1.Komposiit materjalid on kahest või enamast osast(faasist) koosnevad materjalid.Faaside omadused ja orientatsioon järsult erinev ja kontrollitav.Komposiitmaterjali omadused on ette antud. 2.Üks faasidest kõva ja tugev teine plastne ja elastne. Kõva faasi nim. armatuuriks ja plastset maatriksiks.Omadused ette antud. Armatuur annab tugevuse ja jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4
· Materjalide valmistamisel lähtutakse materjale, kusjuures faasideomadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja enamasti kasutatavast materjalist ning kontrollitavad. Tavaliselt on üks faasidest hinnast. Kasutatakse plastkomposiite või kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. biokomposiite. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks · Enimlevinud meetod autode valmistamisel (sarruseks) ja plastset maatriksiks. on survevormimine. · Plastkomposiitmaterjalideks nimetatakse materjale, mis koosnevad polümeersest Survevromimine maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid
valmistamine kasutades osast – faasist – materjale, kusjuures faasideomadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Tavaliselt plastkomposiitmaterjale on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks. Plastkomposiitmaterjalideks nimetatakse materjale, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. http://www.ene.ttu
1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine Armatuuri kaitsekiht: cnom = cmin + cdev . Projekteeritavad konstruktsioonid on allutatud keskkonnaklassile XC3 ja konstruktsiooniklass S4. Plaatkonstuktsiooni t~ottu v~oib konstrukt- siooniklass u ¨he v~ orra v¨ ahendada klassini S3, seega vajalik minimaalne kaitsekihi paksus on cmin = 20mm. Vastavalt normi rahvuslikule lisale cdev = 10mm. cnom = 30mm. Eeldan, et suurimaks plaadis esinevaks armatuuriks 10mm. Seega plaadi kasulikeks k~orgusteks saan: 10 d1 = 80 - 20 - 10 - = 45mm (7) 2 10 d2 = 20 + 10 + = 35mm (8) 2
armeerivate elementide kuju järgi. Komposiitmaterjal on kahest või enamast faasist (koostisosast) koosnev liitmaterjal. Faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused (korrosiooni- ja kuumusekindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jne) on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks. Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse ja jäikuse ning tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras kõrgel ja madalal temp. Maatriks annab materjalile vormi ja monoliitsuse. 14. Tehnokeraamika. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi. Tehnokeraamika üldised eelised ja puudused. Tehnokeraamika on tänapäevane keraamilne materjal, mida hakati kasutama 20.saj.
Propellerilabad 8 6. KOMPOSIITMATERJAL Komposiitmaterjal ehk komposiit on kahest või enamast faasist (koostisosast) koosnev liitmaterjal. Faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused (korrosiooni- ja kuumusekindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jne) on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset - maatriksiks. Joonis 7. Komposiitmaterjali kihid Komposiitmaterjalide kasutusala lennukitööstuses on väga ulatuslik. Neid kasutatakse raskete lennukite osade ja mootorite tootmiseks (kompressorid). Varem mudelid A310(Airbus) ja B767(Boeing) sisaldasid ainult 5-6% klaaskiust. Aga aastal 1986, uuendati A310-200 konstruktsiooni, mis aitas parandada kütusekulu efektiivsust.
●Korrosioonikindlus ●Suur kõvadus ja kulumiskindlus ●Väike tihedus Tehnokeraamika üldised puudused: ●Väike painde- ja tõmbetugevus (300...500 MPa) ●Suur haprus ●Omaduste suur hajuvus ●Halb töödeldavus ●Kõrge hind Komposiitmaterjal ehk komposiit on kahest või enamast faasist koosnev liitmaterjal(armatuur ja maatriks). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning 5 teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks. Kasutusalad:lennukitööstuses,piduriklotsid,masinaelemendid, spordiriided. Head omadused: Tugevad 9) Tehnikas kasutatavate materjalid omaduste võrdlus: tihedus, kõvadus, elastsus, soojus- ja elektrijuhtivus. 10) Valemid: E-Elastsusmoodul ε-Deformatsiion, σ(sigma)-pinge S0-Keha esialgse lõike pindala E= σ / ε ε = Δl / L0 σ = F / S0 6
hästi nä näha. 12 6 Krohvitud vahtpolüstüreenist soojustus Lisasoojustus kinnitatakse fassaadile kas liimimise teel või mehhaaniliste kinnititega. Soojustus kaetakse üldiselt orgaanilise, õhukese (3-7mm) krohvikihiga. Krohvi armatuuriks kasutatakse plast- või klaaskiudvõrku. Kuna soojustusmaterjalid on suhteliselt jäigad, põhjustab see lisanõudeid soojustatava pinna tasasusele. Samuti peab silmas pidama, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Eelistada tuleb täispinnalist soojustuse liimimist seina alustarindile (mitte soojustuse paigaldamist nn. seguplonnidega). 13
aga tegelikkuses olid mõõdud samad. Kasutusele võeti ka konditsioneer, süütelukk toodi üle roolisambasse ja kui võti eemaldati, siis rool ja käigukang lukustusid. Kõik need muudatused viidi ellu üks aasta enne nõuete jõustumist. 1969. aastal toodeti Capricest 611 000 Impalat rohkem. Impala universaalid jätkasid Kingswoodi nime all kuni 1972. aastani. 8 Parempoolse rooliga autode armatuuriks kasutati 1965. aasta armatuuri, mis valmistati metalli asemel klaasikiust kuni 1969. aastani ja sinna ei olnud võimalik paigaldada raadiot. 5. GENERATSIOON Impala jätkas Chvrolet enim müüdud mudelina. 1971. aastal oli V8 veel saadaval, kuid Impala mootorite võimsus vähenes järgmiste aastate jooksul järk-järgult. 1971. aasta B- kere on suurim kere mida Chevrolet on tootnud. Kõikidel 1971. aasta General Motorsi
67. Mis on komposiitmaterjalid? Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks. 68. Komposiitmaterjalide liigitus kasutusvaldkonna järgi. Maatriks, armatuur 69. Komposiitmaterjalid liigitus maatriksi materjali järgi. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid,- plastkomposiitmaterjalid (PKM),- keraamilised komposiitmaterjalid (KKM),- süsinikkomposiitmaterjalid (SKM).
1200-3000 HV). Kõvadusega on otseselt seotud kulumiskindlus. 24 23. Komposiitmaterjal Komposiitmaterjalideks (KM) nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Joonis 22. Komposiitmaterjali struktuur Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks. Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäi- kuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Joonis 23. Komposiitmaterjalide liigitus armatuuri järgi Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel.
suur haprus omaduste suur hajuvus, halb töödeldavus, kõrge hind. Komposiitmaterjalide struktuur ja liigitus Komposiitmaterjalideks ( edaspidi KM) nimetatakse kahest või enamast osast faasist koosnevaid materjale. KM on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ning plastset maatriksiks. Metallkomposiitmaterjalides (MKM) kasutatakse maat- riksina kõige sagedamini alumiiniumi, magneesiumi, titaani, niklit ja koobaltit, armatuurina aga kõrgtugevat ja jäika teras- või süsinikkiudu. Plastkomposiitmaterjalideks (PKM) nimetatakse materjale, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Plastkomposiitide põhirühmad, lähtudes armatuurist on: Klaasplastid
Üks olulisi meetodeid- anodeerimine- elektrolüüsi teel muudetakse pindmine metallikiht oksiidiks- suurendab pinna vastupidavust korrosioonile. Lisaks võimaldab see dekoratiivset erivärvi katet, kui kasutada toonimist. Pinna passiveerimiseks ja korrosiooni eest kaitsmiseks kas. ka kromaatimist(lennunduses). 20.Al-maatriksiga komposiitmaterjalid- Komposiitmaterjalid, milles Al või sulamid (peamiselt Al- Si ja Al-Cu) on maatriksiks. Armatuuriks kasutatakse peamiselt Al2O3, SiC, SiO2, B, BN, B4C (igasugused keraamilised kiud ja osakesed/pulbrid). Al kasutamise eelised -tihedus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, vanandamine jne. Armatuur parandab täiendab maatriksi omadusi(sõltub armatuuri materjalist, paigutusest ja vormist st näiteks kas on kasutatud pidevaid kiude või lühikesi kiude või mingi muu kujuga osakesi ja kuidas nad materjalis paiknevad -> sellest sõltub komposiidi omaduste erinev väärtus erinevas suunas)
Keraamilistes komposiitides kantakse koormus haprast maatriksist üle tugevale armatuurile, kus- juures efekti ei anna mitte pulbikujuline tugevdav faas nagu dispersioontugevdatud metallkomposiitides (näit. kõvasulamites), vaid kiuline. Näiteks tuleb ühesuguse tugevusega kermise valmistamisel viia sellesse 3 korda vähem metallikiudu kui sama koostise korral metallipulbrit. Keraamilise maatriksi tugevdamist metallarmatuuriga saab realiseerida kahel viisil: a) kasutades armatuuriks materjali, millel on suurem elastsusmoodul kui maatriksil, b) kasutades armatuuriks materjali, millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumistegur. Esimesel juhul annab elastsem maatriks deformeerimisel suurema osa pingetest üle jäigale arma- tuurile, teisel juhul tekivad survepinged keraamilises maatriksis jahtumise käigus armatuuri suurema kaha- nemise tõttu. Keraamilise komposiitmaterjali näitena võib tuua volframtraadiga armeeritud fajansskeraamika
Seda kasutatakse alati energeetilistes kateldes ja suuretootlikuse katlad kasutatakse ttstuslikel eesmrkidel. Vikese tootlikuse kateldes nendes ei kasutata tihtipeale hueelsoojendit. ##KATELDE ARMATUUR JA GARNITUUR## Peavad olema varustatud kindla komplekti mteriistadega ning samuti kindla komplekti automaat reguleerimsi seadmetega, mis peavad kindlustama katelseadme ohutu ning konoomse eksplotatsiooni. Neid seadmeid ja mteriistu nimetatakse katla armatuuriks, kusjuures armatuur omakorda jaguneb aurukatlade armatuur (auruarmatuur), mis paigaldatakse aurutorustikule ja seadmetele, mida lbib aur ja veearmatuur, mis paigaldatakse seadmetele, mida lbib vesi. Philised seadmed, mis kuuluvad auru armatuuri gruppi oleks: manomeetrid, kaitseklapid, auru sulgemis- ja reguleerimisarmatuur, kraanid, ventiilid (mad vivad olla ksitsi reguleeritavad ja vastutusrikkamates kohtades automaatjuhtimisega).
5) difusiooni meetod puhastatud detailid pannakse koos Zn pulbriga trummlisse, trummel pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemperatuuri lähedale. Pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht. Vastupidavus korrosioonile on hea ja terast kaitsvad omadused on väga head. 51. Tsingi korros. seadusp.: Atmosfääris kattub 2ZnCO3 *3Zn(OH)2. Kiht on tihe, hästi haakunud ning kaitseb seega Zn. Vees on kate raskesti lahustuv. Raudbetoonides on armatuuriks terased. Betoonis on algselt aluseline keskkond ning seetõttu armatuuris korrosiooni ei toimu. 52. Põhilised kriteeriumid, millega hinnatakse Zn katte omadusi terasel on: ühildumine terasega (1), vastupidavus korrosioonile (2), terast kaitsvad omadused (3), vastupidavus mehaanilistele mõjudele (4), kontrolli võimalused (5), sobivus värvimiseks (6) ja esialgsed kulutused(7). Kuumtsinkimisel: 1-vhea, 2-
NÕRGA VAHEKIHI KANDEVÕIME KONTROLLIMINE: ' ' ' R=R2+h[1,5∙c'+(h γ h +2d γ d )]Kstanϕ-hB γ h =53,4+1[1,5∙1+ [(1∙19,0)+2∙(1∙19,0+1*18)]∙1,4∙tan26°]-1∙0,4∙19= 110,6 kN/m ¿ V =51,8 kN/m d Tüüp 3 on sama kui tüüp 6. 4 VUNDAMENDI TALDMIKE PAKSUSTE JA ARMATUURI ARVUTUS Vundamendi armatuuriks valin B400. Keskkonnaklass vundamentide puhul tavaliselt XC2, mille puhul tuleks kasutada betooni C25/30, Cnom=50 mm. Terase andmed: f yk 400 fyk=400 MPa; fyd= γ M = 1,15 =348 MPa Betooni andmed: f ck 25 fck=25 MPa; fcd= γ M = 1,5 =16,7 MPa; fctm=2,6 MPa; fctk,0,05=1,8 MPa 4.1.1 Teljel 1 vahemik B-C Arvutuslik pinge vundamendi talla all: V 1d 225,4 2 σ= A = 1,00 ∙ 1,3 =173 kN/m
− väsimustugevus; − keevitatavus; − keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse − füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera- seid (“pehme” teras) varrasarmatuuriks; − füüsikalist voolavuspiiri mitteomavaid teraseid (“kõva” teras:) kõrge süsinikusisaldusega terast traatarmatuuriks, termiliselt või mehaanilise ettetõmbega tugevdatud terast varras- armatuuriks. (a) (b) Joonis 2.1 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 15 Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase σ−ε diagramm on näidatud joonisel 2.1(a). Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine εu. Füüsikalist voolavuspiiri mitteomaval terasel [joonis 2.1(b)] käsitletakse voolavuspiirina tera-
väsimustugevus; keevitatavus; keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera- seid ("pehme" teras) varrasarmatuuriks; füüsikalist voolavuspiiri mitteomavaid teraseid ("kõva" teras:) kõrge süsinikusisaldusega terast traatarmatuuriks, termiliselt või mehaanilise ettetõmbega tugevdatud terast varras- armatuuriks. (a) (b) Joonis 2.1 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 15 Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase diagramm on näidatud joonisel 2.1(a). Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine u. Füüsikalist voolavuspiiri mitteomaval terasel [joonis 2.1(b)] käsitletakse voolavuspiirina tera-
- toote eraldamine. 1.4.1. Komposiitmaterjalide struktuur ja liigitus Komposiitmaterjalideks (KM) nimetatakse kahest või enamast osast faasist materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks. Armatuur Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras (kõrgel või madalal temperatuuril, agressiivses keskkonnas jne). Armatuur võib olla kiuline või pulbriline. Kiuline armatuur võib olla ka riide, vildi, lindi jms. kujul. Kiudarmatuuril on nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Eeliseks on suurem tugevus ja võimalus luua tugevaid komposiitmaterjale.
energia kulu. - Mahu/kaalu suhe on polümeermaterjalide kasuks, minimaalne viimistlemis vajadus - Toote odavus. - Hea töödeldavus, - korrosioonikindlus - kergemakaalulisus - hea mehaanilise tugevuse ja tiheduse suhe ( eritugevus) - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö. - Nad on head elektri- ja soojusisolaatorid Plastkomposiidid on komposiitmaterjalid, mille struktuuris maatriksiks ehk põhimaterjaliks on plast ning armatuuriks ehk sellesse sisestatavaks lisandiks tavaliselt kas klaaskiud, metallpulber, molübdeensulfiid või mõni muu iseloomulik omadusega materjal, vedelik või määre. Maatriksiks võivad olla termoplastid ja termoreaktiivid. Plastkomposiitide põhilisteks eelisteks on - Odavus, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega (metalsed, keraamilised) - Hea tehnoloogilisus - Kõrge eritugevus - korduvkasutatavus 3)Plaskomposiitide nagu plastidegi põhiliseks puuduseks on
ühendus Komposiitmaterjal ühendab erinevate materjalide head omadusedsamamooodi NAGU RAUDBEToonis on ühendatud Terasarmatuuri suur tümbetuhevis betooni suur survetugevus .- Klaasplast koosenb kahest komponendist sideainest ja armatuurist Sideaineks on polümeer ehk sünteetiline vaik Enamkasutatavad vaigus on polüestervaik ja eposiidvaik Sideaine vajalikud omadused : Jäikus, survetugevus, kõvadus Armatuuriks on suure tõmbetugevusega kiuline materjal, millest on kootud kangas Armatuurina kasutatakse : klaasikiud, süsinikkiud, aramiidkiud (Kevlar) Armatuuril ilma sideaineta on ainult suur tõmbetugevus Klaasplast on heade omadustega konstrukstsioonmaterjal : Suur tugevus väikese kaalu juures Kergesti vormitav keerulise kujuga detailideks Vastupidav kemikaalidele ja korrosioonile Hea hinna ja tugevuse suhe . Klaasplasti kasutamine :
VIII – 3 Katlaarmatuur. Aurukatlad kui ülerõhul kõrgetemperatuurilist keskkonda sisaldavad surveanumad kuuluvad kõrgendatud ohtlikkusega seadmete hulka, mistõttu nende ohutu töö tagamiseks on kehtestatud nii ehitust kui tehnilist kasutamist sätestavad ranged nõuded. Sealhulgas kehtivad kindlad nõuded katla töö juhtimiseks ja kontrolliks ettenähtud katlaarmatuuri minimaalse komplekti ja paigutuse kohta. Vastavalt paigutusele liigitatakse katlaarmatuur vee- ja aururuumi armatuuriks; otstarbe järgi sulg- ja kaitsearmatuuriks, mille hulka kuuluvad mitmesugused ventiilid, kraanid ja klapid, ning kontroll-mõõtearmatuuriks. Kütuse ja õhu etteandesüsteemide armatuuri reeglina otseselt katlaarmatuurina ei käsitleta. Katlaarmatuur peab olema ühendatud katla survealuste elementide külge keevitatud tutside või ühendusäärikute kaudu äärikliidetega. Nippelühendused on lubatud vaid torustike siseläbimõõtudel kuni 15 mm
Keraamilistes komposiitides kantakse koormus haprast maatriksist üle tugevale armatuurile, kus- juures efekti ei anna mitte pulbikujuline tugevdav faas nagu dispersioontugevdatud metallkomposiitides (näit. kõvasulamites), vaid kiuline. Näiteks tuleb ühesuguse tugevusega kermise valmistamisel viia sellesse 3 korda vähem metallikiudu kui sama koostise korral metallipulbrit. Keraamilise maatriksi tugevdamist metallarma- tuuriga saab realiseerida kahel viisil: a) kasutades armatuuriks materjali, millel on suurem elastsusmoodul kui maatriksil, b) kasutades armatuuriks materjali, millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumistegur. Esimesel juhul annab elastsem maatriks defor- meerimisel suurema osa pingetest üle jäigale arma- tuurile, teisel juhul tekivad survepinged keraamilises maatriksis jahtumise käigus armatuuri suurema kaha- nemise tõttu. Keraamilise komposiitmaterjali näitena võib tuua volframtraadiga armeeritud fajansskeraamika
annaabi.ee 
