rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi. Ületunnitööle on keelatud rakendada : rasedat, alaealist, töötajat kelle tervis ei luba seda arstlikul nõudmisel. Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema nõusolekul. II. Puhkeaeg Vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks on tööandja kohustatud andma töötajale peale neljatunnist töötamist andma vaheaega, kui lepingus pole sätestatud teisiti. Vaheaeg peab kestma 30 minutist kuni 1 tunnini. Puhkamiseks ja einetamiseks
Kaitseressursside Ameti nõudmisel tuleb esitada haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikud andmed, tõendid ja muud dokumendid. Näiteks arstlikule komisjonile tuleb esitada tervisetõend, kuid vajadusel ka muud terviseseisundit kirjeldavad dokumendid. 2.4 Toimingute tegemise kohustus Kaitseressursside Ameti või kaitseväe nõudmisel tuleb teha nõutud ja vajalikud toimingud, näiteks osaleda määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ning vajadusel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul. Tagatised reservis: · Sõidukulu õppekogunemisele ja tagasi hüvitatakse piirmäära ulatuses · Arstlikus komisjonis ja täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks makstakse hüvitist · Õppekogunemisel osalemise aja eest makstakse toetust · Reservväelasel on õigus kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud teenistusalastele tagatistele Õppekogunemised
detsembril olid saabunud tema abikaasa ja tütar. 5. detsembril läks ta Soome kaitsepolitseisse, kus tema elukohaks määrati Lohja. Talle anti peatusluba tingimusel, et ta alistub Soome võimude korraldustele ja asub kohas, mis temale Soome valitsuse poolt määratakse. Arstlikul hinnangul oli tema üldine ja närvikava seisund halb, ta kannatas seljavalude all. Sirk lubas, et ta ei võta Soomes osa mingisugusest poliitilisest tegevusest ega konspireeri Eesti vastu, kuid unustas selle
Alkoholiga ei tohi liialdada. Liikuge rohkem ja regulaarselt. Vajalik võibolla kehaline koormus (kõndimine, jalgrattasõit, pallimängud, suusatamine jms). Füüsiline treening arendab lihaseid, kiirendab ainevahetust. Parandab see südamevereringe seisundit. Vältida järske tugevaid pingutusi. Koormust tõsta sujuvalt. Võiks alustada kasvõi kahe 20minutilise kõnniga nädalas. Enne kui otsustate alustada regulaarseid füüsilisi treeninguid, eriti vanemas eas, käige kindlasti arstlikul kontrollil. Kõige parem on lihastreeningu, aeroobika ja madala rasvasisaldusega dieedi kombinatsioon. Raskematel juhtudel soovitab arst ravimeid. Orlistaat pidurdab toidurasva hüdrolüüsi (lagunemist) ja sellele järgnevat imendumist. Orlistaat ei ole näidustatud üksnes kehakaalu vähendamiseks, vaid on efektiivne ka ülekaaluliste patsientide pikaajalises ravis. Ravi tulemusel kaovad või paranevad ka rasvtõvega kaasuvad haigused nagu kõrge
· Veresuhkru väärtused hoida tühja kõhuga alla 7,0 mmol/1 ja pärast sööki (1,5 - 2 tundi) alla 10 mmol/l. Glükoliseeritud hemoglobiin (näitab 3 kuu keskmist veresuhkru väärtust) on alla 7,5%. · Kolesterooli sisaldus veres hoida madalam kui 6,2 mmol/1. · Vererõhk on alla 140/80 mmHg. Suitsetamisest loobuda · Õpetada patsiendi dieeti pidada. · Õpetada patsiendi olla rahulik. · Rääkida patsiendiga tema hirmudest, muredest. · Hooldada ja vajadusel ravida jalgu. · Käia arstlikul kontrollil (vähemal 1 kord aastas). · Regulaarne silmaarsti kontroll (Õppematerjal haige hooldajale 2002 ). 10 5. ARUTELU Õe tegelik töö seisneb patsiendi viimisel ühest seisundist teise: rahutust rahulikku, teadmatusest teadmisesse, üksindusest kontaktsusesse, segadusseisundist
Suhteliselt ohutud lisaained E 300-399 antioksüdandid E 400-499 emulgaatorid ja stabilisaatorid E 500-599 stabilisaatorid, tardained ja paakumisvastased ained 12 Kokkuvõte Paljud toiduained sisaldavad osaliselt lisaaineid kuid kui olla tähelepanelik selle suhtes mida me suhu pistame, ei tohiks meie tervisele ohtu olla. Peab ennast piisavalt palju harima, et teada millised ained on kahjulikud ja millised mitte. Samuti käia arstlikul kontrollil ning teada milliste lisaainete suhtes võib olla allergiaid ning mida ei tohiks kindlasti süüa. Kolm peamist soovitust: Eelista töötlemata ja vähetöödeldud toite! Töötlemata toitudes pole üldjuhul lubatud lisaained. Mida enam on toit töödeldud, seda tõenäolisemalt sisaldab see eri lisaaineid. Jälgi toidupakendite märgistust! Oluline on, et päeva jooksul tarbitavad toidud ei sisaldaks palju kattuvaid lisaaineid. Toitu mitmekülgselt!
Kui lapsed magavad saavad abikaasad olla omaette. Alati püüavad nad magama minna koos. Pere magab ligikaudu 7-8 tunid. Pereisa peab ärkama hommikul kella 7-st ja kella 8-ks peab tööl olema. Pereema töötab vahetustega. Kas alates kella 8st või alates kella 11st. Pereema tegeleb hommikul lastega ja kui aega jääb valmistab ka pereisale hommikusöögi. Mõlema abikaasa suguvõsas on esinenud kõrgvererõhutõbe. Pereema vanaema käis küll regulaarselt omal ajal arstlikul kontrollil kuid sellest olenemata suri ajuinfarkti taga järjel. Pereisa vanemad on mõlemad kõrgvererõhu haiged ning tarvitavad igapäevaselt ravimeid. Kuid mõlemad arvavad, et see on tingitud nende ebaõigest eluviisist: vähene liikumine,pereisa isal pingeline töö ja pereisa emal ealine muutus peale menopausi ning rasvased toidud. End nad ohustatuna ei tunne, kuna teavad, et panustavad oma tervisesse piisavalt. Muid haigusi ega probleeme ei täheldatud.
-ei kaitsta ohtude eest -halb hügieen Emotsionaalne -jäetakse sageli üksi koju -kaalus, arengus mahajäämus hooletussejätmine -ei tegeleta lapsega -sõnakuulmatu -ei paitata last, ei võeta sülle -üksildane Meditsiiniline -ei tunnustata last -halb hammaste seisund hooletussejätmine -ei käida arstlikul kontrollil -korrigeerimata häired -ei parandata hambaid (kõnehäire, kõõrdsilmsus, -ei vaktsineerita lühinägelikkus, adenoidid) Hariduslik hooletussejätmine -ei kutsuta arsti haiguse -hilineb sageli kooli puhul -puudub sageli koolist -ei hoolita lapse võimete -halb õppeedukus
rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga), vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a. kasvades vanuse suurenemisega). Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, teostada rindade enesekontrolli ja alates 40 eluaastast käia regulaarsel arstlikul kontrollil. (Abrahams 2005: 200) 2.5. Sümptomid Varases arenguetapis ei põhjusta rinnavähk üldjuhul mingeid vaevusi, enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid.. Kõige sagedasem kaebus, millega naised pöörduvad arstile on rinnast leitud "tükk"- rinda tekkinud sõlm või tihenenud kude (65-76% juhtudest). Lisaks sellele on mitmeid sümptomeid, mille avastamisel tuleks pöörduda koheselt arsti poole:
Kes langetab peres otsuseid, mis seotud tervisega? Mida teeb perekond kodus esinevate terviseprobleemide ja haiguste ravimiseks? Kui kompetentne on perekond tervise eest hoolitsemisel, pidades silmas haigustunnuste ja sümptoomide äratundmist, diagnoosimist ja kodust ravi levinumate ja lihtsamate terviseprobleemide puhul? Millised on pere väärtushinnangud, seisukohad ja hoiakud koduse hooldamise suhtes? 24. 9. Põhilised meditsiinilised profülaktilised vahendid: Mida arvab perekond arstlikul kontrollil käimisest (kui pole tegemist haigusega, vaid ennetava läbivaatusega)? Millal kontrolliti viimati nägemist ja kuulmist? Kuidas on olukord pereliikmete vaktsineeritusega? 24. 10. Hammaste korrashoid: Kas pereliikmed tarbivad fluorisisaldusega joogivett või kas lastele on välja kirjutatud fluoriidi igapäevaseks tarbimiseks? Millised on pere suuhügieeni puudutavad harjumused (hammaste harjamine söögiaegade järel jne.)?
perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga), vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a. kasvades vanuse suurenemisega). Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, kontrollida oma rindu ja alates 40 eluaastast käia regulaarsel arstlikul kontrollil. Valdaval enamusel rinnavähi juhtudest avastab naine või tema partner tihendi ("tüki") rinnast. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et enamus rinnas leiduvatest tihenditest osutub healoomulisteks muutusteks. Kuid on olemas rida märke, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda: muutus rinna kujus või suuruses, valu või ebamugavustunne ühes rinnas, tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas, nahapinna
11 Kui kompetentne on perekond tervise eest hoolitsemisel, pidades silmas haigustunnuste ja sümptoomide äratundmist, diagnoosimist ja kodust ravi levinumate ja lihtsamate terviseprobleemide puhul? Millised on pere väärtushinnangud, seisukohad ja hoiakud koduse hooldamise suhtes? 24. 9. Põhilised meditsiinilised profülaktilised vahendid: Mida arvab perekond arstlikul kontrollil käimisest (kui pole tegemist haigusega, vaid ennetava läbivaatusega)? Millal kontrolliti viimati nägemist ja kuulmist? Kuidas on olukord pereliikmete vaktsineeritusega? 24. 10. Hammaste korrashoid: Kas pereliikmed tarbivad fluorisisaldusega joogivett või kas lastele on välja kirjutatud fluoriidi igapäevaseks tarbimiseks? Millised on pere suuhügieeni puudutavad harjumused (hammaste harjamine söögiaegade järel jne.)?
teguritest.Eksternaalid arvavad,et nad on oma saatuse ohvrid.Internaalid seevastu arvavad ,et nende edu või ebaedu elus oleneb põhiliselt neist endast,nende võimekusest,visadusest,leidlikkusest jne. Eksternaalid erinevad internaalidest mitte tähendusrikka näitaja poolest. · Internaalid otsivad innukamalt infot tervisehädade korral. · Internaalid hoolitsevad rohkem oma tervise eest:lasevad endale kaitsepookimisi teha,käivad arstlikul läbivaatusel,loobuvad suitsetamisest jne. · Eksternaalidel on sagedamini psühholoogilisi probleeme(ärevus,depressioon)kui internaalidel. · Eksternaaalide enesehinnang on internaalide omast väiksem. Kõiki neid fakte võib seletada ühe keskse põhjusega:inimesed,kes arvavad ,et saatus on nende enda käes ,saavutavad elus rohrem. Usaldus inimsuhetes. Meie käitumise kindlamad kinnistajad on teised inimesed ,nende suhtumine meisse,neilt saabuv tagasiside
Hõlmab välis (ekso) ja sise (endo) faktoreid, mis tingivad haiguse tekke ja tema edasise kulu iseärasused 2. Kuidas kujuneb haigus ehk formaalne patogenees Käsitleb ajalises lõikes morfoloogilisi ja funktsionaalseid muutusi, mis haiguse puhul erinevates elundites ja elundsüsteemides aset leiavad ja kuidas haigus lõppeb. Haiguse prognoos Prognoosimine on haiguse kulu ja haige seisundi muutumise ennustamine. Prognoos põhineb teadusuuringutel ja arstlikul kogemusel ning intuitsioonil. Prognoosi määramisel tuleb arvestada haiguse iseloomu, haige vanust, kaasuvaid haigusi, haige meeleolu ja tahet paraneda, ravimite toime tõhusust ja tekkivaid kõrvalnähte, haige sotsiaalset ja psüühilist seisundit, haige pärilikkuse anamneesi, riskitegurite olemasolu. Prognoos kajastab enamasti lähiseisundi arvatavat muutust (haiglast lahkumisel, lähema poole aasta - aasta jooksul)
Lapse tunnustusest ilma jätmine; Ükskõikne suhtumine lapse vajadustesse ja nende rahuldamisse; Lapse ignoreerimine; Emotsionaalse läheduse vältimine. (Soonets, 1997:101) Füüsiline hooletussejätmine avaldub järgmiselt: Laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust; Lapsel ei vahetata mähkmeid; Lapse nutule ei reageerita; Last ei riietata vastavalt ilmastikule. (Soonets, 1997:101) Samuti on olulised lapse tervise ja hariduse eest hoolitsemine. Väikese lapsega tuleb pidevalt arstlikul kontrollil käia, täita arsti ettekirjutisi, anda lastele õiges koguses ravimeid. Täiskasvanud peaksid tähelepanu pöörama ka lapse haridusele. Vastupidisel juhul laps hilineb kooli, tal on sageli õppimata, vanemad ei taha kooliga koostööd teha ja õpetajaga rääkida, õpilane hakkab koolist põhjuseta puuduma jne. Hooletusse jätmine avaldub ka järelevalvetuses, kuid negatiivne võib- olla ka ülehoolitsus. Need kaks vastandlikku suhtumist lapsesse ilmnevad järgnevalt:
tega kaitseväekohustuslane ja kaitse- määratakse sel juhul meditsiiniliste lisa- väelane sobivad tegevteenistusse piiran- uuringute tulemuste põhjal. gutega; Kutsealustele ja reservväelastele maks- 3) tegevteenistuseks ajutiselt kõlbma- takse arstlikus komisjonis kaitseväetee- tu kaitseväekohustuslane ja kaitse- nistuskõlblikkuse määramisega seotud väelane on vabastatud terviseseisundi, arstlikul läbivaatusel või uuringutel vii- haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt te- bimisega seotud sõidu- ja toitluskulude gevteenistusest; katteks hüvitist. Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine Ajapikendus tähendab ajateenistusse Perioodiliste arstlike läbivaatuste alu- kutsumise edasilükkamist. Kaitseväe- sel võib arstlik komisjon anda kut-
annaabi.ee 
