maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja korral. Vana-Liivimaa maahärrad: Harju-Viru maahärraks Taani kuningas Tartu piiskopkond Tartu piiskop Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskopkond Kuramaa piiskop Liiviordu alad ordumeister Riia peapiiskopkond Riia peapiiskop Roll ei olnud just väga suur, sest seal pidi otsustama nende riigikeste asju aga una seal kehtis ühehäälne nõue, siis seal tavaliselt ei jõutud kokkuleppeni. 15
Liivimiaad vallutada, piiskopid olid selle vastu. Välis:halvaks läheb 15, 16 saj. Naaberriigid tugevnevad ja ühinevad. Liivimaa jäi nõrgaks ja oli kergeks saagiks teiste riikidele. 9.Naaberriigid tegevnesid. 10.Liiviordu pidi maksama venemaale makse.. ja nad alati jäid hiljaks nendega.. ja siis Ivan Julmel oli õigus hakata pihta sõjaga.. 11)Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 12.Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 13.Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud,ordumeister koos orduametnikutega, vasalkondade esindajad nende seas juhtivalt Harju- Viru omad, linnade esindajad. 14.Reformatsioon- usupuhastus, kirik korraldati ümber. 15.Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. 16.Tsunfti põhikiri e skraa reguleeris nii
Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu?
Vasallide side oma läänivaldustega oli alguses üsna nõrk. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi paar korda aastas. Peeti ühiseid söömaaegu talupoegadega vakusepeod. 1315. aastal oli Liivimaal ränk näljahäda; Taani kuninga vasallid said Valdemar-Eriku lääniõiguse (lääni pärandamine isalt pojale). 1329. aastal laienes pärimisõigus tütardele. 1397. aastal muudeti ordumeister Juningeni armukirja alusel läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kuni viienda põlve sugulasteni. Läänid kujunesid vasallide võõrandamatuks omandiks. Maaisandate õigused kohtuvõim talupoegade üle, palgasõjaväe suurenedes ei läänistanud maaisandad oma valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija Johann Koell
tahab kaotada pärisorjuse? mõisnikud pidid talupõegadele mõndagi jagama, et tööriist ära ei sureks, pärisorjuseta poleks talupojad saanud sellele loota, et mõisnik neid toidab jne "vallutatuil ei tohi olla suuremaid õigusi vallutajaist" 1782 kaotatakse tollipiir et vähendada eesti ja venemaa erisusi et ei saaks eesti oma postisiooni kindlustada 1783 mõisal pärusemandiks + pearahamaks ordumeister andnud armukirja valitseja ei saa lääni tagasi minna ametikult fikseeritud kinnitus BS aadlikud said sellega kindlust juurde Asehalduskord 1783-1796 kubermangureformi laiendatakse 1783 läänemere provintsidesse mujal kehtis varasemalt aadlike positsiooni kärbitakse eesti asehalduskord, sest kuningavõimu asendus asehaldur, vastutas ja valitses eesti ja liivimaa eest ametlikud nimed Tallinna ja Riia kubermang võru ja paldiski maakond
1396 sõjakäik Tartu piiskopkonda (maa rüüstati, vallutati linnused v.a. Toomemäel). Danzigi kongress. Kuna sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli 1397 Danzigis (praegune Gdansk Poolas). Otsustati et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Kujunes ka ebasoodsaks et Harju-Viru vasallid nõustasid endale uue privileegi, mis on tuntud Konrad von Jungingeri armukirja nime all selles laiendati vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit veelgi. Sisevõitlus kestab. XI sajandil jätkusid V-Liivimaal sisevõitlused 1410 Saksa ordu jäi Grünwaldi lahingus Poola ja Leedu vägedele alla. 1507 võeti vast seadus, millega loobuti talupoegade sõjalisest abist ja eestlastel keelati relvade kandmine. Välispoliitika. XIV sajandi lõpul hakkas killustunud Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema.
4) Saare-Lääne piiskopkond valdused killustatud 5) Kuramaa piiskopkond inkorporeeritud Maaisandad ja läänimehed Talupoegade haritud maa > maaisanda domeen ja läänivaldused. Vasallide õiguslik seisund muutus kindlamaks. 1315 Taani kuninga vasallid Valdemar-Eeriku linnaõigus > lääni pärandamine isalt pojale 1329 ka tütrele 1397 Jungingeni armukiri > Harju-Virus päritavus mõlemale soole ja kõrvalsugulusastmetele 5. põlveni 1450 Tartus Jungingeni armukirja soodustused 1524 Saare-Lääne piiskopkond Ordu alal keskaja lõpuni mittepäritavus 14. saj kohtuvõim läks üle vasallidele. Rüütlid ja junkrud (vasallid) oma seisus. Palgasõjaväe tähtsuse kasv > läänistati majanduslikel kaalutlusetel (tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi) Läänistamata maade haldamine ja majandamine > ametkonnad (suured halduspiirkonnad), võisid hõlmata mitut kihelkonda, keskmeks ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks.
abielludes astus ta õigeuskuning sai venepärase nime.peagi õppis ta selgeks vene keele.Auahnusest ja võimujanust kukutas Katariina II 1762 aastal kaardiväe toetusel oma mehe troonilt. Et naiad valgustatud monarhina, pidas ta kirjavahetust Voltare´I, Diderot´I jt. Prantsuse valgustajatega.Tama sisepoliitika vastas aadli huvidele, ta surus maha Pugatsovi ülestõusu (1773-75),karistas N.Novikovi, A.Radistse jt. Vabamõtlejaid ning andis 1785 aastal aadlile ja linnadele armukirja. Katariina II välispoliitika oli tulemusrohke.Katariina II oli kuna surmani võimukas valitseja. 17 Kasutatud kirjandus 1. Internet o et.wikipedia.org o images.google.com 2. Raamatud o ENE 4 o ENEKE 2 o Maailma ajalugu 1600-1918 (1. osa) Helmut Piirimäe, Krista Piirimäe ja Villu Tamul 18 19
Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. · 1396 - sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. · 1397 - Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. · 1406 - Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. · 1407 - Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 14211422 - hakati pidama Liivimaa Maapäevi · 1435 - Valga konföderatsiooni sõlmimine. · 1442 - Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa
Dietrich Damerow. Hakkas organiseerima sõjakäiku ordu vastu, vahendeid ei talitud. 1396. ordu vastu sõjakäik, Tartu piiskopkonna maa rüüstati. 1397 ordu ja piiskopkonna tüli lahendamiseks Danzigi kongress. · Riia peapiiskop seoti tihedalt orduga peab olema Liivi ordu liige. · ordu ei võinud enam nõuda peapiiskopkondade ja vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. · Harju-Viru vasallid said privileegi - Juningeni armukirja tugevdati vasallide seisundit, suurendati kohtuõigust ja laiendati pärimisõigust läänidele (lubati pärandada nii nais- kui meesliinis viienda suguluse astmeni). Selle tulemusel Liivi ordu poliitiline mõju kahanes tunduvalt. Olukorda halvendas veel 1410. aastal kaotus Grünwaldi lahingud Poola-Leedu vägedele. 14. sajandi jooksul tõusis järjest linnade ja vasallide tähtsus. 1421. hakati pidama Liivimaa maapäevi, mis toimusid igal aastal Valgas või Volamris
Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu. ''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid, ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik. Selliste privileegide kärpimise vastu olid vasallid ja Danzigi kongressil võtsid nad sõna ja armukirja näol andis Jungingen neile privileegid. Vasallidel oli pärandamisõigus, senjöör võis vasalli surma korral maa edasi anda, ei pidanud minema järeltulijate kätte. Siis ei olnud see enam lään vaid nende isiklik maavaldus. Sellega kujunes välja vasallidel suur võim ja tähtsus. Ordu võim kahanes märgatavalt. Siiski säilis ordul kõige suurem sõjaline võim. Tegelikult oli ordu võimsuse vähenemisel väga negatiivne mõju, mis avaldus 15 saj teisest poolest- Venemaa oht.
1371 Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. 1396 sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. 1397 Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 1406 Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. 1407 Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. 14211422 hakati pidama Liivimaa Maapäevi 1435 Valga konföderatsiooni sõlmimine. 1442 Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris.
5. Kuramaa piiskopkond-vaene, iseseisvat pol ei ajanud, sest ordu oli selle 1290 inkorporeerinud st sealne p ja toomhärrad olid Saksa ordu preestrid Esialgu läänid polnud pärandatavad, langedes maaisandale pärast läänisaaja surma tagasi, 1315 sai Taani kuni vasallid Valdemar-Eeriku lääniõiguse , mis lubas isalt pojale lääni pärandada. 1329 laiendati pärimisõigus tütardele. 1397(1450 Trt pk, 1524 S-L pk) nn Jungingeni armukirja alusel muudeti Harju-Virus läänid päritavaks mõlemale soole ka kõrvalsugulusastmetes kuni 5.põlveni-seega läänid võõrandamatuks omandiks pm > vähendas maaisanda võimutäiust. Ordu alal kehtis keskaja lõpuni lääni mittepärandamise pm. 14.saj kohtuvõim talup üle vasallidele, ennem maaisandal. Vasalli-senjööri suhe muutus fomaalseks>"rüütlid" ja ,,junkrud" kui omaette seisus> läänistamine maj kaalutlustel mitte sõj.
teadis sealseid olusid ning on oletatud, et tsaari vaimuliku poeg, kes oli kaupmees, andis midagi Krumhusenile teada, mis võib Liivimaad ees oodata. Sellest reisist nad ei pääsenud, Moskvasse liikuma nad hakkasid. Tee peal näevad liikumas vägesid, kes liikusid Ivangorodi poole. Ivangorodis näevad nad ülerelvastatust. Moskvasse jõudes oli neil pakkumine, et hakkavad Ivangorodile maksma mingit aastamaksu. Tsaari see ei huvitanud, andis 1.mail Narva kohta armukirja. Krumhusen ja Deden võeti väga hästi Moskvas vastu. Suurt delegatsiooni võeti kehvemini vastu, Narva saadikuid võttis vastu tsaar isiklikult. Sündmused Narvas lähevad omasoodu edasi. Oodatakse abivägesid, aga neid tulemas kusagilt pole. Ordumeister saadab manitsuskirju Narva, et narvakad peavad tublid olema, vastu pidama, alla ei tohi anda. Teada on, et Viljandi komtuur, G.Kettler tuli orduvägedega Narva alla, 3-4 miili Narvast eemale jäi laagrisse. Aprilli viimastel päevadel
Ordu puhtsõjaline üleolek muutis Tartu piiskopi diplomaatilise edu küll kiiresti täielikuks lüüasaamiseks, kuid rahvusvaheline surve sundis ordut nõustuma tüliküsimuste lahendamiseks Danzigi kongressi kokkukutsumisega 1397. aastal. Sellel tuli ordul oma formaalse juhtpositsiooni tunnustamise eest teha piiskoppidele ja vasallidele terve rida järeleandmisi. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis muuhulgas Harju-Viru vasallidele privileegi, mida tuntakse Jungingeni armukirja nime all ja mis laiendas nende pärandamisõigust oma läänidele sedavõrd, et need muutusid sisuliselt vasallide pärisomandiks. Analoogilised armuõigused kauplesid endale hiljem välja ka piiskopkondade lääni-mehed. Vasallide ja linnade osatähtsus kasvas eriti pärast Saksa Ordu hävitavat lüüasaamist Poola-Leedu ühendvägedelt 1410. aastal Grünwaldi lahingus. Ordu ja piiskoppide õnneks ei saanud linnad ja vasallkonnad omavahel läbi. MAAPÄEVA TEKE. 1421
Troonile tõusis tema noor õde Ulrika-Eleonora, kes ajas teistsugust poliitikat. Põhjasõjaga paralleelselt toimus Hispaania pärilussõda (lõppes 1713-14). Suurbritanniast oli saanud Euroopa suurvõim ja tema ei olnud huvitatud sellest, et Venemaa jõuab Läänemereni. Riigi troonile oli tõusnud George I, kes hakkas intensiivselt diplomaatiliselt Venemaad ründama. Huvi oli, et Eesti- ja Liivimaa ei jääks Venemaa kätte. Moodustus teatav liit. Rootsi kuninganna andis armukirja 1719 juunis, milles lubas rüütelkondadele tohutuid privileege, isegi suuremaid kui Vene tsaar oli lubanud. See jäi hiljaks. 8 Uusikaupungi rahu sõlmiti 30.08.1721 Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsi loobus Eesti- ja Liivimaast igaveseks ajaks. Rootsi sai tagasi okupeeritud Soome, kuigi teatavate kaotustega (Käkkisalmi ja Viiburi jäid Venemaa kätte). Venemaa maksis Rootsile selle eest raha
1000 taalrit, et ennast sellest vabaks osta. Probleemiks see, et rida vene suurkaupmehi oli Krumhusenit hoiatanud Üheks hoiatajaks oli vaimulik Silvester kes oli suurkaupmees Anfin, kes ajast Krumhuseniga ära. Delegatsiooni enda kohta võib öelda nii , et teele ta asus, Ivangorodis võeti osa inimesi pantvangi, aprilli lõpuks jõutakse Moskvasse, kus oi kohtumine Ivan IV-ga ,kellele oli Krumhusen ja Dederin pakkunud , et hakkavad makse maksa, kuid sellega Ivan nõus ei olnud, pakub vastu armukirja. Dateeritud 1.mai 1558. Narva saadikud armukirja vastu ei võta, Krumhusen ja Dederin võtavad selle siiski vastu, et Liivimaale tagasi jõuda. Liikudes Venemaalt Narva ja Moskva vahel olid nad näinud vägede liikumist, et tulla suurema jõuga Liivimaa vastu. Narva oli samal ajal rünnaku all, ordu püüab kaitset organiseerida. Ordumeister Fürstenberg teeb kõikvõimalikke üleskutseid,et Narvale appi minna. Selget abi ordumeister ise ei paku, kuid
poolel , hakkasid kujunema vasallide ühendused, mis olid võimelised rääkima kõikide vasallide nimel ja hilisemalt hakkasid kujunema aadlikute rüütelkonnad. Kohalikud vasallid hakkasid koos käima meespäevadel. Üsna varsti pärast seda Maapäeva , 1430 aastatel kutsuti maapäevale ka vasallide esindajad. Vasallide osatähtsus suurenes tänu tülitsevatele siseoludele,saksa ordu kõrgmeister andis 1379 aastal armukirja, et vasallid võisid hakati oma maid edasi pärandama meesliini pidi kui ka naisliini pidi kuni 5 astme suguvõsani. Kuidas kindlustada endale ja suguvõsale suuremaid sissetulekuid,üks võimalus oli suurendada talurahva koormisi. 16 saj alguseks oli esialgselt kümnisest välja kasvamine 25% põllusaaduste ära võtmine maksudeks. Põllupidamise edukus sõltus ilmastikust, esines ikaldust ja näljahädasid. Teine võimalus oli hakata ise tootma ja tegelema põllumajandusega
annaabi.ee 
