Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Areomeeter on mõõteriist vedelike tiheduse määramiseks. Areomeeter koosneb õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on asetatud ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Vedelikku asetatud areomeetri sukeldumissügavus sõltub vedeliku tihedusest, mille loetakse areomeetri skaalalt vedeliku pinna kõrguselt Viide: https://et.wikipedia.org/wiki/Areomeeter Töö eesmärk Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Töövahendid Keeduklaas Klaaspulk Lehter Kooniline kolb Mõõtesilinder (250cm3) Areomeeter Filterpaber Kasutatud ained Liiva-soola segu (10g) Destileeritud vesi Töökäik KOLV #5 (vist. unustasin endale kirjutada)
areomeeter, filterpaber. 3. Töö käik: Lahustada koonilises kolvis liiva-soola segus sool destilleeritud veega. Lahust segada klaaspulgaga kuni soola lahustumiseni. Filtreerida lahus läbi lehtrisse asetatud filterpaberi keeduklaasi. Selge filtraat valada mõõteslindrisse ja täita destilleeritud veega kuni 250 cm3 täitumiseni.Mõõtesilindrit mitmel korral pöörates lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus . 4. Katseandmed: Areomeetri näiduks mõõtesilnidris sain 1,013g/cm3. Liiva-soola segu mass on 10g. Lahuse tiheduse sõltuvuse tabel soola protsendilisest sisaldusest lahuses (Tabel 1.1 praktikumi lehelt). 5.Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: C 2 -C 1 Kasutades valemit: C =C 1 + -1 2 -1 2,50-2,00 C =2,0+ (1,013-1,0126 )=2,0571
Reaktiivid: Sool (NaCl), vesi Töö käik: Juhendajalt saadud soola-liiva segu kaaluda ja panna 100 cm3-lisse keeduklaasi. Segu lahustada 25-50 cm3 destilleeritud vees, filtreerida läbi klaaslehtril asuva paberfiltri 100 cm3-lisse mõõtesilindrisse. Paberile jäänud liiva pesta pesupudelist filtrile suunatud veejoaga. Lahus jahutada/soojendada üsna täpselt 20oC-ni. Määrata saadud lahuse maht möötesilindri skaala järgi. Areomeetri abil mõõta saadud NaCl tihedus. Areomeeter libistada ettevaatlikult mõõtesilindrisse nii, et ta ei vajuks põhja ja asuks eemal silindri seintest. NaCl protsendilisuse määramiseks kasutada tabeli andmeid ja interpoolimist. Leida, mitu g NaCl oli algsegus. Katse andmed: Soola-liiva segu NR 1 Mõõtesilndrilt määratud maht: 75 ml Areomeetri möödiku näit: 1,0100 Arvutused: Interpoolimine: Meie areomeetri tiheduse näit asus tabelis olevate 1,0090 ja 1,0126 vahel, seega
2) Olles lahust filtreerinud kolm korda keeduklaasis, valasin lahuse edasi mõõtesilindrisse. Peale seda lisasin veel destilleeritud vett, kuni mõõtesilindris oli 250 cm3 lahust. 3) Lõpetuseks asetasin areomeeter lahusesse nii, et see ei puudutaks seina ja ootasin kuni areomeeter oli enam-vähem stabiilses olekus ning fikseerisin mõõtmise tulemusel lahuse tiheduse. Katse arvutused: Pilt areomeetrist: Areomeetri näit: 1,013 g/cm3 1) Tabelist 1.1 leian lahuse tihedusele vastav NaCl protsendiline sisaldus lahuses. C%=C%1+[(C%2-C%1)/(ρ2-ρ1)]*( ρ-ρ1) kus ρ on mõõdetud tihedus; ρ1– sellest väiksem tihedus ; ρ2– sellest suurem tihedus C%– otsitav protsendilisus; C%1– protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ1 C%2– protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ2 C%=2,00 +[(2,5-2,0)/(1,0161-1,0126)]*(1,013-1,0126) C%=2,06%
1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Aeromeetrit kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks. Aeromeeter sukeldatakse lahusesse ning loeme skaalalt näidu. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist
TÖÖ PEALKIRI: Tiheduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima tihedus. Piima (kohupiima) tihedus o piima teatud mahu massi suhe 20º C sama vee mahu massi samal temperatuuril. Piima tiheduse määramiseks kasutatakse aeromeetrit gradueeritud skaalaga 1,025-1,045 g/ml. . KATSE KÄIK: Tiheduse määramiseks valatakse piim klaassilindrisse peene jaona, et vältida piima vahutamist. Kuiv puhas areomeetre asetatakse klaassilindrisse (nii et areomeetri ei oleks vastu silindri põhja) ja jätakse sinna sisse 1-3 min. Näit loetakse meniski ülemise ääre järgi ½ skaala jaotustäpsusega. Temperatuur määratakse 0,5º täpsusega. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Piima temperatuur oli 16ºC ja tihedus 1,032 g/cm³ JÄRELDUS: Võime järeldada, et meie oli värske piim, sest meie tulemus on 16°C juures Allkiri:
tempratuuril. See juhtus ka esimeses katseklaasi antud katses. Teises katseklaasis toimus samuti üleküllastunud lahuses üleliigse aine sadenemine. Üleküllastunud lahuse puhul üleliigne aine sadeneb tavaliselt välja, kui lahust loksutada või viia lahusesse lahustunud aine kristall. Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö eesmärk: Määrata naatriumkloriidi maht ning tihedus areomeetri abil, leida lahuse molaarne kontsentratsioon Kasutatud töövahendid: kaal, keeduklaas, klaaslehter, paberfilter, mõõtesilinder, areomeeter Kasutatud reaktiiv: liiva-soola segu, H2O, Töö käik: Juhendajalt saadud soola-liiva segu kaaluti tehnilistel kaaludel 100 cm 3-lisse keeduklaasi. Segu lahustati 25-50 cm3 destilleeritud vees, filtreeriti läbi klaaslehtril asuva paberfiltri ja filtrile jäänud liiva pesti pesupudelist filtrile suunatud veejoaga. Lahus ja
Nüüd tuli korrata eelmist tegevust veel kaks korda. Kui need olid tehtud, tuli keeduklaasis olev lahus valada mõõtesilindrisse, kuhu tuli lisada veel 100 cm3 destilleeritud vett. Et leida lahuse tihedus, tuli asetada ka mõõtesilindrisse areomeeter, mille abil saime kätte tiheduse. Nüüd saime alustada arvutamist lahuse protsentuaalse koostise leidmiseks. Pärast arvutamist pesime katseseadmed puhtaks Katseandmed Leidsime areomeetri abil lahuse tiheduse, milleks oli 1,012g/cm3. Katse käigus ei esinenud muid erilisi tähelepanekuid( lahuse värvi muutumine, silmnähtavad keemilised reaktsioonid jne.) Joel Hirs 092714 EATI-12 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel vett, et NaCl lõplikult välja pesta. Et saada kätte sool ka filterpaberi pooridest, täidetakse filter veelkord destilleeritud veega ja lastakse sel tühjaks joosta. Lahus valatakse kolvist mõõtesilindrisse ja lisatakse nii palju vert, et lahust oleks täpselt 250 ml. Lahust segatakse hoolikalt ja seejärel mõõdetakse areomeetri abil selle tihedus. Katseandmed: NaCl ja soola segu mass = 6g (mõõdetud tihedus) = 1,009 g/ (sellest väiksem tihedus tabelis) = 1,0054 g/ (sellest suurem tihedus tabelis) = 1,0126 g/ C% (otsitav massiprotsent) = 1,5% (massiprotsent, mis vastab väiksemale tihedusele) = 1,00% (massiprotsent, mis vastab suuremale tihedusele) = 2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a. Leian NaCl massi lahuses Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus %=
lisada segule 50 cm3 destilleeritud vett, valmistada filter, asetada see lehtrisse, ja hakata valama lahus mööda klaaspulka koonilisse kolbi. Kolbi all on keeduklaas. Naatriumkloriidi täielikuks väljapesemiseks tuleb katset korrata veel kaks korda. Seejärel loputada filter destilleeritud veega. Saadud filtraat valada mõõtesilindrisse ning lisada destilleeritud vett, kuni lõpuks tase mõõtesilindris on 250 cm3. Mõõtesilindrit tuleks pärast seda hoolikalt läbi segada. Määrata areomeetri abil lahuse tihedus. Katseandmed Areomatri abil mõõdetud lahuse tihedus – ρ = 1,017 g/cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Tabelist lahuse tihedusele vastav NaCl protsendiline sisaldus lahuses. C 2 −C 1 C =C 1 + ∗( ρ−ρ1) ρ2 −ρ1 kus ρ on mõõdetud tihedus; ρ1 –sellest väiksem tihedus (tabelist); ρ2 –sellest suurem tihedus
Lahus segada ja filterpaberile valada aeglaselt ja kasutades klaaspulka. Korraga täita mitte rohkem kui kolmveerand filtrist. Soola täielikuks väljapesemiseks segust lisada kolvis olevale jäägile uuesti 50ml vett ja filtreerida lahus uuesti keeduklaasi. Katset korrata ka kolmas kord. Lõpuks pesta filter destilleeritud veega, et soola ei läheks kaotsi. Filtraat valada mõõtesilindrisse ja see omakorda täita 250 ml- ni destilleeritud veega. Silindris olev lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil tuleb määrata lahuse tihedus. 4. Katseandmed Liiva-soola segu mass = 10g Vlahuslahuse maht (lahuse maht)= 250 ml ρ(lahuse tihedus)= 1018,5kg/m3= 1,0185 g/cm3 ρ1(mõõdetust väiksem tihedus)=1,061g/cm³ ρ2(mõõdetust suurem tihedus)=1,0197g/cm³ 5. Katseandmete töötlus Leian NaCl massiprotsendi lahuses: C%= C%1+((C%2 -C%1 )/(ρ2- ρ1))×(ρ- ρ1) C%=2,5%+((3%-2,5%)/(1,0197g/cm³-1,061g/cm³)×(1,0185 g/cm 3 - 1,061g/cm³)= 2,833% Leian lahuses oleva NaCl- i massi:
Siis valasin filtraadi keeduklaasist mõõtesilindrisse ja täitsin ülejäenud osa destileeritud veega, kuni 250 cm3-ni. Segasin lahuse hoolikalt, keerates mõõtesildrit mitu korda ringi. Seejärel mõõtsin areomeetriga saadud lahuse tiheduse. Mõõtmisel pidi jälgima et areomeeter ei puutuks mõõtesilindri seina. Kui mõõtmed on saadud pesta areomeeter destileeritud veega ja kuivatada. Ülejäenud töövahendud pesta tavalise veega ja kuivatada. 4. Katseandmed. Areomeetri näit : = 1,0125 kg/m3 Lahuse ruumala : Vlahus = 250 g/cm3 Soola molaarmass : MNaCl = 58,5 g/mol Segu mass : msegu = 10 g 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Saadud tulemusest võtan tiheduste tabelist ülemise ja alumise väärtuse tiheduse ja protsendilise sisalduse. 1 = 1,0090 kg/m3 C%1 = 1,5; 2 = 1,0126 kg/m3 C%2 = 2. a) Arvutan lahuse tihedusele vastan NaCl protsendiline sisaldus lahuses. C%2 - C%3 2,0 - 1,5
Korrata katset veel üks kord. 4. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Sellekstäitafilter destilleeritud veega, lastesta lõpuni tühjaks tilkuda. 5. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 6. Selgefiltraat valada keedu klaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm 3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 7. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. 8. Pealemõõtmistpesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed. Lahuse tihedus 1,019g/cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. 1. Tabelist 1.1 leida lahuse tihedusele vastav NaCl protsendiline sisalduslahuses. Tabel 1.1 Lahuse tiheduse ( )sõltuvus NaCl protsendilisestsisaldusest lahuses. kus on mõõdetud tihedus; 1 sellest väiksem tihedus(tabelist 1
Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel vett, et NaCl lõplikult välja pesta. Et saada kätte sool ka filterpaberi pooridest, täidetakse filter veelkord destilleeritud veega ja lastakse sel tühjaks joosta. Lahus valatakse kolvist mõõtesilindrisse ja lisatakse nii palju vert, et lahust oleks täpselt 250 ml. Lahust segatakse hoolikalt ja seejärel mõõdetakse areomeetri abil selle tihedus. Katseandmed: NaCl ja soola segu mass = 6g 3 ρ (mõõdetud tihedus) = 1,009 g/ cm ρ1 (sellest väiksem tihedus tabelis) = 1,0054 g/ cm 3 ρ2 (sellest suurem tihedus tabelis) = 1,0126 g/ cm 3 C% (otsitav massiprotsent) = 1,5% C 1 (massiprotsent, mis vastab väiksemale tihedusele) = 1,00% C 2 (massiprotsent, mis vastab suuremale tihedusele) = 2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a
Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: Lahuse ruumala on: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Kasutan etteantud tabelit ,,Lahuse tiheduse sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest
erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 4. Töö käik Lahustame kaalutud segu vees, et leida selles liiva-soola segus keedusoola protsendiline sisaldus. Mõõdame saadud filtraadi tiheduse areomeetri abil. Filtraadi tiheduse järgi leiam ette antud tabelist NaCl protsendilise sisalduse. 5. Katse andmed Lahuse tihedus ρ = 1,015 kg/m3 Maht 250ml 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs a)Leian lahuse tihedusele vastava NaCl sisalduse lahuses. Kasutan lineaarset interpoleerimist kuna ette antud tabelis ei leidunud minu poolt mõõdetud lahuse tihedust. C%= C1+ (C%2 – C%1)/( ρ 2- ρ 1)∙( ρ – ρ1), kus ρ – mõõdetud tihedus ρ 1- väiksem tihedus
tegelik mNaCl=5,5g Ea=saadud mNaCl-tegelik mNaCl Ea=5,577g-5,5g=0,077g ja suhteline viga Es=(|saadud mNaCl-tegelik mNaCl|) /tegelik mNaCl *100% Es=(|5,577g-5,5g|) /5,5g *100%=1,4% Võimalikud põhjused vigade tekkimisel võivad olla: 1. Areomeetriga mõõtmine mõõtsilindris, võis töövahend puudutada seinu ning selle tõttu mõõdetud tihedus oli natukene väiksem kui tegelikkus. 2. Tiheduse tabelis olid andmed neli märku pärast koma, kuid areomeetri peal oli ainult kolm märku pärast koma. Ümardanud andmetega võis tekkida ebatäpne vastus
Elas ja töötas peamiselt Hollandis ja Inglismaal. 16-aastaselt alustas kaupmehe ameti õppimist Amsterdamis, pärast seda kui ta vanemad surid 14 august 1701, kui nad mürgiseid seeni sõid. Teda huvitas rohkem ikkagi füüsika ja arendas seda huvi õppides ja eksperimenteerides. Fahrenheit reisis palju, kui lõpuks jäi peatuma Hague'sse. Ta ka suri seal linnas. Ehitas 1709 alkoholi termomeetri ning 1714-1715 elavhõbetermomeetri. Fahrenheit konstrueeris ka baromeetri, areomeetri jt. riistu, avastas (1721) vee alajahtumise ning uuris vedelike keemistemperatuuri olenevust rõhust ja vedelikus lahustunud sooladest. Fahrenheit 3 Fahrenheiti skaala Tema loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. Fahrenheiti kraadi sümbol on °F.
keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolvist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: g ρlahus=1,0135 cm3 Lahuse ruumala on: V lahus=250 cm 3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
1. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Filtreerimise abil/ lihtdestillatsioonil (kui filterpaber süüakse happe poolt läbi) 2. Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused)? Vt protokoll 2.1. 3. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit? Areomeetriga mõõdetakse vedeliku tihedust, pannakse lahusesse ja vaadatakse, kui sügavale vajub- mida sügavamale vajub, seda vähem tihedam on vedelik. Areomeetri näit näitab täpselt ära lahuse tiheduse. Kasutasime keedusoola tiheduse määramiseks. 6. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui lahuse tihedus on 1,08 g/cm3 ? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23 %? [185 ml; 46g] V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3. Lahustunud ainet on: 200·0,23= 46 g 7. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on keemiliste jaotiste ja kraaniga klaastoru
paber, pesupudel, mõõtesilinder, termomeeter, areomeeter Töökäik: Juhendajalt saadud liiva-soola segu kaaluda tehnilistel kaaludel 100 ml keeduklaasi. Segu lahustada 25-50 ml destilleeritud vees, filtreerida läbi klaaslehtri asuva paberfiltri ja filtrile jäänud liiv pesta pespudelist filtrile suunatud veejoaga. Lahus ja pesuvesi koguda mõõtesilindirisse mahuga 100 ml ja jahutada kraanivee joas 20 .kraadini. Saadud lahuse maht määrata mõõtesilindril asuva skaala järgi. Areomeetri abil mõõta saadud naatriumkloriidi lahuse tihedus. Katse andmed: Maht 83 Tihedus 1,009 Mass 83,747g NaCl protsendiline 1,5% Sisaldus Järeldus: Naatriumkloriidi protsendiline sisaldus – 1,5% Naatriumkloriidi tihedus tuli sobiv tabelist leitu tihedusega, seega puudub vajadus interpoleerimiseks. m=1,009 * 83= 83,747g 83 / 100 * 1,5 = 1,425g
Lõpuks pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3. Selge filtraat valada koonilisest kolbist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 c𝑐𝑚3 -ni destilleeritud veega. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. 4. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Kokkuvõte Minu katse tulemusena on keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus 75 % .Sellist võib järeldada , et katse ei tulnud hästi välja , kui soovitatakse . Leppitud keedusoola protsendilisuse
väljapesemiseks veel ~50ml destilleeritud vett, segada ja filtrida. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesta veel paar korda vähese veega. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega ja lastas see tühjaks tilkuda. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml. Lahust segada hoolikalt. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus, viies areomeetri lahusesse ettevaatlikult, laskmata sellel kõrgelt kukkuda. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses. Arvutada mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva NaCl mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Katseandmed Segu B mass 5,85 g ρ mõõdetud tihedus 1,0100 g/cm3
Lahustunud aine lahustub, mittelahustuv aine aga mitte. Siis jääb ainult filtrida lahust, at eraldada mittelahustavat ainet. 2. Soola mass liiva-soola segus määrati järgmiselt: vt. protokolli 3. Areomeeter-mõõteriist vedeliku tihedusemääramiseks. Areomeeter koosneb õhuga täidetud klaastorust , mille ühte otsa on asetatud koormis. Kui mõõteriist asetatakse lahusesse, ujub see kas kõrgemal või madalamal, olenevalt vedeliku tihedusest. Tihedus loetakse areomeetri skaalalt vedeliku pinna kõrguselt. 7. Bürett on vertikaalne, laboriseade, mis koosneb gradueeritud mõõteskaalaga klaastorust ja selle alumises osas olevast kraanist või näpitsast.Bürett võimaldab viia uuritavasse proovi täpse ruumalaga vedelikukoguse. Seadet kasutatakse näiteks tiitrimisel.Lugem tuleb võtta täpsusega ± 0,05 cm3. 8.Pipett on ühest otsast peeneks tõmmatud klaastorud. Neid kasutatakse vedeliku mõõtmiseks mistahes rummla gradueeritud osa piirides
koormuse puhul koos koormuse pärast koormuse rakendamisega rakendamist Jämedamate pinnaseosakeste (d > 0,06 mm) hulk määratakse sõelanalüüsi teel. Peenemate osakeste hulga määramiseks kasutatakse kaudset viisi terade läbimõõdu sõltuvust nende langemiskiirusest vees. Seejuures vi osakeste hulga leida kas pipettanalüüsi vi areomeetri abil. Kuna viimase tegemine on tunduvalt lihtsam ja ta tagab piisava täpsuse, siis on alljärgnevalt kirjeldatud ainult seda. 2.10.1 Sõelanalüüs Lõimise määramiseks sõelutakse 200 kuni 2000 grammi eelnevalt kaalutud kuiva pinnast läbi sõeltekomplekti. Pinnase hulk sõltub terade suurusest mida jämedamad terad seda suurem peab olema sõelutav kogus. Eestis kasutatakse tavaliselt sõelu avadega 10, 5, 2, 1, 0,5, 0,25 ja 0,1 mm
Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö vahendid: lehter, filtripaber, keeduklaas, elektripliit, mõõtetsilinder, areomeeter. Töö reaktiivid: Naatriumkloriid Töö Kirjeldus: 1. Kaalume liiva ja soola segu 2. Asetame liiva ja soola segu filtrile, mis asub lehtris. 3. Loputame segu veega eraldades liiva soolast. 4. Saadud soola lahuse valame mõõtetsilindrisse ning jahutame 20oC 5. Asetame lahusesse areomeetri ning mõõdame soola lahuse tiheduse 6. Teen arvutused Saadud katseandmed: msoola liiva segu = 2,29 g lahus =1,020/cm3 NaCl vees sisaldavus = 3,1% (Lisa 2 tabeli järgi) Vlahus =70cm3 Arvutused: mlahus = Vlahus * lahus= 70*1,020 = 71,4g mNaCl = Mlahus * NaCl%= 71,4 * 0,031 =2,2134g %NaCl liiva segus = Msoola liiva segu MNaCl = 100 / 2,29 * 2,2134 = 96,65% Leiame lahuse molaarse kontsentratsiooni:
KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahuse koguse massi, seega sõltub ta lahuse massist ja 𝑚 ruumalast 𝜌 = . 𝑉 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet,
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet,
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet,
Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Tavaline areomeeter koosneb kinnisest õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on elavhõbedast või tinast ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Areomeeter tuli asetada lahusesse ja skaalalt sai lugeda vedeliku tiheduse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet,
ja rõhul 1,25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mmHg ja RH on 40%. [564 cm3] V = (((126656.25 - (3173.07 - 0.40x3173.07))x0.5x273)/(101325x298) = 0.564 m^3 = 564 cm^3 3. Lahuse valmistamine ja omadused (küsimused puuduvad) 4. Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? – Archimedese seadus – igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? – Temperatuurist ja rõhust. Mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on aine tihedus. Mida väiksem on rõhk, seda väiksem on gaasi tihedus. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus?
suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi absoluutne tihedus on tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel. Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises
Töö käik: Juhendajalt saadud liiva-soola segu kaaluda tehnilistel kaaludel 100 cm3- keeduklaasi. Segu lahustada 25-50 cm3 destilleeritud vees, filtreerida läbi klaaslehtri asuva paberfiltri ja filtrile jäänud liiva pesta pespudelist filtrile suunatud veejoaga. Lahus ja pesuvesi koguda mõõtesilindirisse mahuga 100 cm3 ja jahutada kraanivee joas 20 .c-ni Saadud lahuse maht määrata mõõtesilindril asuva skaala järgi. Areomeetri abil mõõta saadud naatriumkloriidi lahuse tihedus. Areomeeter libistatakse ettevaatlikult mõõtesilindrisse valatud vedelikku nii, et ta ei puudutaks põhja ja asuks eemal mõõtesilindri seintest. Naatriumkloroodo protsendilisus lahuses arvetatakse, kasutades tabelit. Katse tulemused: 1,0523 7,5 1,0560 8,0
Pinnase terastikulisel koostisel on otsustav tähtsus pinnase omadustele. Jämeteraliste (kruusa ja liiv) ja peeneteraliste (möll ja savi) pinnaste käitumine erineb oluliselt. Põhilised erinevused on toodud tabelis 2.3. jämedamate pinnaseosakeste (d > 0,06 mm) hulk määratakse sõelanalüüsi teel. Peenemate osakeste hulga määramiseks kasutatakse kaudset viisi terade läbimõõdu sõltuvust nende langemiskiirusest vees. Seejuures vi osakeste hulga leida kas pipettanalüüsi vi areomeetri abil. Kuna viimase tegemine on tunduvalt lihtsam ja ta tagab piisava täpsuse, siis on alljärgnevalt kirjeldatud ainult seda. Sõelanalüüs Lõimise määramiseks sõelutakse 200 kuni 2000 grammi eelnevalt kaalutud kuiva pinnast läbi sõeltekomplekti. Pinnase hulk sõltub terade suurusest mida jämedamad terad seda suurem peab olema sõelutav kogus. Eestis kasutatakse tavaliselt sõelu avadega 10, 5, 2, 1, 0,5, 0,25 ja 0,1 mm. Igale sõelale jäänud terad kaalutakse
ooruheee orus, ,!ur terua Elass'|6ut['
h.ajekioori li6ve.m"..":::",T:Sl clil I [lq.
_ 3. Areomeetet, arille siliudrilise,totuftese liibimddi on
1 cm ja mass 50 g, ujub vedelikus
tihednsega L100kg/m*!. Anrrtage ar-eomeetre
*a:*- ju.ii Ii'"_ rcrjutage areomeetri
r16-nkumise
v6rraad,kui he&elt = 0 oUt" *3 ,tutoa+-|]-Jgo.iilru. ! ,.
i
-I 4. Arvutage risflaiac levimiskiinrs,terns<*(nil*crrro
ooruheee orus, ,!ur terua Elass'|6ut['
h.ajekioori li6ve.m"..":::",T:Sl clil I [lq.
_ 3. Areomeetet, arille siliudrilise,totuftese liibimddi on
1 cm ja mass 50 g, ujub vedelikus
tihednsega L100kg/m*!. Anrrtage ar-eomeetre
*a:*- ju.ii Ii'"_ rcrjutage areomeetri
r16-nkumise
v6rraad,kui he&elt = 0 oUt" *3 ,tutoa+-|]-Jgo.iilru. ! ,.
i
-I 4. Arvutage risflaiac levimiskiinrs,terns<*(nil*crrro
puhul rakendamisega koormuse rakendamist Jämedamate pinnaseosakeste (d > 0,06 mm) hulk määratakse sõelanalüüsi teel. Peenemate osakeste hulga määramiseks kasutatakse kaudset viisi terade läbimõõdu sõltuvust nende langemiskiirusest vees. Seejuures vi osakeste hulga leida kas pipettanalüüsi vi areomeetri abil. Kuna viimase tegemine on tunduvalt lihtsam ja ta tagab piisava täpsuse, siis on alljärgnevalt kirjeldatud ainult seda. 2.10.1 Sõelanalüüs Lõimise määramiseks sõelutakse 200 kuni 2000 grammi eelnevalt kaalutud kuiva pinnast läbi sõeltekomplekti. Pinnase hulk sõltub terade suurusest mida jämedamad terad seda suurem peab olema sõelutav kogus. Eestis kasutatakse tavaliselt sõelu
..1,034 g/cm2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2 madalam 2-3 tundi seisnud piimast. See on tingitud sellest, et piimarasv seismisel hangub ja mõjutab piima tihedust. Kui piima tihedus on alla lubatud piiri (1,028 g/cm2), siis ilmselt on piimale lisatud vett. Tihedust mõõdetakse areomeetriga ja väljendatakse areomeetri kraadides: 1,030 g/cm2=30ºA. Liiga kõrge tiheduse korral võib olla tegemist lõssi (kooritud piima) lisamisega piimale (lõssi tihedus on 1,033...1,036 g/m3). Kõige usaldusväärsem meetod vee avastamiseks piimast on külmumistäpi mõõtmine. Piima külmumistäppi ehk külmumistemperatuuri mõjutavad piima koostisosad, põhiliselt mineraalid ja suhkur. Külmumistäpp on piima naturaalsuse näitajaks. See on konstantne suurus ja varieerub suhteliselt vähe - - 0,52..-0,54 ºC
..1,034 g/cm 2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2 madalam 2-3 tundi seisnud piimast. See on tingitud sellest, et piimarasv seismisel hangub ja mõjutab piima tihedust. Kui piima tihedus on alla lubatud piiri (1,028 g/cm2), siis ilmselt on piimale lisatud vett. Tihedust mõõdetakse areomeetriga ja väljendatakse areomeetri kraadides: 1,030 g/cm2=30ºA. Liiga kõrge tiheduse korral võib olla tegemist lõssi (kooritud piima) lisamisega piimale (lõssi tihedus on 1,033...1,036 g/m3). Kõige usaldusväärsem meetod vee avastamiseks piimast on külmumistäpi mõõtmine. Piima külmumistäppi ehk külmumistemperatuuri mõjutavad piima koostisosad, põhiliselt mineraalid ja suhkur. Külmumistäpp on piima naturaalsuse näitajaks. See on konstantne suurus ja varieerub suhteliselt vähe - - 0,52..-0,54 ºC
Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2 madalam 2-3 tundi seisnud piimast. See on tingitud 48 VEISEKASVATUS sellest, et piimarasv seismisel hangub ja mõjutab piima tihedust. Kui piima tihedus on alla lubatud piiri (1,028 g/cm2), siis ilmselt on piimale lisatud vett. Tihedust mõõdetakse areomeetriga ja väljendatakse areomeetri kraadides: 1,030 g/cm2=30ºA. Liiga kõrge tiheduse korral võib olla tegemist lõssi (kooritud piima) lisamisega piimale (lõssi tihedus on 1,033...1,036 g/m3). Kõige usaldusväärsem meetod vee avastamiseks piimast on külmumistäpi mõõtmine. Piima külmumistäppi ehk külmumistemperatuuri mõjutavad piima koostisosad, põhiliselt mineraalid ja suhkur. Külmumistäpp on piima naturaalsuse näitajaks. See on konstantne suurus ja varieerub suhteliselt vähe - - 0,52..-0,54 ºC
101), kuna need rikuvad vähem mutrite ning poldipeade Varuosad. Kui on olemas väike varuosade ja ekspluatat- kante. Parimad on kroomvanaadiurnterasest võtmed. sioonimaterjalide tagavara, siis ei teki sõiduki käsutamisel Lukksepatööriistadest"on vaja käsikruustange, lapik-, kunagi häireid. kolmkant- ja ümarviile, vasarat, rauasaagi koos saelehte- dega, käsitrelli koos puurikomplektiga (0 2 . . . 8 nim), Müüakse areomeetri või densimeetri nime all. Toim. kärni, meislit jms. 185 184 Masinal peaks alati kaasas olema süüteküünal, konden- tangidega, parandades eelnevalt viiliga kahte tahku. Kui saator, keti ühenduslüli (ja paar tavalist), esi- ja tagala- katsed mutrit lahti keerata jäid tagajärjeta, siis raiutakse
annaabi.ee 
