges. Mis luud liigestuvad, millise liigeseabiaparaadidid jagavad ülemiseks ja alumiseks korruseks. Articulation genus. Plokk-ratasliiges. Reieluu, sääreluu, põlvekeder (patella). Meniskid (elastsed kõhrelised moodustised, mis
Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse. Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas Koronaarvereringe: südame enda verevarustus. FN: varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast.
- algab keskjoonest vasakul II nimmelüli kõrgusel Koondlümfifolliikulid folliculi lymphatici aggregati - kulgeb põiki üle lülisamba alla paremale - Peyeri naastud ileumis kinnisti vastas olevas sooleseinas (2 - 20 cm, - lõpeb paremas niudeaugus articulatio sacroiliaca ees koguarv 20-40) Holotoopia - Solitaarfolliikuleid sooltorus kõikjal - meso- ja hypogastriumis Lihaskest - jejenum vasakul ülal - stratum circulare
o: roiete ülemised servad i: lülide processus transversused HETEROHTOONSED Süva kiht Musculus serratus anterior o: roiete 1-9 välispinnad i: scapula angulus superior et inferior, margo medialis f: tõmbab õlavöödet ette + pöörab scapula alumist nurka lateraalsele (käe tõstmine) Keskne kiht Musculus subclavius o: I roidekõhre ülapind i: clavicula extremitas acromialis alapind f: surub claviculat vastu sternumit (stabiliseerib articulatio sternoclavicularist) Musculus pectoralis minor o: roided 3-5 i: processus coracoideus scapulae f: tõmbab scapulat ette-alla (pöörab õlavöödet ette-alla suunas) Pindmine kiht Musculus pectoralis major o: clavicula (pars clavicularis) + sternum ja roidekõhred (pars sternocostalis) + vagina musculi recti abdominis (pars abdominalis) i: crista tuberkuli majoris
Kui lihastes ei ole piisavalt energiat toimub anaeroobne hingamine ja tekib piimhape, mis tekitab lihastes krampe ja valu. Sel juhul tuleb 1 glükoosimolekulist 2ATP-d. Mille ümber käib pea pööramine? Dens axise ümber käib pea pööramine Näita joonisel ja nimeta luu osa, mille abil liigutame pead ette ja taha. Atlas Näita avaus ja nimeta mis veresoon läbi? Ristijätkemulgud Veenimulk Pea painutamine ette taha ja külgedele, millised on liigeseõõnsused? VT ülemine kuklaliiges Articulatio atlanta occipitalis ette-taha, ! ülemised liigseepinnad Näita joonisel ja nim. luu osa, mis osaleb ülemise kuklaliigese moodustamisel. Dens Näita joonisel ja nim. luu osa, mis osaleb alumise kuklaliigese moodustamisel Axis Näita joonisel sõõrvööde zona orbicularis ja millist luuosa ta ümbritseb. Ümbritseb reieluu kaela. Kus puudub toruluul luuümbris ja mis katab neid luuosi? Liigesepindadel. Hüaliinne kõhrkude katab. Näita joonisel ja nimeta luu osad, millelt
kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni. Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Articulatio humeroulnaris – asub õlavarreluu-küünarluu liigeses. Ta on õõnsus. Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigese Biceps brachii. Triceps brachii. Näita joonisel, kus asub margo interosseus?Mis kinnitub nendele? Sisemine serv. Sinna kinnitub küünarvarre-luudevahekile: sündesmoos (sidekoeline pidevühend – membraan kodarluu ja küünarluu vahel). 10
kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni. Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Articulatio humeroulnaris – asub õlavarreluu-küünarluu liigeses. Ta on õõnsus. Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigese Biceps brachii. Triceps brachii. Näita joonisel, kus asub margo interosseus?Mis kinnitub nendele? Sisemine serv. Sinna kinnitub küünarvarre-luudevahekile: sündesmoos (sidekoeline pidevühend – membraan kodarluu ja küünarluu vahel). 10
jääb ühenduskoht nähtavaks, kuid liigesepindade kuju ja tugevad kollageenkiud pidurdavad kõiki liigutusi. Selle näiteks on täiskasvanud inimese koljuluude vahelised õmblused ehk sutura (sideliidus). Kahe luu vahel võib olla ka kõhreosa, mis lubab vähest liikuvust (kõhrliidus). Häbemeliidus, sümfüüs kumbagi häbemeluu hüaliinkõhrega kaetud pindade ühendus. Tavaliselt üsna jäik, kuid muutub raseduse ajal märgatavalt lõdvemaks. Luudevaheline liikuv ühendus on liiges (articulatio). Liikumist võimaldavad kahte või enamat luud ühendavad liigesed. Liiges moodustub kõhrega kaetud liigesepindadest, liigest ümbritsevast tihedast sidekoelisest liigesekapslist ja selle sisse jäävast ruumist ehk liigeseõõnest. Viimane on täidetud liigesepindu "õlitava" ja neid toitainetega varustava liigesevedelikuga. Liigesepinnad sobivad omavahel kokku, võimaldades teha kindla ulatuse ja telgedega liigutusi.
PERIOST- ehk LUUÜMBRIS. PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT. PERISTALTIKA- SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID. PERITONEUM- ehk KÕHUKELME. PLEURA- ehk KOPSUKELME. PERIKARD- ehk SÜDAMEPAUN PERILÜMF- KUULMEVEDELIK 8 PERIODONT- SIDEKOELINE HAMBAÜMBRIS STERNUM- RINNAK COSTAE- ROIDED CLAVICULA- RANGLUU RADIUS- KODARLUU TIBIA- SÄÄRELUU PELVIS- LUU(STIKU)LINE VAAGEN ULNA- KÜÜNARLUU OS COXAE- PUUSALUU ARTICULATIO- LIIGES GASTER- MAGU TUGIKUDE- MOODUSTAB ERI ELUNDITELE TUGISTRUKTUURE. SIIA KUULUVAD SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE JA KÕHRKUDE. TUGIKUDEDE ÜLESANDED: 1)TOESTAV ÜLESANNE 2) VAHENDAV ÜLESANNE 3) KAITSEÜL. 4) REPARATIIVNE ÜL.5 )METABOOLNE ÜL. UNEFAASID- SÜGAV JA PINDMINE ehk PARADOKSAALNE UNI. SÜGAVALE UNELE ON ISELOOMULIK AEGLASTE LAINETE ILMUMINE ENTSEFALOGRAMMILE. PINDMISE UNE AJAL ESINEVAD KIIRED SILMADE LIIGUTUSED, SAGELI NÄHAKSE SEL AJAL UNENÄGUSID
kahepoolsel kokkutõmbel, milline lihas on sel puhul antagonistiks. Musculus retus abdominus. O. roided, rinnak. I. Häbemeluu Kahepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette. Sel puhul antagonist selgroosirgestajalihas. 38. 5 luud, millel on nimetus pea: Pindluu (fibula), sääreluu (tibia), rangluu (radius), küünarvarreluu (ulna), reieluu (femur). 39. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised. Kandelüli-kuklaliiges (articulatio atlantooccipitalis). Kandelüli ülemised liigeselohud + kuklaluu põndad. Tüüp: ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 40. 5 näokolju luud Ninaluu os nasale, Sahkluu vomer, Pisaraluu os lacrimale, Üla-lõualuu maxilla, Alalõualuu mandibula. 41. Mälumislihased (4) Kõige tugevam mälur m. masseter Oimulihas m. temporalis Keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis Külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis 42
Vaagna anatoomia Vaagen piirab kehatüve altpoolt ja ühendab seda alajäsemetega. Selle moodustavad luuline vaagen ning lihaste struktuur ja sidemed. Luuline vaagen koosneb puusaluudest (ossa coxae), mille moodustavad niudeluu (os ilium), häbemeluu (os pubis) ja istmikuluu (os ischii), ning ristluust (os sacrum). Sellele liitub all õndraluu (os coccygis), mis aga ei kuulu enam vaagnaringi juurde. Puusaluud asuvad ristluu külgedel ja on sellega ühendatud ristluu-niudeluu liigese (articulatio sacroiliaca) abil, ees aga häbemeluu liiduseks (symphysis pubica). Puusaliigeste külgedel puusanapas (acetabulum) kinnituvad mõlemal pool reieluud. Ristluu ülemine osa ja niudeluud moodustavad suure vaagna. Sellest piirjoonega eraldatud alumist osa, mis koosneb rist-, õndraluust ning häbeme- ja istmikuluudest, nimetatakse väikeseks vaagnaks. Vaagnavigastuste korral omavad tähtsust eelkõige vaagnaelundid, nimelt kusepõis (vesica
annaabi.ee 
