Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Kapillaarid kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Veenideks nim. veresooni, milledes voolab veri elunditest südame suunas. Kõige väiksemaid veene nimetatakse veenuliteks. Aort on inimese keha kõige suurem arteriaalne veresoon. Kolmehõlmne ehk trikuspitaalklapp. Kahehõlmne ehk mitraalklapp. Südame enda verevarustus ehk koronaarvereringe. Süvad veenid paiknevad tavaliselt kõrvuti arteritega. Pindmised veenid paiknevad naha all. Keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik. digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus
Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks. Lõpptulemusena võivad arterid rebeneda või ummistuda seintelt lahtipääsenud trombidega, mis põhjustab verevarustuseta jäänud kehapiirkonna kudede kärbumise. Kui see protsess leiab aset südamelihases, on tegemist infarktiga. See võib põhjustada südame seiskumise ja surma. -Veenidest- Veenid on suurema läbimõõduga, ent õhukeste lõtvade sidekoeliste seintega. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti, mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. Nad jagunevad kopsuveenideks, südameveenideks ning ülemise ja alumise õõnesveeni süsteemiks. Nende ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere (õõnesveenide süsteemid) ja kopsudes hapnikuga küllastunud vere (kopsuveenid) toomine südamesse. Veenides toimub vere liikumine umbes kaks korda aeglasemalt kui arterites, seda nii veenide suurema mahutavuse
õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Veenide seinad on pehmed ja suhteliselt õhukesed. Ristipidi läbilõigatult langeb veen kokku. Nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Silelihasrakud paiknevad veeniseina keskmises rakukihis. Nende abil toimub veenisisese rõhu säilitamine, mis on vajalik vere voolamiseks. Veenides panevad vere liikuma peamiselt keha lihaste kokkutõmbed. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti (sageli kaasneb ühe arteriga kaks veeni), mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. Veenid asuvad seetõttu peamiselt jäsemete pinna lähedal naha all (arterid paiknevad tavaliselt sügavamal). Vere liikumist veenides soodustab ka sissehingamisel suurtes õõnesveenides tekkiv hõrendus (osaline vaakum), mistõttu veri imetakse veene mööda ülespoole.
süsteemi. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest.Lümfoidorganite ülesandeks on produteerida erilisi rakke lümfotsüüte, mis võtavad osa organismi immuun ehk kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks immunotsüütideks. 21. Lümfisüsteem on a. arteriaalse b. venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on sarnane a. arteritega b. veenidega , sest (põhjendage valikut) lümfisoontes asuvad klapid. 22. Selgitage mõiste regionaarsed lümfisõlmed ja tooge näiteid nende asukoha kohta. Regionaarsed lümfisõlmed sellised, mis paiknevad kindlates piirkondades. 23. Nimetage vereloomeelundid Lümfisõlmed, põrn, punane luuüdi ja osalt ka tüümus (harkelund) 24
verevoolule antud liikumisenergiast salvestada arteri seinte elastsusesse (venitakse välja) ning teisalt võimalikult väikese energiakaoga (suur läbimõõt) suunata veri järgmisesse vereringe osasse. Lisaks on arterite ülesandeks pumbata verd südamelihasesse (müokardi). Arterioolid. Pärast artereid liigub südamest väljutatud veri arterioolidesse. Arterioole võib vaadelda kui imepisikesi ventiile, mis avades ja sulgudes reguleerivad verevoolu erinevatesse kudedesse. Sarnaselt arteritega on arterioolide seintes silelihakiud, mis alluvad närvisüsteemi ja hormoonide kontrollile. Arterioole avades ja silgedes kontrollivad endokriinne ja närvisüsteem erinevate kudede verevarustust vastavalt hetkevajadusele ja üldistele prioriteedele. Arterioolode läbilaskvuse abil reguleeritakse üldist vererõhku verevoolu peamagistraalides. Kapillaarid. Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all
sõrmearteritesse. 14. Aordi rinnaosa: asetus, millist piirkonda varustab verega? Aordi rinnaosa (pars thoracica aortae) on aordikaare jätkuks, mis kulgeb kuni diafragmani. Aordi rinnaosa ette jääb söögitoru. Aordi rinnaosa varustab verega rindkere seinu, kõiki rindkereelundeid (v.a. süda), bronhe, söögitoru, diafragmat. 10 paari tagumisi roietevahelisi artrereid anastomoseeruvad ees seesmise rindkerearteri samanimeliste arteritega ja all ülemise ülakõhuarteriga. 15. Aordi kõhuosa (pars abdominalis aortae): asetus, millist piirkonda varustab verega? 1) Aordi kõhuosa on aordi rinnaosa jätkuks. Ta paikneb kõhukelmetaguses ruumis, liibudes lülisambale; temast paremale jääb alumine õõnesveen. Aordi kõhuosa algab vahelihase aordilahist ja ulatub IV-V nimmelülini, kus jaguneb paremaks ja vasakuks ühiseks niudearteriks.
vereringe algab vasakust vatsakesest aordi kaudu ja suundub kogu kehase, andes ära hapnikku ning võttes juurde süsihappegaasi. Veri muutub venoosseks ja koguneb õõnesveenidesse ja pärgurkesse, mis lähevad südame paremasse kotta. 91.Ülajäseme arterid ja veenid: (joonis 7) jäset varustavad arteriaalse verega arterid, mis paiknevad suhteliselt sügaval lihaste vahel. Venoosne veri voolab tagasi kahel moel: a)mööda süvasid veene, mis kulgevad paralleelselt kahekaupa arteritega; b)mööda pindmisi ehk nahaveene. Tagasivool on seega kahekordne. Ülajäseme arterid on: kaenla arter; õlavarre arter; süva õlavarrearter; kodarluu arter; küünarluu arter; pihukaared; Tallinn kämbla arterid. Iga sõrm on varustatud nelja arteriga. Ülajäseme veenid jagunevad süvad veenid ja pindmised veenid. Süvad veenid on: ülemine õõnesveen;
b)Seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid. c)Närvide ja hormoonide (või mürkide!) toime järgi : c1. Makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad) arterid ja veenid ning c2. Mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) – mikrotsirkulatsioon on väga oluline paljude haiguslike protsesside puhul! Veresooned : A.Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) – nendes on suur vererõhk, kiire verevool; paksud seinad, milles palju elastset sidekudet – see aitab pulsilainet edasi lükata. B.Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (näit. kodarluuarter ja selle harud jne.) – ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude. C.Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid (palja silmaga raske näha) –
funkts: TUUA KOPSUDEST HAPNIKURIKAS VERI SÜDAMESSE JA ÄRA VIIA SÜSIHAPPEGAASIRIKAS VERI. 8. NIMETAGE PEAMINE PEA PIIRKONDA ARTERIAALSE VEREGA VARUSTAV VERESOON- ÜHINE UNEARTER, ld.k. A.CAROTIS COMMUNIS 9. NIMETAGE PEAMINE PEA PIIRKONNAST VENOOSSET VERD KOGUV VERESOON- SISEMINE KÄGIVEEN, ld.k. V. JUGULARIS INTERNA 10. KUIDAS JAOTATAKSE VEENID ASETUSE JÄRGI- PINDMISED (PAIKNEVAD NAHA ALL) JA SÜVAD VEENID (PAIKNEVAD TAVALISELT KÕRVUTI ARTERITEGA). 11. MIS ON JA KUS ASUB?- VENA MEDIANA CUBITI- KESKMINE KUBITAALVEEN, PEAMINE VEREVÕTU KOHT, ASUB KÜÜNARAUGUS. V. SUBCLAVIA- RANGLUUALUNE VEEN, ASUB RANGLUU ALL V. PORTA- VÄRATIVEEN, JÄME VENOOSNE VERESOON (VERI KOGUNEB PAARITUTEST ELUNDITEST), ASUB VÄIKESES RASVIKUS TUNNITEST- HINGAMISELUNDKOND: 16 1. NINASÕÕRE
arter, süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit. 122) Ülajäseme veenid Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 123) Alajäseme arterid Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter,
sõrmearterit. 56 109) Ülajäseme veenid? Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57 110) Alajäseme arterid? Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter,
sõrmearterit. 56 109) Ülajäseme veenid? Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57 110) Alajäseme arterid? Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter,
kokkulepetest. Eesmärgiks on see, et võimalikult lühikesed ja täpsed terminid oleksid maailma eri piirkondades üheselt mõistetavad. Järgnevalt on esitatud lühike nimekiri enamlevinud terminoloogiast: a-, an mitte-, eba-, ilma-, puudu ante enne artefakt meetodi või selle vale kasutamise tõttu saadud ekslik tagajärg, nt. laboritulemuse, mikroskoopilise preparaadi või röntgenülesvõtte viga arteriaalne arteritega seotud atroofia kõhetumine, kõhetus auskultatsioon kuulatlema, kuulatlusuuring bi kaks-, kahekordne-, kaksike, difuusne laialivalguv, ebaselge, ilma kindlate piirideta distaalne tsentrist kaugemal asuv, kaugmine düs väär-, häire, eba-, raske, puudulik, valulik e, ex, eks välja, seest, -st end-, endo sise- ep(i) peal, pealis-, üle, üla- hüp(o) ala-, vaeg-, alune-, all- hüper üli-, liig- inspektsioon vaatlemine
Veresoonte jaotus: · läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid · seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid · närvide ja hormoonide toime järgi makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad arterid ja veenid) mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) nendes on suur vererõhk, kiire verevool,; paksud seinad, milles on palju elastset sidekudet see aitab pulsilainet edasi lükata. Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (nt kodarluuarter ja selle harud) ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude. Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid nendes on verevool juba
Lisaks on intima ja meedia piiril paiknev sisemine elastne membraan. Arterioolides võib sem puududa ja selle asemel on elastsetest kiududest võrgustik. * segatüüpi – üleminek elastselt lihaselisele. Sellised on suures osas unearter. Koosneb kolmest kestast. Meedias on rohkelt silelihaskudeja nende vahel elastseid membraane koos kollageeni kiududega. Lihaskoe hulk suureneb perifeersemalt. 31. Veenid. Vena. Viib verd kudedest südame suunas (v.a värativeenid). Õhemate seinadega vrdl arteritega, muidu samad 3 kihti. Veenide lihaskiht on kehvemini arenenud. Veenide seina sisekiht mood. veeniklapikuid, mis avanevad vaid südame suunas. 32. Kapillaarid. Peenikesed, üksteisega võrgustkuna seotud torukesed kudedes. Vere liikumine on nendes kõige aeglasem. Sisemust kattev endoteel on ühe rakukihi paksune ja sellele järgneb basaalne kiht. 33. Immuunsüsteemi üldiseloomustus. Immuunvastuse aktivatsioonil osalevad elundid ja rakud ning kaasatud molekule.Jaotatakse
tibialis posterior) (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Veenid Veenid on õhukeste seintega, kuid siiski on veeniseinas silelihased, mille kokkutõmbe või lõtvumise kaudu võib venoosse soonkonna mahtuvust vähendada või suurendada. Veri voolab veenides osalt passiivselt, osalt aga välisrõhu toimel (kui veenid läbivad töötavaid lihaseid). Veeniklapid hoolitsevad õige voolusuuna eest. Suured jäsemete veenid kulgevad kõrvuti arteritega ja kannavad sarnaseid nimetusi. Aju venoosse vere äravool toimub sisemise kägiveeni (v. jugularis interna) kaudu, kulgedes kaelal koos karotiidarteritega. 63 Märkus. V. jugularis on tugev kaela küljel asetsev veen, mida saab kasutada venoosse juurdepääsuna. Vena jugularis interna või vena subclavia sobivad punkteerimiseks tsentraalse veenitee vajadusel. Südametasemest kõrgemal asetsevas veenis võib tekkida alarõhk, mille tulemusena võib
annaabi.ee 
