2. arvestuse materjalid Renessanss madalmaades 15. saj Tunnused: · Kunstitellijaks linnakodanik · Kunstnik-käsitööline · Puuduvad antiikkunsti eeskujud(teemad, alasti inimkeha kujut, elurõõm · Usulised meeleolud · Sümboolika · Peenmaalitehnika- väikseimad figuurid ja detailid välja joonistatud · Piltidel õpetlik-moraliseeriv tähendus · Hingeelu avamine · Tahvelmaali osatähtsus · Õlivärvide kasutamine · Realistlikum, maalähedasem · Kujutati tavalisi inimesi Jan van Eyck 1390-1441 · Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja · ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peen...
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia ba...
Etruskide kunst Etruskide ajalugu Etruskid olid muistne, roomlaste-eelne rahvas, kelle päritolu on täpselt teadmata. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja; vanimad neist pärinevad 7. sajandist eKr. Nad elasid Tiberi jõe ja Apenniinide vahel, keda vanad Roomlase kutsusid Etruskid või Tuskid. Tuntuma teooria kohaselt arvatakse, et Etruskid olevat Itaaliasse meritsi rännanud Väike-Aasiast, Lüüdiast 10.-8.saj eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast mööda merd tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Nende õitseng sai alguse 8. sajandil eKr. Lääne-Itaalias ja Kesk-Itaalias Etruurias. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kandsi...
Audentese Spordikool Rooma arhitektuur: Pantheon Referaat Autor: Hans Peeter Tulmin Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................4 Rooma arhitektuur...................................................................................................................5 ........................................................................................................................................5 Pantheon..................................................................................................................................6 Ajalugu............................................................................................................................6 Arhitektuur....................
2. Kirjelda esitatud näidet kasutades klassikalise arhidektuuri iseloomulikke jooni. Prantsuse arhitekti Jacques Germain Soufflot'i projekteeritud Pariisi üks kaunimaid kuppelehitisi "Panteoni" on klassikalise arhitektuuri ehadaim näide. Selleaja ehitised on sümeetrilised, suurte siledate pindadega. Fassaadi esikülge, mis meenutab kreeka templi otsakülge, kaunistab eenduv sammastik, mida kroonib kolmnurkne viil. 3. Mille poolest erineb barokkarhidektuur klassikalisest arhidektuurist? Klassikalist arhitektuuri iseloomustab sümeetria, suurte siledate pindadega hooned, rohke eenduva sammastikuga, mida kroonib kolmnurkne viil. Barokkarhidektuurile on iseloomulik vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine. Uhked paarissambad, fassaadi kaunistavad nissid, milles asetsevad skulptuurid, murtud viilud, voluudid, etteulatuvad hooneosad, kõverjooned ja ümarkaared need kõik on barokkarhidektuurile iseloomulikud. 4
ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: hakkas Michelangelo nimetama põhja poolseid uksi paradiisi väravaks. DONATELLO ühendas antiigi traditsioonid uueaegse realismiga 1417 valmis tal Püha Jüri kujutav 2 meetrine marmorkuju (oli esimene vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias „vaba skulptuur“ sõltumatu arhidektuurist). 1430. aastal valmis pronksist „taavet“, donatello kujutas cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade humanist15. sajandil oli taavetit võitjana ja alasti. Padovas põstitas Gattamelata ratsamonumendi- esimese uusajal. Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja VERROCCHIO 15. sajandi II poolel valmistas taaveti pronkskuju ja kavandas veneetsiasse Collroni
Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga. 12-16 saj. Mööblit valmistati põhiliselt tammest ja pandi kokku tappidega. Liimi ei kasutatud.Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhidektuurist. Lehtornamendid- põhiliselt ristikhein. Parimad tööd tulid Prantsusmaalt. Allikad Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus. Tln Valgus, lk 6 http://www.arteso.com/1thrones.php http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/1teema/ajalugu/ajalugukeskaeg.htm http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www2.newhouse.ee TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS GOOTI MÖÖBEL
Samal tasemel Tausta valik Kaadri täitmine Jäsemete äralõikamine Liikumine Pildi head ja vead Küsimusi? Pildistamisülesanded • Kolmandiku reegel (tee üks pilt ilma ja teine õige) • Bokeh – Monet tehnika (väike ava, väike säriaeg, värista kaamerat) – Zoom blur (f22; ¼sek, 1/8sek, ½sek; keera zoomi ) – Motion spinning (f22, aeglanem keeruta ennast) • Raamimine • Pilt sõbrast – üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Pilt arhidektuurist - üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Pilt loodusest - üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Liikumise tabamine (kõik terav – maasik, objekt) • Liikumise tabamine (ainult objekt terav) • Efektiga pildistamine • Öine pildistamine (kuu pildistamine, light painting) • Võta kaasa min. 3 enda tehtud pilti printimiseks Võimalusel kodus • Öine linnavaade • Öised autotuled • Kuu ja tähed • Udu • Äike
Et renessanssmööbli, eriti korpusmööbli juures domineeris arhidektuurne element (sambad, pilastrid, karniisid jne.), võis seda vaadelda sisearhidektuuri osana. 5 Mööblikunst Nii nagu ehitusmeistritele, pakkusid ka mööblimeistritele alates 16 sajndist eeskujusid laialt levinud ornamendi -ehk mustriraamatud. Seni lähtuti traditsioonist, mida uuendati uute, arhidektuurist pärit vormide lisamisega. Renessanssiaegsete tsunftkäsitööliste põhiliseks töömeetodiks oli kombineerimine, mis ei seisnud mitte niivõrd uute mustrite loomises, kuivõrd nende hulgast valimises ja konkreetse eseme jaoks kohandamises. Dekoratiivtehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli eriti hinnatud intarsia: puupinna sisse uuristati vastavalt soovitud ornamendile või kujundile nisid, millesse siis
Botticelli. Need tööd on joonistatud müütide ja kristliku sõnumi põhjal. Kehad ei toetu kindlale pinnale vaid hõljuvad õhus. Botticelli ei hoolinud kehade ruumilisusest ega mahulisusesy. 16. Nim Bramante tähtsamad ehitised. Peetri kiriku kuppel Temietto 17. Millised olid Michalengelo olulisemad saavutused arhidektina? Peetri kiriku lõpetamine 18. Kes oli kuulsaim kõrgrenessanssi arhidekt Veneetsias? Kust sai ta oma eeskujud? Andrea Palladio, Antiik arhidektuurist 19. Milline tähendus oli tema teoorial, mille ta avaldas raamatuna 1570.a ? Jäi mitmeks sajandiks arhidektuuri kujundama ja sellest kujunes palladionism 20. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Tegeles maalikusti, skulptuuri ja arhidektuuriga. Huvitus inimese anatoomiast ja tehnikast. 21. Miks on olulised Leonardo da Vinci teosed ,,Püha söömaaeg" - figuurid, 4gruppidena ja kasutas persprektiivi ,,Mona Lisa" - Uudne kujutusviis 22
millised olid sellmaa ühiskondlikud olud ? Itaalias, Itaalia oli ise mahajäänud maa venemaal samamoodi 24.kuidas suhtusid futuristid vanasee kunsti ja kultuuritraditsioonidesse ? kritiseerisid vana kunsti, tahtsid uut ja omanäolist asemele 25.Kuidas püüdisd futuristid maalidel edasi anda liikumist? tehti mitmekordselt asju, kasutati kubistlikku võtet et lahutada keha mitmeks osaks. 26.iseloomusta futuristlikku arhidektuuri. kõrged hooned, funktsionaalsed, loobuti vanast arhidektuurist, ei olnud midagi looduslikku 27.keda peetakse abstraktsionistliku kunsti rajajaks ? Vassili Kandinsky 28. mille poolest erines abstraktionism varasemast kunstists ? Ei kujutatud midagi konkreetset, püüti edasi anda meeleolusid, erinevad värvilaigud, meenutas lapse kritseldust. 29. mida püüdisd väljendada abstraktionitid oma teostega ? püüdsid väljendada oma emotsioone ja meeleolu. 30. mis on peamised erinevused abstraktionismi, ekspressionismi ja geomeetrilisel suunal ?
teostada, kuna kommunistlik kandepind Eestisse oli loodud. Teise maailmasõja tagajärjel jäi Eesti enam, kui 50 aastaks taas Venemaa võimu alla. Mõlema sõja tagajärjel kandis Eesti suuri majanduslikke ja kultuurilisi kahjusid. See nõudis suuri kapitalimahutusid, et taastada sõjaeelsed majandussüsteemid ning tööjõudlus. Sõdade käigus hävisid paljud kultuuriehitised ning mälestised, mistõttu hävis suur osa eesti pärimusest ning arhidektuurist. Esimese maailmasõja ning sellele järgnenud Vabadussõja järel asusid eestlased omakultuuri jälle jõudsalt üles ehitama. 1919. aastal avati Tartu Ülikool, tänu millele oli võimalik iseseisvusaastatel hariduse, samuti teaduse areng. Hariduselus etendasid rolli ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. Kui Eesti iseseisvus, lõi stabiilne poliitiline kord soodsad tingimused loomeinimestele kultuuri arendamiseks. Arenes teater, levisid moodsad kunstivoolud ning ühtlasi ka
Teise ja kolmanda korruse ruumid on ühendatud sisehoovi ümbritseva võlvitud koridori ristkäiguga, üksikud korrused on ühendatud kitsaste müüritreppidega (Pesti, Rikas 1983). 2.1. Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule (Ülevaade arhidektuurist, kuupäev puudub). 10 Konvendihoone ehk peahoone on ruudukujuline, kus asuvad majandusruumid, laod; loodetiivas piiskopi kolm eluruumi; edelatiivas pidurefektoorium ja kabel; kagutiivas köögiga varustatud söögisaal ja dormitoorium(ühine magamistuba); kirdetiivas magamisruumid; põhjanurgas kaitsetorn; idanurgas vahitorn (Aluve,1980). 2.1.1. Keldrikorrus
stuupa, mis sümboliseerib nirvaanat. Angkor Wat Kambodzas 12 sajandil.Asub see siis Kagu Aasias. See on arvatavasti kõige suurem religioone maja terves maailmas. Seal on palju imeilusaid skulptuure seintel mis kujutavad tantsijaid ja muusikuid 12 sajandil. Mõned ütlevad et see oli koostatud Surgavarman II poolt, aga teised ütlevad, et arhitekt on teadmatta Tänapäeva inimesed on hämmingus selle ehitise suurusest ilusast skulptuurist ja arhidektuurist. 6. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud kaarukatele palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitaseks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega
religioonist. Sama skeemi järgi toimusid muutused ka mõlemate teistes eluvaldkondades. Kui nüüd küsida, et kummalt oleme siis rohkem saanud, siis on asi väga tasavägine ja kindlasti on igalühel asjast oma arvamus. Selle arutlusega on mul kavas läbi vaadata mõned tähtsamad punktid Kreeka ja Rooma saavutustes, et siis välja selgitada kumb on minu jaoks maailmale andnud rohkem, kas Kreeka või Rooma. Esimesena tahaksin rääkida nende kahe riigi arhidektuurist. Kui küsida ükskõik kelle käest, et mis meenub neil esimese asjana seoses antiik Kreeka või Roomaga, siis kindlasti kuuleks vastuseks Kreeka poolt klassikaline Kreeka tempel ning Rooma poole pealt Colosseum. Need on põhimõtteliselt juba kõigi vaimusilmas nende kunagiste suurriikide sümbolid. Aga rääkides nende kahe poole kuulsate ja omanäoliste ehitiste kvantiteedist, siis jääks peale Rooma, kuna sealt on lisaks Colosseumile tuntud veel ka Panteoni tempel, oma
4 okupatsiooniks. Austria on olnud paljude rahvaste kunsti kokkupuuteala. 13. saj. alanud gootika ehitistest on varaseim Heiligenkreuzi tsistertslsate kloostrikiriku koor(1295), suurimaid Viini Sankt Stephan`i toomkirik16. Sajandil algas renessanss, see avaldus linnavalitsushoonete arhitektuuris ja nende paigutamises keskväljaku ümber ning linnade korrapärases planeeringus. Õitsengu saavutas arhidektuur 17-18. saj. Algul itaaliapärasest äärmuslikust barokist, hiljem (18.saj.)ka prantsuse arhidektuurist innustuna rajati suurejoonelisi lossiansambleid ja muid hooneid. Austria Vabariik on maa , mida ihkaks külastada iga turist, tänu tema maalilisele loodusele ja arenenud ühiskonnale.
nad alles Roomas. Kaart kasutati seinas olevate avade katmiseks - selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi.nÜmmarguse ruumi puhul kasutati poolkera kujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel, kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhidektuurist tuntud detaile- sambaid, poolsambaid, pilastreid jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt- näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon- kõikidele jumalatele pühendatud tempel- oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade. Hiiglaslik 43.5 meetri kõrgune kuppel katab 43.5- meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi.
Miks tekkis abstraktsionism? 1)kunstis hakkas nähtava otsene ja täpne kujutamine tagaplaanile jääma 2)otsiti uusi kujutamisvõtteid 3)läbi kunstnike isiklike filosoofiliste otsingute 4)kunstnike reisimine 5)uued poliitilised suundumused ühiskonnas VARA KRISTLIK KUNST Vara Kristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. Roomas olid võimalused hooneid ehitada ja alates 4.saj. võime rääkida varakristlikust arhidektuurist. Nad ehitasid maa alla katakombe oma usukommete täitmiseks ja alates 4.saj maapealseid hooneid. Rooma all on leitud 900 km käike ja katakombe. Hakati viljelema seina ja laemaale. Kui ristiusk kuulutati seaduslikuks siis tuldi maa alt välja ja tekkis vajadus suurte pühakodade järele. Hakati ehitama kirikuid mille sisekujundusele pandi rohkem rõhku kui välisvaatele. Esimesed kirikud olid lihtsad, mille 2 rida sambaid jagasid ruumi 3 osaks. Need ehitati lääneida suunas
8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Vitraaz on klaasimaal, võib olla ka klaasitükkidest kokkupandud mosaiik. 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Romaani skulptuurid olid peamiselt reljeefid, ehk arhidektuurist sõltuvad. Reljeefid õpetava ja jutustava sisuga. . Inimfiguurid on reljeefidel esitatud moonutatuna, tegelased äratuntavad tingmärkide näol. Sageli kaunistas romaani kirikut ka ornamentika, see on abstraktne ja skemaatiline Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". Skulptuure tehti ka altarite kujundamiseks või vabalt kirikuruumi paigutamiseks 11
Võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Sõjavägede ülemjuhataja Tituse triumfikaar asub näiteks Roomas. Colosseum: 1 sajandil ehitati Roomas suurim amfiteater ehk Colosseum,see pidi mahutama üle 50000 pealtvaataja. Ehitati tasasele pinnale,see oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele.Väljast on näha kolm korrust kaari,mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid.Igat korrust kaunistavad kreeka arhidektuurist tuletatud dooria,joonia ja korintose poolsambad.Neljandat,ilma avadeta seina katavad pilastrid. Akveduktid (Pont du Gard): Antiikajal olevat Rooma juba miljonilinn olnud,sellepärast oli sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad.See hiigellinn vajas ka puhast vett,mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda.
annaabi.ee 
