hijabita. Iraani tunnustatumad režissöörid ei saanud enam oma tööga jätkata ning riik toetas ainult neid filme, mis kiitsid ja toetasid revolutsiooni. Revolutsiooni tagajärjel läks nii-öelda allavett ka islami moderniseerumine. (Sadri 2006) Filmide kirjutamist ning oma ideede avaldamist hakkas takistama range tsensuur – oli teemasid, mille näitamine oli keelatud. Peal islamirevolutsiooni muutus isegi armusuhete näitamine filmides keerulisemaks. See polnud küll otseselt keelatud, kuid seda tuli teha äärmiselt ettevaatlikult ning kindlasti mitte väga avameelselt. (Recknagel 2014) Jamsheed Akrami on öelnud, et Iraani filmikunstnikke üheks suureks oskuseks ja tugevuseks ongi kujunenud tsensuurist kõrvalepõiklemine ning tsensuuri all olevate teemade varjatult käsitlemine. Kunstiline võimekus muutus filmitegijate puhul teisejärguliseks. Filmifestivalidel
Mida ütleb "Romeo ja Julia" tänapäeva noorele lugejale? William Shakespeari näidend "Romeo ja Julia" jutustab kahest noorest, kes esimesel kohtumisel üksteisesse armusid. Suurest tahtest koos olemine tekitas noortes segadust, ning läbimõtlematud plaanid viisid noored hukka. Mind kui noort lugejat pani näidend noorte ja nende vanemate vaheliste armusuhete üle mõtlema. Mina kui tänapäeva noor mõtlen, et armusuhted peaksid algama noorest saadik ning kestma kuni surmani. Tänapäeval on noori, kes armuvad omavahel, kuid lähevad paar aasta jooksul lahku ning noori, kes armuvad esimesest silmapilgust ja jäävad kokku mitmeks aastaks. Mina arvan, et teos kõnetab rohkem tüdrukuid, kui poisse, sest poisid soovivad tütarlapsi ära kasutada, kuid neiud soovivad pikaaegset armusuhet ning kooselu, kuid tänapäeval pole kõik noored valmis
Sissejuhatus: Zeus on minu arvates üks uhkemaid jumalaid kogu maailmas teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu Kes ta oli? : Zeus oli vanakreeka peajumal ja samas ka taeva ja äikese jumal ,tema tunnusmärkideks oli piksenool,kotkas ning valitsuskepp. Sugulussudemed: Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-,
Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulle mitmekordse koormusega: kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga, vanema esitatud nõudmistega... Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Tihti võivad noorte depressioonini viia mitmed katsumused, mis noorukit häirivad, näiteks nagu rahulolematus oma välimusega, armusuhete purunemine, pettumine sõbras, probleemid koolis, rahapuudus või mure oma tuleviku pärast. Palju lihtsam on inimestel, kes on enesega rahul ning suudavad pingelistes olukordades alati lahendusi otsida. Inimesed, kes on seltsivad, jutukad, naljaarmastajad ja optimistlikud ei satu nii kiiresti depressiooni kui inimesed, kes on närvilised, muretsevad,vaoshoitud, vaiksed ja kinnised. Samas ei saa välistada, et vaid üks sündmus võib ka kõige elurõõmsama inimese
sajandil ● Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. ● Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt. Nad olid võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest ja veetsid aega pidutsedes. ● Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit sellest ajast. ● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus ● Hakati ehitama linnapaleesid, mille sisekujunduses loobuti detailide kasutamisest. ● Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega.
KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK EUROOPAS 18. SAJANDIL Kaisa Kask 11.E Louis XV ja tema aegne õukond Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). Nende elu sisuks oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud
rahulik ja umbusklik, kui tal pole palju detaile: sa oled emotsionaalne, puhtsüdamlik, mitte eriti metoodiline ja sa riskeerid palju, kui joonistasid seale vähem kui 4 jalga: oled kõhklev või elad hetkel läbi suuri muutusi, kui joonistasid 4 jalga: oled enesekindel, visa ning usud oma ideaalidesse, kui joonistasid talle rohkem kui 4 jalga: noh, sa oled idioot, kõrvade suurus näitab sinu kuulamisoskust mida suuremad need on, seda parem! saba pikkus näitab sinu armusuhete kvaliteeti. Ka siinkohal, mida pikem see on, seda parem! OK! Ja kes unustas saba joonistada????? Ei, testi ei saa uuesti teha... Aitäh!
sajandil. Prantsuse õukond 18. Sajandil Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. Aadel sai sissetuleku riigilt ning veetis aega pidutsedes. ,,Pärast meid tulgu või veeuputus." Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati, selle asemel hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Tundeelu peenenemine ja erakordne huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Muutused 18. Sajandi kunstis Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti
Ka viibisid jumalad väga tihti maa peal tavaliste inimeste seas. Kõigil jumalatel on oma teatud seosed surelike maailmaga, Zeusi puhul näiteks armusuhted. Zeus on minu arvates üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale oli ta väga hea tegelane komöödias. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu. Järgneva referaadi olengi kirjutanud siis Zeusist ja tema jumalannadest. 1. KES ON ZEUS Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning ka taeva- ja äikesejumal. Teda iseloomustavateks sümboliteks või atribuutideks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Vanarooma mütoloogias samastub temaga jumal Jupiter
kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste
kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste
Kunst Prantsusmaal ja Kesk Euroopas 18.sajandil 1.Millega veetis oma aega prantsuse õukond Louis XV ajal? Enamasti veeti aega pidutsedes. Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad
(1) 3.2Allakäik valitsusajal Murdepunkt Louis-i valitsusajal, peale varasemat hiilgeperioodi ja hilisemat katastroofi, tuli peale Jean Babtiste Colbert-i surma. Colbert oli Louis-i jaoks tähtis isik. Ta oli Louis-i rahandusminister, kes majandas merkantilistlikult, soodustas manufaktuuride teket, kehtestas kõrged sisseveotollid, edendas kaubandust ning lasi rajada maanteid ja kanaleid. Ilma Colbertita oli Louisi-l raskem hakkama saada. Peale paljude peetud armusuhete, jäi Louis kokku elama Madame de Maintenon. Louis abiellus salaja Madame de Maintenon-ga 1683. Naine jagas kuninga leina kaotatud sõdade ja üksteisele järgnenud kõigi peale kahe järeltulija surmade. Need kaks, kes ellu jäid, olid Louis-i lapselaps PhilipV Hispaaniast ja lapselapselaps kellest sai peale Päikesekuninga surma Louis XV. Louis XVI suri 1.septembril 1715. (1) 4. LOUIS XIV TÄHTSAMAD SÕJAD 4.1 Devolutsioonisõda Toimus 1667-1668
Tema näidendid olid populaarsed rooma ülikute, lihtrahva kui ka orjade hulgas. Terentius oli eriti silmapaistev komöödiate alal. Oli tugevam ja originaalsem kirjanik kui Plautus. Aafrikast pärit ori, kelle peremees vabaks lasi. Tänu oma aristokraadist patroonile sai ta hariduse ja nime .Ta komöödiad jutustavad kodanike argielust, kusjuures tegelased on elulähedased ja täpselt kirjeldatud. Terentius käsitles abielu ja armusuhete teemat. Erinevalt Plautusest puudub tal jämedus, keelekasutus on peenem, süzeed ja dialoogid on universaalsemad. Vahest sel põhjusel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kelel köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda.Temale kuulub lause ,,Olen inimene, midagi inimliku ei pea ma võõraks." Sophokles sündis Ateenas jõuka relvameistri pojana ning sai gümnastilise ja muusikalise hariduse
Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosalist Anna Kareninat mängib Greta Garbo. Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski
100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast. Jumalad ja Jumalannad. Quarto Publishing plc. Lehekülg 6) 5 3. Zeusist lähemalt Zeus on üks vastuolulisemaid jumalaid kogu maailma mütoloogias – teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas – oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale oli ta väga hea tegelane komöödias. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti
ega koge ränkade sümptomitega haigushoogu enam mitte kunagi. Depressiooni kui pideva seisundiga tuleb arvestada, sest see on laialt levinud. Depressioon noortel Noortel inimestel tuleb toime tulla küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, stressirohke koolieluga, vanemate poolt esitatud nõudmistega jne. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Noori võib häirida: ·rahulolematus oma välimusega ·pettumine sõprades ·armusuhete purunemine ·negatiivne seksuaalne kogemus ·pidev kritiseerimine vanemate ja õpetaja poolt ·pinged perekonnas ·rahapuudus ·soov olla üliedukas ·mure oma tuleviku pärast Depressiivne laps võib teeselda haiget, keelduda kooli minemast, klammerduda täiskasvanu külge või muretseda, et ema või isa võivad ära surra. Suuremad lapsed muutuvad pahuraks, neil tekivad kooliprobleemid, nad muutuvad pessimistlikuks, halvatujulisteks ning tunnevad, et neid ei mõisteta
Selle staadiumi märksõna on nauding. Armusuhetest näidet tuues võib öelda, et esteet hoidub tõsiselt armumast, otsides kogu aeg uusi elamusi. Esteet ei salli harjumuslikku ega korduvat. Kuid selline kordumatuse jahtmine ise muutub rutiinseks ning seesugune sisemine vastuolu tekitab esteedis rahulolematust. 2) Eetiline staadium Selle staadiumi märksõnaks on kõlbeline kohus. Vastupidi esteedile ülistab eetik reeglipärasust. Armusuhete valdkonnast illusteerib seda abielu ja vastastikune truudus. Eetik allutab end üldistele kõlbusnormidele ning temast võib saada isegi kangelane. 3) Religioosne staadium kolmas eksistentsi tasand on Kierkegaardi arvates religioone, kus inimene seisab palgest palgesse Jumalaga ning jääb seetõttu absoluutselt üksi inimeste seas. Sellise staadiumi sümbol on Aabraham, kelle kohta võime lugeda Piiblist. (Saarinen 1985) 5. Usk
Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest liistud. Liistudest hargnesid
Oli ka teisi autoreid nagu mart raud, leo anvelt, mait metsanurk jt. Sukelduti inimindiviidi siseellu. Töölisklassi asemel fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Tegelane vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor "Sammud tulevikku". Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud "Ellinor" ja "Sillatalad", kus mõlemis peategelaseks noor naine, ja nende kokkupuuted erinevate meestega. Peet Vallak, erinevalt teistest ei ajand taga erakordsust. Nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore ristikiviga. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes. "Semendivabrik". Peet Vallak (Peeter Pedajas)
6. CHERCHEZ LA FEMME! [se´rse la fam] OTSIGE NAIST! (Alexandre Dumas vanem ,,Pariisi mohikaanlased") Alexandre Dumas vanem Alexandre Dumas noorem Väljend cherchez la femme on tänapäeva politseiromaanides, kriminaalfilmides, kuid ka kohtupraktikas üksnes prantsuskeelsena kasutatav väljend, millega tahetakse öelda, et kriminaalse juhtumi põhjuseid tuleb otsida kas armusuhete vallast või et afääri peasüüdlane on uurijatele veel tundmatu naine. Väljend pärineb Alexandre Dumas' vanema 1854. aastal ajalehes järjejutuna ilmunud seiklusromaanist ,,Pariisi mohikaanlased" ja on järgmine: ,,Cherchez la femme, pardieu, cherchez la femme!" (Otsige naist, kurat võtaks, otsige naist!) Kümme aastat hiljem kohandas kirjanik teose teatri tarbeks. Näidendist sai suur menutükk ja sõnapaar cherchez la femme läks lendu kõigil mandritel.
Oli ka teisi autoreid, nagu Mart Raud, Leo Anvelt, Mait Metsanurk jt. Sukelduti indiviidi siseellu. Töölisklassi asemel oli fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsioon oli tegelastele lähedane. Tegelane oli vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine oli rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor “Sammud tulevikku”. Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud “Ellinor” ja “Sillatalad”, kus mõlemas peategelaseks noor naine ja nende kokkupuuted meestega. 1930ndatel areneb modernistlik psühholoohiline romaan. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Vallak ei ajanud taga erakordsust, vaid nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore Ristikiviga
3. 4-5-aastaste laste maailmaavastusretked viivad õnnestumise korral enesekindluse ja algatusvõime, ebaõnne korral aga süütunde tekkele. 4. 6-13-aastaste fookus liigub perekonnalt koolile. Edukus viib tootlikkuse ja ebaedu alaväärsuse ja ebakompetentsuse tunnetetekkele. 5. Puberteedieas on eesmärgiks identiteedi kujundamine ja selle mitte-saavutamine viib segaduse tekkele identiteedi olemuse osas 6. Noore täiskasvanuna on eesmärgiks armusuhete kujundamine ja ebaõnnestumine tekitab isolatsiooni ja üksildust. 7. Kodanikukohustused, perekond, töö on esmased ülesanded ja need viivad loovusele. Loovusele vastukaaluks on stagnatsioon, mis tekib enesekesksetel inimestel. 8. Elu viimane etapp kujutab enesest suurimat väljakutset. Kas suudab inimene lahtimõtestada oma elu ja saavutada seega täiuslikkus või ta ei suuda murda välja enesekesksusest ja isolatsioonist ning sureb lootusetuse tundega.
Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (1832 1919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult. Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks. Diloogia. Tolstoi kaasaegne elukujutus.Armastus-,isikuromaan , psühholoogiline , ühiskondlik kriitiline romaan, romaan romaanis. Levin on tolstoi prototüüp - et ühiskonnas oleks võrdsus. Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu
annaabi.ee 
