Otrepjev Dmitri 8)vandenõulased tõstsid uueks tsaarik Vassili 9)V.Suiski. 10) isehakanuks 11) pääsenud Dmitriks 12) 1608 13) Moskva 14) poola ja Rootsi 15) poola 16) Sigismund III 17) poole kuninga pojale 18)Sigismund III 19) maakaitsevägi 20) lihakaupmees Minin ja väikevürst Pozarski 21) 20 000 22) poolakaid 23) 1613 24) ? 25) M. romanovile . 26. tsaar mihhail 27. Romanovite 28 )1917 28) aleksei 29) ristimärki tuleb teha 2sõrme vahel 30) ? 31) kirikuvande alla 32) ? 33) ? 34) Arhangelsk 35) inglased 36) Rootsi poola ja türgi LK 20 ül 2 1) tehnika areng tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis oli seni olnud inimsilmale kättesaamatud 2) inimesel võisid olla tunded, nad hakkasid ise mõtlema 3) Kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on Jumala imet oodata 4) Prantsusmaa kaudu, levis üle Euroopa 5) Inglismaa muutus tõotavamaks maaks, mida prantsusmaa vaatama läks 6) Sest siis muutus ühiskonna elu täielikult LK 21 ÜL 4
korpulentsemale  pikkust sai kergesti reguleerida õlapaelte abil ja lõige varjas kõik keha ebatäiused. Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Rahvarõivad vastavad rahvuse olemusele, eluviisile, töö iseloomule. XIIÂXIII sajandi ajaloolise arengu tingimustest tulenevalt võib Venemaa põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivastes täheldada olulisi erinevusi. Põhjapoolsed piirkonnad (Vologda, Arhangelsk, Novgorod, Vladimir) jäid XIIIÂXV sajandil rändhõimude laastamistest puutumata ja seepärast arenes sealmail edukalt kunstkäsitöö. XVIII sajandist alates ei tekkinud sinna kanti ka suuri tööstuskeskusi, niisiis säilisid rahvale omane eluolu ja kultuuri terviklikkus. Just sellepärast jäi püsima põhjapiirkondade rõivastele omane rahvuslik eripära: seal puudusid välised mõjutused. Lõunapoolsete alade (Rjazan, Tuula, Tambov, Voronez, Penza, Orjol,
mõned järeldused: 1. Puhast tegevust (nt. kohutmine) on vaid umbes 20% ulatuses, ülejäänud 80% kulub rohkem selliste tavalistele asjadele nt. parkimiskoha otsimine, lifti ootamine, mõtisklemiseks, vestlustele jnr'e. jne. 2. Planeerimisel jäetakse läbi mõtlemata ja arvestamata lisaaega 3. Kui ma aja  päeva väga tihedalt täis planeerin, siis teen ma seda kellegi või millegi arvelt. Praeguse aja moto ja nagu ütles ka Gleb Arhangelsk: Tee õigeid asju ja tee neid õigesti!!! Kui sa saad asjadega hästi hakkama, kui sinu töö kannab vilja, sa oled omadega rahul ja samas saad juurde uusi teadmisi ja oskusi, siis see tähendab, et teed õigesti õigeid asju. Kui paigutada ühele päevale kaks kuni neli kohtumist, siis jäävad mõned päevad ka meeskonnatöö jaoks, kontoritoimetusteks ja sisekliendi jaoks (kolleegid, meeskonnaliikmed).
keeleteaduses. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond  strukturalistid  Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. 2 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja.
Romanovite ajal absolutiseerus kogu Venemaa valitsemine. Selle tingis soov vältida segaduste aja kordumist. Uus tsaar lõpetas sõja Rootsiga ja Poolaga. Venemaal tuli siiski loovutada olulisi maaalasid mõlemale riigile (Ingerimaa ja Smolensk). Pindalalt oli Venemaa küll maailma suurim riik, kuid rahvaarv oli 17. sajandi keskpaigas kõigest 10 miljonit. Terve sajand oli Venemaa ka merest ära lõigatud. Tema ainus merepiir oli Valge mere rannikul. Suurimaks sadamalinnaks oli sealne Arhangelsk. Kiratses kaubavahetus ja ka suhted L- Euroopaga. Süvenes Venemaa mahajäämus ja endassesulgumine. ALEKSEI 1645-1676 1649. a. Maakogu seadustikuga kuulutati tsaari võim jumalapoolt antuks. 1656. a. kirikulõhe (raskol). Vene õigeusu kirik lõheneb. See saab alguse mordva talupojaperest pärineva endise Novgorodi metropoliidi, nüüdse Moskva patriarh Nikoni kirikureformidest. Reformide teostamiseks kutsus ta maale ukraina ja kreeka õigeusu vaimulikke
Selleks olid: ristimärki tuleb teha senise kahe sõrme asemel kolme sõrmega, maani kummarduse asemel aga kummardati vööni, muudeti ka kirikuteenistuse korda. Rahvas tõid need esile suurt ärevust. Paljud jäid vana usu peale kindlaks ja neid hakati nim vanausulisteks. 1656.a lõheneski kirik . paljusi vanausuli pandi kirikuvande alla, ja paljud põgenesid venemaalt minema. Sellest ajast peale jäi venemaa äralõigatuks euroopast, tema ainus tähtsaim kaubalinn oli arhangelsk, mille rajasid 16.saj inglased. Kindlate õiguste ja kohustustega seisused puudusid, kõik olid allutatud tsaari võimule, linlastel polnud kodanikuõigusi ja nad olid sunnismaised. Sõjad Kodusõda inglismaal 1640-1649 Osapooled: Charles 1 toetajad e aadlikud, anglikaani kiriku pooldajad. Parlamendi toetajad e kaupmehed, puritaanid, tööinimesed, parlamendi etteotsa astus Oliver Cromwell. Sõja algus: Kuningal oli raha vaja, et sotimaal puhkenud mäss
T a l l i n n T a r t u V a n a - P ä r n u , U u s - P ä r n u H a a p s a l u P a i d e R a k v e r e N a r v a o 1563 Kuressaare o 1584 Valga o 1599  Vana-Pärnu · Linnade valitsemine o Keskaegne linnade omavalitsus Isekomplekteeruv eluaegne raad o Kodanikuõigused saksa ülemkihil · Kaugkaubandus o Transiitkaubanduse vähenemine Arhangelsk Poola ja Kuramaa linnad Venemaa transiitsadamateks o Põhja-Saksa, Inglise kaupmeeste osatähtsuse kasv o Aadlikele ülemerekaubandusega tegelemine keelatud o Narva Rootsi võimude soosing · Sisekaubandus o Keskaegne reglementatsioon o Linnade väikekaupmehed o Vilja ülesostmine maapiirkondades keelatud
6. Nõukogude-Saksa ehk Suure Isamaasõja puhkemine. Barbarossa plaan, välksõda. Isamaasõda ehk Nõukogude-Saksa sõda. Sakslaste kallaletung kandis nime Barbarossa. a) Punaarmeele tuli anda tugev löök armeede gruppidega Nord, Mitte ja Siid. Nord pidi liikuma üle Baltikumi ja vallutama Leningradi. Mitte pidi liikuma üle Valgevene ja vallutama Moskva. Siid pidi vallutama Ukraina. Eesmärk oli vallutada tähtsamad linnad jooneni A-A (Arhangelsk  Astrahan) ja eraldada see osa NSV Liidust. Aega selleks anti 8-10 nädalat. Seejärel hävitada lennurünnakutega Uural. Saksamaa kavandas välksõda, esialgu oli tohutu edu, kuid tungides sügavamale Venemaale, Saksamaa edasitung pidurdus. Koos Saksamaaga kuulutasid Venemaale sõja veel: Itaalia, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Soome. 1941. aasta lõpus toimus Moskva Lahing, millega pandi sakslaste pealetung Venemaale seisma ning Punaarmee suutis
juulil 1941 koos metsavendadega raske kaitselahingu NKVD ja hävituspataljonide üksustega. Päästeti metsas sõjapaos olnud tsiviilelanikud. 942.a. algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse. Mehi õpetati välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse. Ainult eestlastest koosnev 13-meheline luuresalk 4 hukkus ülesannet täites 1942. a. septembris-oktoobris Arhangelsk-Vologda raudtee piirkonnas. 1943.a. kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila ) pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul. Nemad panid aluse soomepoiste ideoloogiale, võtsid kasutusele moto: "SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST". 1943. a
Lõuna-Prantsusmaast moodustati Vichy vabariik ( Sm sõltuv) Ainuke sõdiv jõud Saksamaa vastu oli Suurbritannia. Peale seda kui Sm pommitas Srbritanniat, viidi lapsed linnadest maale ning tänavasildid koristati ära, et sakslased ei oskaks seal liigelda. 25. 2.maailmasõja 1941-42, Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine Plaan Barborassa Nsvl vastu ( Sm tegi) Välksõda kestaks 8-10 nädalat, Nsvl läheks Uurali taha. Euroopa poolne osa jäeks Sm-le. AA joon- Arhangelsk; Astrahan 22.juuni 1941. Sm tungiski Nsvl-le peale. Saksamaal 3 gruppi: Nord(pidi tungima)  läbi baltikumi Leningradi Mitte- Moskva Süd- läbi Ukraina Põhja-Kaukaasiasse, sealt Kaspia mereni ( Seal Nsvl kaevandas naftat) Miljonid mehed said surma ja miljonid võeti vangi. 8-10 nädalaga see läbi ei saanud. Jõuti küll Leningradi. Algas Leningradi blokaad, Sm lasi seal toidulaod õhku, suur nälg oli (1941-42 karm talv ka) Moskva juures esmakordselt Nsvl vastupealetung.
Saksamaa ja Nõukogude Liit sõjas 22. juunil 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu. Ründamine oli juba varem otsustatud ning tegelikult oleks see pidanud toimuma juba kevadel, kuid see lükkus edasi suvesse, kuna Itaalia ei sanud Kreeka ja Jugoslaavia vastu hakkama. Selle tõttu pidi osa Saksa vägesid minema Balkanile appi. Saksamaa plaan Nõukogude Liidu vastu kandis nime Barbarossa. Kavas oli välksõda, mis tähendas seda, et 8-10 nädalaga taheti tõrjuda NL-i väed AA joone taha ehk Arhangelsk-Astrahan joone taha. Plaanis oli ette nähtud kolm suuremat pealetungisihti. Esimene väekoondis oli Nord, mille sihtpunkt oli Leningrad. Teine oli Mitte, mille eesmärk oli hõivata Moskva. Kolmas oli Süd, mis pidi läbi Ukraina alade jõudma Kaukaasiasse ja sealt Kaspia mereni. Esialgu edenes sakslaste pealetung väga kiirelt. Ei ole teada, kas Nõukogude Liit oli pealetungiks valmis või mitte, kuid on teada Vene
It sõjateg Balkanil polnud edukas ning '41 a kevadel pidi Sm Itaaliat abistama. See abi võttis Sm rohkem aega, kui planeeritud ning sissetung NSVL nihkus hilisemaks. '41 a 22 juuni alustas Sm plaani Barbarossa elluviimist, st sõda NSVL vastu. Selle ajani võis Sm ja NSVL pidada liitlasteks MRP kohaselt. NSVL veeti Sm naftat, rauda, teravilja ning Sm veeti NSVL masinaid, elektriseadmeid (1939-1941). Sm tahtis teha NSVL vastu välksõda, 8- 10 nädalaga jõuda nn AA jooneni (Arhangelsk kuni Astrahan). Sm väed jagatud kolmeks  Nord, Mitte ja Süd. Nordi eesmärk Leningradi hõivamine, Mitte eesmärk hõivata Moskva ja Südi eesmärk hõivata Kiiev ning sealt edasi jõuda Kaukaasiasse, Kaspia mereni. Esialgselt kulges kõik plaanipäraselt. Esmane rünnaks NSVL oli ootamatu, NSVL tabas paanika, paljud venelased pandi vangi. Sm idee 8-10 nädalast ei täitunud, jõuti küll Leningradi, kuid seda vallutada ei suudetud. Len piirati ümber ja algas blokaad
7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond  strukturalistid  Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. Herder: Igal keelel oma vaimne individuaalsus. Humboldt: keelte tüpoloogiline liigitus. Keel on rahvuse vaim, mõtteviisi erinevus on kooskõlas keele erinevusega. Keeled pole võrdsed, kõige ,,paremad" keeled on
Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp. 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A.Hermann ja prst Tõnisson Pilet 3 Põhjasõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused: sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks. Venemaal oli vaja mereteed Euroopasse. (tollal oli selleks vaid Arhangelsk, mis oli mõned kuud aastas jäävaba) August II tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 1700.a piiras Poola kuningas August 2. Riia (saksi vägedega) Ka Venemaa kuulutas Rootsile sõja. 1700.a sept jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. Rootsi kuningas Karl 12. Otsustas esmalt purustada venelased Narva all ning seejärel päästa Riia piiramisrõngast. Narva lahingu 1700
Nendeks on Põhja- Dvinaa, Petsoora, Ob, Jenissei, Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja 26 Zemlja, Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299) Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda, pealinn Moskva ja soise Neeva jõe suudmes asetsev Venemaa suuremaid kauba- ja sadamalinnu Peterburg (see linn kandis vahepeal Leningradi nime). ( 30) Venemaa paikneb peamiselt parasvöötmes, ainult äärmine põhjaosa lähisarktika- ja artikavöötmes ning Kaukaasia Musta mere rannik lähistroopikas. Valdavas osas valitseb Venemaal mandriline kliima. Ida- Siberis on äärmiselt mandriline kliima
7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond  strukturalistid  Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa- Põhja-Venemaa-Koola poolsaar-Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. Herder: Igal keelel oma vaimne individuaalsus. Humboldt: keelte tüpoloogiline liigitus. Keel on rahvuse vaim, mõtteviisi erinevus on kooskõlas keele erinevusega. Keeled pole võrdsed, kõige ,,paremad" keeled on
klassikaline d. juhtum!) kadus 1917.a. bolševistliku oktoobripöörde tagajärjel side endiste Vene impeeriumi osade vahel, lagunenud impeeriumi pinnal tekkisid sõltumatud uued riiklikud ühikud või samuti sõltumatud võimukoondised: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ukraina, VFSNV (algul pealinnaga Peterburis (Petrogradis), hiljem Moskvas), Armeenia, Gruusia, Aserbaid?aan, Kubanimaa, Siber, Kaug-Ida, Krimm, Põhja-Vene (pealinn Arhangelsk) Loode-Vene (ajutine valitsus Eesti pinnal), Valgevene jt. Liitumine (diffusio) Liitumine (vastand dismembratiole) võib toimuda unitaar- või liitriigiks (föderatsiooniks).Näited liitriigi tekkest: USA (1789) ja Saksa keisririigi (1871) teke, NSV Liit (1922), Brasiilias tekkis 1889.a. revolutsiooni tagajärjel unitaarse monarhia asemele föderatiivne vabariik. Näited unitaarriigi tekkest: mitmete Apenniini poolsaare riikide liitumine Itaalia unitaarseks kuningriigiks 1859-1870. § 2
4 miljoni. Suurtükke NL-l 70 000, Sm-l 50 000. NL-l tanke 15 000, Sm-l 4600. NL-l lennukeid 12 000, Sm-l 4900. NL-l oli sõjatehnika poolest tugev ülekaal. Sakslaste eesmärgiks oli purustada Nõukogude armeed riigipiirile võimalikult lähedal- piirata sisse, tükeldada ja hävitada, avades oma vägedele sellega tee sügavale NL tagalasse. Hitler hindas NL georg mõõtmeid- ei seatud eesmärgiks NL terviklikku vallutamist ja allutamist, kaugema edasitungi piir pidi ulatuma Arhangelsk- Astrahani joonele. Saksa väed koondati 3-ks suureks löögirusikaks. Väegrupp Nord koondati Ida-Preisimaale, eesmärgiks liikuda jõulise löögiga läbi Balti riikide (Läti, Leedu), hõivata Leningrad. Kahele poole Belostoki eendit koondati saksa väegrupp Mitte. Pidi kõigepealt sisse piirama Belostoki eendi, need purustama, liikuma edasi ida suunas, üle Smolenski otse Moskva peale. Lvovi eendi juures
annaabi.ee 
