Alamkoja liige (19591970) Valiti ta Britti alamkotta, kus oli saadik 1992. aastani. 1961 1964 oli ta pensioni- ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister. Haridusminister (19701974) Aastatel 19701974 oli Thatcher Edward Heathi valitsuses haridusminister. Seejärel oli jälle varikabineti liige. Falklandi sõda (1982) Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas nali aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale. Margaret oli Suurbritannis Konservatiivi Partei poliitik, Ühendkuningriigi peaminist er 1979 kuni 1990 ja Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees aastatel 19751990. Hilisemad aastad (19902013) 1990 novembris loobus Thatcher peaministrikohast. 1998. aastal tekitas Thatcher palju kära Tsiili endise diktaatori Augusto Pinocheti külastamisega tolle koduarestis
ametiühingute õigusi. Kahjumis ettevõtteid ootas ees sulgemine. Võrdsustati ka maksuprotsendid, tänu millele pidid rikkamad vähem makse maksma. See suund tagas majandusliku kasvu, kuid suurendas riigi tööpuudust, eriti põhjaosas. Selline valitsemisviis levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja hoidis häid suhteid USAga. 1982. aastal viis ta Suurbritannia sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast, mis lõppes üsna ruttu. Ta pidas vajalikuks toetada ka pommitamisi Liibüas, mille korraldas USA. Tema karmi majanduspoliitika ja vankumatu välispoliitika tõttu on ta pälvinud hüüdnime ,,raudne leedi". Pärast peaministri kohast loobumist sai Margaret Thatcher eluaegse parunessi tiitli ning kuulub siiani parlamendi ülemkotta. Ta leidis palju järgijaid üle kogu maailma, kuid eriti palju Ida-Euroopa riikides, kus pärast Nõukogude
" "Mind ei huvita kui palju mu ministrid räägivad, nii kaua kuni nad teevad mida ma ütlen." "Mulle meeldib mister Gorbatsov, me võime koos äri teha." Poliitilised vaated. Esimese Briti naisvalitsusjuhina ajas ta ranget rahanduspoliitikat, toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja eelistades tugevdada sidemeid USAga. Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas neli aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale. Thatcheri poolt peaministrina läbiviidud uusliberaalsed muudatused tuginesid sellistele põhimõtetele nagu riigi rolli vähendamine majanduses ja sotsiaalsfääris, majandussektorite dereguleerimine, ametiühingute mõju kahandamine, maksukoormuse vähendamine.
ENERGIA TARBIMINE JA TOOTMINE RIIGIS · Brasiilias toodetakse elektrit tuumaelektrijaamades ja hüdroelektrijaamades · Brasiilias on elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh aastas · Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia TRANSPORT - SIDE · Teedevõrgu tihedus suhteliselt hõre · Sõiduteede pikkus 1 751 868 km · Raudteetransport on väike, teid kokku 29 295 km · Brasiilial on raudteeühendus Argentiinaga, Boliiviaga, Uruguayga · Jõetranspordi tähtsus väga suur, teede pikkus 50 000 km · Suurimad laevatavad jõed -Amazonas (7025 km), Paranà (4700 km), Sao Francisco (2900 km) · Õhtutranspordi tähtsus väga suur · Lennujaamu kokku 4176 TURISMI ARENG RIIGIS · Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 54% · Külastatavamad paigad: Amazonase dzungel, Sao-Paulo, Rio de Jainero ja pealinn Brasilia Rio de Jainero
TSIILI Koostaja: Reelika Tuum Klass: 10A Tartu 2012-2014 1. Geograafiline asukoht Tsiili asub Lõuna-Ameerikas, Vaikse ookeani läänerannikul. Seetõttu on Tsiili asukoht soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Põhjast piirneb Tsiili Peruuga, idast Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes aga Vaikse ookeaniga. Asend algmeridiaani suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 460ll 750lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 220ll ja 680lp. Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 560ll 690lp. Tsiilis asub ka 400 000km2 suurune Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb. *kaardil märgitud kõrbe piirkond. 2
Suurbritannia liitumisega kasvab Euroopa Ühenduses ka USA mõju). • 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt. • EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad polnud algul Euroopa turul konkurentsivõimelised) ning üldise majandusliku tõusu. 1982 Falklandi sõda Argentiinaga Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus) peale sõda suurenes ka M. Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme).
aastal oli Edward Heathi valitsuses haridus- ja teadusminister. Seejärel varikabineti liige ja parlamendi opostisiooni juht. 1975. aastal valiti ta Konservatiivse Partei juhiks. 1976. aastal valiti Suurbritannia peaministriks. Esimese Briti naisvalitsusjuhina ajas ta ranget rahanduspoliitikat, toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja eelistades tugevdada sidemeid USAga. Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas neli aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale. 1984 kohtus ta Suurbritannias tulevase Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsoviga. Hiljem külastas mitu korda Moskvat, tunnistades avalikult, et usaldab uue mõtlemisega riigijuhti. 1990 novembris loobus Thatcher peaministrikohast. Elutöö algas tal õige lihtsalt, abilisena isa Alfred Robertsi toidupoes Granthamis Ida-Inglismaal.
saavutused esile John Lennon, Paul McCartney, Ringo Starr, George Harrison The Beatles - mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni - läbilöögiaasta 1963, läks laiali 1970 · Margaret Thatcher - 1979-1990 peaminister - kokkuhoiupoliitika (kärbiti toetusi) > vähenes inflatsioon - 1982 Falklandi kriis (Argentiinaga) · Argentina poliitika Teise maailmasõja ajal provotseeris otseselt sõjaväe naasmise võimule. Argentina oli küll ametlikult neutraalne, kuid varustas mõlemaid sõdivaid pooli toiduainetega. Algul toetas Argentina rohkem teljeriike, sõja lõpu poole liitlasriike. Ameerika välisministrite konverentsil Rio de Janeiros 1942 kuulus Argentina vähemuse hulka, keeldudes katkestamast diplomaatilisi suhteid teljeriikidega. · 1974 suri J
8.1.13 Kristyna Kokk 6 Geograafilise asendi iseloomustamine Asend algmeridiaani suhtes Põhjapoolesem äärmuspunkt 46°ll 75°lp Idapoolsem äärmuspunkt 22°ll 68º lp Asend ekvaatori suhtes Põhjapoolesem äärmuspunkt 18°ll 69°lp Idapoolsem äärmuspunkt 56°ll 69°lp Tsiili asub Vaikse ookeani l äänerannikul 8.1.13 Kristyna Kokk 7 Tsiili piirneb p õhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga , l õunas ja läänes Vaikse ookeaniga Tsiili asend on soodne kalap üügiks ja laevatrantspordiks 8.1.13 Kristyna Kokk 8 Ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamood Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhjalõuna sihilist piirkonda: RannikuKordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv siili pikiorg. Ranniku Kordiljeerid, mille kõrgus on
a rajendas M.Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätserism). Välispoliitika:*Üheks eesmärgiks peale II MS oli säilitada SBR koht suurriikide seas: 1)oli NATO asutajaliikmeks(1949.a). 2)1956.a sai tuumarelva omanikuks. 3)osales Suessi kriisis(1956.a). 4)tegi tihedat koostööd USA-ga. *Probleemid:1)koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus. 1940.a iseseisvusid SBR kolooniad, kuigi üritati mõjuvõimu säilitada. 2) ühinemine Euroopa ühendusega 1973.a. 3)Falklandi sõda Argentiinaga 1982.a. 4) Põhja-Iirimaa probleem. 10. Jaapan (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika: 1) kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 2) seadusi võttis vastu 2-kojaline parlament. 3)põhiseadus oli fikseeritud. Majandus: * Jaapani majandusime: majanduslikuks suurriigiks muutus Jaapan Korea sõjapäevil, kui ta tarnis USA sõjaväele varustust.Majanduskasv 1950.-1960.a 2-3 korda kiirem kui teistes arenenud riikides
M. Thatcher- oli ametis kauem kui ükski teine peaminister, kutsuti raudseks leediks, kokkuhoiu poliitika eestvedaja. 1970 majanduskriis, majanduskasv oli aeglane ning nafta hind tõusis. Thatcerism: võrdsustati maksusüsteem, vähendati sotsiaalkulutusi. SBR oli NATO liikmeks et tugevdada oma välispoliitikat, sai tuumarelva omanikuks. Välispoliitilised probleemid: kolooniate lahkulöömine, ühinemine Euroopa Ühendusega, Prantsusmaa oli selle vastu, Falklandi sõda Argentiinaga, võtab ära SRB saared, Põhja-Iirimaaga terava suhted. 5) Saksamaa Liitvabariik peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Peale II ms jagunes Saksamaa kaheks. Lääne pool kuulus USAle Prantsusmaale ja SRBle(SDV) . Ida oli NSVL(SDV). Berliin suleti müüriga(1961-1989). SLV riigipeaks oli president, riiki juhtis aga kantsler. Bundestag on SLV parlament. Saksamaa sisepoliitikas eristatakse kolme
a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirneb põhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes Vaikse ookeaniga. e) hinnang asendile Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest. a) pinnamood Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku- Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku-
4 Veestik Brasiilia jõgede värk on üks haralisemaid maailmas ja võrreldav vaid Põhja-Ameerika suurjõestikega. Amazonase jõgi Brasiilias on maailma veerohkeim jõgi ning moodustab koos rohkete lisajõgedega riigi peamise jõestiku. Amazonas mis on 7025 km pikk toitub peamiselt vihmaveest ning on aastaläbi veerohke. La Plata lahe poole suunduvad Pranà ja Paraguay jõgi tähistavad ühtlasi oma piiri Paraguayga ja on tähtsad laevateed. Uruguay , mis on piirijõgi Argentiinaga, läbib samuti kenakest osa Lõuna-Brasiiliast, kuid selle kärestikud raskendavad laevasõitu. Veestik:http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia http://www.annaabi.ee/Brasiilia-referaat-m66923.html 1.5 Mullastik Brasiilias on suurelt osalt ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. Mullastik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-asukoht-mullastik-loomastik-ja-rahvastik- m26487.html
kaupa. Rahvusvahelistes vedudes kasutatakse laeva- ja lennukivedu, sest laeva ja lennukiga on kõige sootsam vedada teistesse maadesse kaupa. 3) Brasiilia teedevõrgu tihedus on suhteliselt hõre. Kõige tihedam on see riigi lõuna osas, kus asuvad Sao-Paulo ja Rio de Janeiro. Kõige hõredam teedevõrgustik on Brasiilia keskosas, kuna seal kõrgustik. b) Raudteetransport Brasiilias on väike. Brasiilial on raudteeühendus Argentiinaga, Boliiviaga, Uruguayga. Raudteeareng on Brasiilias on korras. c) Brasiilia jõetranspordi tähtsus on väga suur, seda kasutatakse nii transpordiks kui ka kalade kasvatamiseks. Suurimad laevatavad jõed on Amazonas (7025 km), Paranà (4700 km), Sao Francisco (2900 km). d) Meretranspordi tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes on väga tähtis, sest Brasiilias eksportitakse ja importitakse väga palju asju läbi meretee.
Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu.
Suurbritannia liitumisega kasvab Euroopa Ühenduses ka USA mõju). · 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt. · EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad polnud algul Euroopa turul konkurentsivõimelised) ning üldise majandusliku tõusu. · 1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). Peep Reimer 3. Saksamaa Liitvabariik (SLV) (Vt. ka õpik lk.57-63; 103-106) 3.1. Majandus ja sotsiaalpoliitika:
Transpordiliigid: · Autotransport Maanteevõrk pole eriti tihe, see kulgeb enamasti mööda Tsiili pikiorgu, samas on kõik linnad ja asulad hästi ühendatud. Autoteede kogupikkus on 80 505 km (s.h. asfalteeritud teid 16 745 km). · Raudteetransport Tsiili raudteevõrgu tihedus on 8-20 km/ 1000 km² kohta. Raudteeühendus on Tsiilil kõigi kolme naaberriigiga: Peruuga, Boliiviaga ja Argentiinaga Raudteede kogupikkus on 6585 km. · Siseveetransport Tänu mägisele pinnamoele, esineb vaid mõni üksik laevatatav siseveekogu, mis majanduslikult pole oluline ning mille kohta puudub täpsem informatsioon. · Meretransport Meretransport on üsna oluline rahvusvahelistes vedudes. Tsiilis on umbes 20 sadamat. Suurim ja tähtsaim sadam on Valparaíso sadam.(Joonis 30) Teised tähtsad sadamad on Arica, Iquique, Tocopilla, Antofagasta, Coquimbo,
Endised dominioonid nn. valged kolooniad (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) ja mõned peale II maailmasõda vabanenud kolooniad, mis tunnustavad Briti monarhi oma riigipeana. ¾ riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina. Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile. 1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA. 1940. a. juulis oli Prantsuse parlament tühistanud III vabariigi konstitutsiooni ja läinud ise laiali
küsimus. Suurimaks probleemiks oli aga ,,inglise haigus" väga madal majanduse kasvutempo. Probleeme lisas 1973 aaastal ühinemine Euroopa Majandusühendusega, mil briti kaubad osutusid Euroopa turul konkurentsivõimetuteks. 1979 tuli võimule Margaret Thatcher, kes kärpis tugevalt sotsiaalkulutusi, ning sulges või erastas kahjumiga töötavad riigiettevõtted. Üle riigi algasid streigid, kui valitsus tagasi ei astunud. Thatcheri valitus muutus populaarseks pärast Argentiinaga edukalt maha peetud Falklandi sõda. 1980 keskpaigast algas Inglismaal majanduskasv. Prantsusmaa. Prantsusmaa neljas vabariik ei suutnud ennast eriti kehtestada. Lagunev impeerium ja noorsoorahutused pingestasid olukorda veelgi. Eriti vastumeelne oli prantslastele Alzeeriast loobumine, mida ei peetutki enam kolooniaks, vaid emamaa meretaguse alana. 1956 algas Alzeerias sõda. Impeeriumimeelsed nõudsid de Gaulle võimulepanekut, millega Rahvuskogu nõustuski
22.10.1962-20.11.1962 Kuuba Kriis - sellega kaasnes VLO ja NATO sõjajõudude mobilisatsioon euroopas. 10.03.1966 - Prantsusmaa teatab, et lahkub NATO sõjalisest struktuurist. 12.12.1979 - NATO välis- ja kaitseministrite kohtumisel Brüsselis otsustatakse, et Euroopasse paigutatakse 1983. aasta sügisest USA uued tuumaraketid, et vähendada NLi raketi potensiaalist lähtuvat ohtu. 02.04.1982-14.06.1982 - NATO üks asutaja liige Suurbritannia on sõjas Argentiinaga Fa(u)lklandi saarte pärast. 30.05.1982 - Hispaaniast saab NATO 16. liige. 17.01.1991-28.02.1991 - NATO osaleb Lahesõjas Kuveidi vabastamiseks Iraagi okupatsioonist. 01.07.1991 - VLO saadetakse laiali. 85 20.12.1991 - Luuakse Põhja Atlandi Koostöö Nõukogu, mille töös osalevad 16 NATO liikmesriiki ning 9 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki. Märts 1992 - NATO peasekretar Manfred Wörner külastab Poolat ja Balti riike. Tema sõnul on
annaabi.ee 
