Keemiaperioodid: 1)Aleksandria period-2.saj.ekr-3.saj.pKr-võeti kasutusele nimetus’keemia’, püüti metallic muuta kulaks. 2)Araabia alkeemia-7.-11.saj.-arendati edasi araabia keemikute poolt,araabia pärane eesliide al-(keemia) 3)Lääne-Euroopa alkeemia-12.16.saj.-avastati uusi aineid. 4)Praktilise keemia areng-16.-17.saj.-püüti leitud asju kasutusele võtta,praktikas. 5)Esimesed üldistused-17.-18.saj.-1671-raua reag. hapetega mood.põlemisvõimeline gaas-vesinik;vesinikku nimetatakse hüdrogeeniumiks (vee tekitamine 2H2+O2=2H2); vesinik ja helium EI reageeri,õhulaevade täitmiseks 6)Keemia kujunemine teaduseks-18.-19.saj.
• 16. sajandi kultuuriajalooliselt olulisemaid sündmusi Baltikumis oli reformatsioon (1519 Saksamaal M. Lutheri võitlus katoliku kiriku vastu) • Reformatsiooni kultuurilooline tähendus seisnes eeskätt selles, et ta tõstis esile rahvakeelse jumalasõna vajaduse, millele aitas kaasa trükikunsti levimine samal sajandil. • Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel • Kirjakeel lähedane rahva hulgas olnud keelekujule Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel. • Kirjakeel saksapärasem Vanim kirjasõna • Vanimad teadaolevad eestikeelsed usutekstid panid kirja sakslastest pastorid. • 16
Mille poolest erines elu kommunistlikus maailmas ja heaolumaailmas? Kommunistliku maailma ja heaolumaailma elu oli väga erinev. Ühes oli tähtsam inimeste heaolu, teises aga arendati rasketööstust. Kommunistlikus maailmas valitses range plaanimajandus, ning peamiselt arendati rasketööstust. Elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi teisejärguliseks. Minu meelest oli kommunistlikus maailmas kõige tähtsamaks see, et näidata teistele riikidele, kui tugevad nad ise on. Kommunistlik maailm üritas teisi minu arvates nagu hirmutada võimuga. Need maad lubasid inimestele väga head elu ja et kõik inimesed oleksid võrdsed, aga tegelikult polnud kõik nii nagu paistis. Kommunistlik partei kontrollis ühiskonnaelu nomenklatuuri abil
● Eesti NSV valitsus täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. ● Eesti NSV Ülemnõukogul puudus tegelik võim. ● Valimised olid üksnes formaalsed. Eesti NSV kohalikud valitsejad ● 1944-1950 Nikolai Karotamm ● 1950-1978 Johannes Käbin ● 1978-1988 Karl Vaino ● 1988-1990 Vaino Väljas Majandus •Toimus põllumajanduse kollektiviseerimine, töötajate arv vähenes. •Majandus põhines viisaastakuplaanidel. •Arendati põlevkivitööstust. •Toimus elektrifitseerimine. •Arendati raudteid. •Toimus aktiivne elamuehitus. Rahvastik / Territoorium •Rahvastiku iive ja rändesaldo olid positiivsed (rahvaarv kasvas). •Sooline koosseis pidevalt naiste kasuks. •Linnaelanike osakaal oli pidevas tõusus. •Territoorium jäi enam-vähem samaks 1945.aastani kehtinud EV territooriumiga. Eluolu ja poliitilised olud •VIDEO: Tallinn 1975-89 Kultuur ● Juurutati sotsialistlikku ja rahvuslikku kultuuri
Aeglane valss VALSS Valss on esimene paaris tants, mille liikumises on pöörlemine. See arenes välja Austria rahvatantsust – ländlerist ning on kolm neljandikku taktimõõdus. Valsist on välja kujunenud ka Eestis eraldi tants, mis on labajalavalss. Seda tantsitakse täistallal, millest tuleneb ka nimetus labajalavalss. AJALUGU Aeglane ehk inglise valss on välja arenenud Saksamaal ja Austrias 18. sajandi teisel poolel. Teisalt aga öeldakse, et aeglane valss arendati välja 1920. aastatel Inglismaal, kus peeti seda seltskonnatantsuks. Eestis hakassi aeglast valssi tantsima esimeste tantsude seas, kuna sammud on lihtne meelde jäta ja tempo on aeglane. Viini valss arendati välja pärast aeglast valssi. Põhjuseks oli Viini heliloojate kiiremate tempodega palad, mis muutsid ka tantsu kiiremaks, heliloojate päritolust tulebki tantsu nimetus. Heliloojateks olid Joseph Lanner ja Johann Strauss. Kuulsaim Viini valss on „Ilusal sinisel Doonaul“, mis on J
kuid tol ajal teda ei usutud. Renessansi ajal esitab Kopernik samad põhimõtted uuesti ning sellel korral leiavad need ka laialdasemat toetust ja teadus, eriti astronoomia hakkab kiiresti arenema. Renessansi saavutusteks teaduses oli Galilei põhitõde, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese ning maadeavastusele aitas kaasa pikksilma leiutamine ja täiustamine. Just teaduses võeti kasutusele mitmed antiikaja põhitõed ning arendati neid edasi. Meresõit oli nii antiikajal kui renessansiajal heal tasemel. Näiteks antiikkultuuris oli Ateena laevastik üks tugevamaid ning avastati mitmeid Vahemere äärseid paiku. Renessansiajal kujunesid tähtsaimateks meresõitjateks hispaanlased ja portugallased. Varauusajal toimusid suured maadeavastused, mille käigus Christopher Kolumbus avastas Ameerika mandri. Tuntuimad selle aja meresõitjad on V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespucci, F. de Magalhaes ja J
1958. aastast hakati maksma rahapalka (Eesti ENSV oli üks esimesi). 60-ndatel hakkas kujunema spetsialiseerumine, toodeti rohkem kui oleks ENSV ära tarbinud, see veeti välja ida poole. 70- ndatel võib rääkida gigantomaaniaks (hiigelfarmid). 70-ndatel toodangu väljavedu suurenes veelgi. Enamik lihtsalt, mis kasvatati viidi välja suurlinnade varustamiseks. ENSV-sse endasse jäi vähe kvaliteet liha. Tööstuses toimus forsseeritud industraliseermine (arendati nt põlevkivitööstust). Põlevkivi kaevandamise juures ei käitutud heaperemehelikult, arendati ka masina ja metallitööstust (tooraine veeti sisse, toodang välja). Arendati välja ehitusmaterjali tööstus. Selleks, et seda tööstust eelisarendada, selleks oli vaja tööjõudu (toodi teistest NL-u piirkondadest). Osa jäi siia alaliselt elama, teised lahkusid. Eestis ja Lätis oli olemas juba see taristu. Tähtis oli suurendada toodangut, mitte kvaliteeti (ekstensiivne)
maailmas tuntud veduritehaseid Ameerika mandri raudteed asuvad mitmes kliimavööndis arktikast troopikani. Suured on ka veokaugused. Kaubaveotranspordis valitsevad eritingimusi ja erisoove omavad erafirmad Kõik see, pluss AAR väga ranged tehnilised normid kujundasid teravas tehastevahelises konkurentsis ameerika veduri omadused ja väljanägemise. Paljude firmade koostööna ja samal ajal konkurentsitingimustes arendati välja kaasaegne, suure töökindlusega diiselelektriline mootorvedur Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 5 VEDURITE KIRJELDUS Ameerika mootorvedurid on rasked: Teljekoormus kuni 35 tonni Elekterülekandega Varustatud vahelduvvoolu-diiselgeneraatoritega Suur kütuse- ja liivavaru Vedurid kapott-tüüpi- hoolduse lihtsustamiseks
Pereelu 16. - 17.sajandil Vladislav Vassiljev 10.klass fapper Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ● Perekonna loomise rituaalne külg ● Seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha ● Abielu – jumala kingitus. ● Vallalisust peeti vääraks. Kasvatamine ja suhtumine lastesse Laste eraldamine lastetuppa. ● Distsipliin – karm. ● Lastes arendati – usklikkus, autunne, enesekontroll, töökus. ● Laiendatud perekond. Keha häbenemine ● Alumine pool ja kõik, mis sellega seotud. ● Vulgaarne. ● Alastiolek lubamatu. Pere pesemas ● Harvad pesemised. ● Saun – nakkused, kahjustab kõlblust. ● Laste pesemine tervisele kahjulik.
oma kaotatud kolooniaid tagasi võita. Saksamaa tahtis kättemaksu. Saksamaa nägi, et neil oli võimalus saada oma hiilguse aega tagasi läbi nende suurjuhi Hitleri, kes oli väga võimukas. Oli näha, et Saksamaa niisama alla ei anna, sest ta tootis rööpseadmeid, ostis toitaineid välisriikidest ja tootis salamahti relvastusi. Suurriikidel oli ka omapoolne eesmärk-sõja käigus testida oma uut sõjatehnikat. Kui I Maailmasõjas oli loodud gaasirelvastus siis arendati ka välja gaasimaskid. Siis II Maailasõjas loodi juba võimsad tangid, allveelaevad ja sõjalennukid. Sõjatehnika täiendamine toimus just kahe maailmasõja vahel ja minu arust kui suurriikide arvates oli nende tehnika piisavalt arendatud siis nad tahtsid sõjakäigus oma tehnikat katsetada. Sellest järeldan, et II Maailmasõda oli kahjuks paratamatu. Peale Saksamaa oli ka teisel suurriigil omad plaanid valmis hautud. Nõukogude Liidu
pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvormide suhtelisel paiknemisel põhinev mudel. 1B. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasautatakse ruumilises dimensioonis. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee,
ning vähemalt 8 erinevat üldlevinumat digitaalstandardit. Analoogstandardid on järgmised (sulgudes on peamised levimispiirkonnad): · PAL (Euroopa, Austraalia, Lõuna-Aasia, Ida- ja Lõuna-Aafrika) · NTSC (Lõuna- ja Põhja-Ameerika) · SECAM (Prantsusmaa, Põhja-Aasia) PAL ehk Phase Alternating Line (vahelduv faasi liin eesti k.) on analoogvärvi- televisiooni pakkimisesüsteem kasutuses paljude riikide ringhäälingu-süsteemina. PAL arendati 1950-ndatel, sest Lääne-Euroopa tahtis alustada värvilise televisiooni näitamisega, aga leidsid, et NTSC standardil on liialt puudusi kehva levi-alaga piirkondades (värvitooni nihkumised). PAL arendati välja Saksamaal Walter Bruchi poolt. PAL-i esitleti esimest korda 1963. aastal ning esimesed ülekanded toimusid 1964. aastal Suur-Britannias ning 1967. aastal Saksamaal. PAL on järgmistes punktides parem NTSC-st: · Värvikvaliteet · Stabiilsus
venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakkas juurduma linlik eluviis, koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust,
Tuleneb Vana-Kreekast, kus pedagoog oli usaldusväärne ja kogenud ori, kelle usaldati laste saatmine kooli ja tagasi koju Tuleneb kr. k. sõnast paidagogos ja tähendab `'lapse saatja'' Klaas Looduslikku klaasi on kasutatud kiviajast peale Vanimad kirjalikud allikad klassi kasutamisest pärinevad Mesopotaamiast 14-12. saj. eKr Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina Vana-Rooma ajal muutus ta tavalisemaks 1. saj. eKr arendati klaasipuhumise tehnikat Kruvi (veepump) Esimeseks kruvipumbaks võib pidada Archimedese kruvi, mida kasutati juba 600 a. eKr Seda kasutati Mesopotaamias Babüloni rippaedade kastmiseks Jalgpall Sai alguse Hiinast (sõjaväe käsiraamatutes on mainitud jalgpalli) Euroopas on sellelaadseid mänge harrastatud juba keskajast Kaasaegne jalgpall sai alguse 1840. a. Inglismaal Ruubiku kuubik
Tööstuse korraldus vormid - Käsitöö Raha vormid - metallraha/mündid Riikluse areng - Riigid tekkisid Põllumajandusliku tootmise - Alepõllunduselt mindi üle areng põlispõllundusele, arendati looma-ja taimekasvatused Metsandus - Alepõllunduse tarbeks põletati ja raiuti metsa maha Energia kasutamine ja - Loomade jõud, olid esimesed peamised energialiigid veskid, energiaks oli puit
INTERNETI LEIUTAMINE Andra Kaldmaa Piia Pohlak Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. INTERNETI AJALUGU § Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. § Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. § 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi, inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. § Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja tehnoloogiainstituudi professor. §
laiaulatuslikumalt kasutatavate kuulide kaliiber 38 Special ja 22 Long Rifle puhul. 1973.aastaks oli välja arendatud 7-kihiline kevlari kiudainest kuulikindel vest, mille katsetamise tulemusena selgus, et kevlari märgumisel selle kaitsvad toimed vähenevad. Samuti halvenes kaitse kuulide vastu ultraviolettkiirguse tõttu, sealhulgas ka päikesevalguse pärast. Keemiline puhastus ja valgendajad halvendasid samuti materjali vastupidavust. Nende probleemdie vältimiseks arendati välja vettpidav vest, mis oli kaetud riidekiudega päikesevalgsue kahjulike mõjutegurite vältimiseks. Temperatuurilised omadused Kevlar säilitab vastupidavuse ja elastsuse ka madalatel temperatuuridel (kuni -196°C), kusjuures madalatel temperatuuridel tema vastupidavus isegi natuke tõuseb. Kuumutamisel kevlar ei sula, vaid laguneb suhteliselt kõrgetel temperatuuridel (430-480°C). Lagunemistemperatuur sõltub kuumutamsie kiirusest ja temperatuuri mõjusfääti pikkusest.
täielikult mõisnikest. Riigi talupoegade olukord oli kergem, sest neil tuli täita ainult kindlalt määratud koormisi. Mitmed valitsejad otsisid lahendust pärisorjuse kaotamiseks. Nikolai I ajal hakati muutma Venemaa äärealad sisekubermangude sarnaseks. Juurutati vene keelt asjaajamiskeelena. Levitati vene õigeusku. Venekeelne kooliharidus. Aleksander I reformid olid head - haridust arendati ja muudeti riigi valitsemist. Venemaa valitsejad olid liiga isekad ning surusid oma võimu peale. Nad oleksid pidanud rohkem rahvaga arvestama.
1. Too välja 3 iseloomulikku joont klassikalisele Ateenale ja Spartale Sparta: a) juhtis 2 kungingat, kes pidid üksmeelselt langetama otsuseid b) kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik(vähe lõbusid, kokkuhoidlik) c) poisid võeti perekondadelt 7 a, et treenida nendest sõburid d) maismaariik Ateena: a)mereriik b) arendati välja demokraatia põhimõtted c)kodanikud said osa võtta riigi poliitilisest elust d) kunasti ja kultuuri sümbol 2. Tee rist õige väite ette 1)Õige 2)Vale 3)Õige 4)Õige 5)Õige 6)Õige 7)vale 3. Selgita, miks nim piiblit sillaks Lääne ja Mesopotaamia vahel? Piibel oli Sumerite pärandi otsene edasikandja, mis hoidis elu Lääne tsivilisatsiooni sideme Mesopotaamiaga. 4. Lõpeta Plebeid- olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr.
- Katsetati loomadega. ( Nt tuvid, koerad, rotid jne ) - Kasutati katsetus eksitus meetodit. - Watsoni idee oli, et inimest on võimalik õpetada ükskõik mida tegema, kontrollides teda ümbritsevat keskkonda. - Arendati välja spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimesi foobiatest. - Tänapäeval kasutatakse erinevates õppemeetodites, psüühiliste häirete ravimisel, agressiivsuse ohjeldamisel jm. 3 Humanistlik psühholoogia Carl Roger - Keelduti täielikult loomkatsetest, kuna inimene on ainulaadne ja Abraham Maslow universaalne.
Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi 1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes) 2)poliitiline kõne (mõjutada rahvast oma poolehoidjateks) 3)pidulik kõne (pidulikel sündmustel) ehk epideintiline kõne retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt koosnes viiest osast: 1) teema või materjali leidmine kõne jaoks (trafaretsed väljendid) 2) leitud materjal paigutati nii, et sel oleks kuulajale suurem mõju 3) stiiliõpetus (tuli kasutada vastavat stiili *kõne jooksul võis rakendada erinevaid stiile 1 kõrge erines tavakõnest paljugi, peeti kõige ninakamaks 2 keskmine omane naudingule, kujundajal hea tunne 3 madal stiil tavaliselt lihtne keel, kui kohtus taheti midagi selgeks teha
· Hiinas õpitud · J aapanis levis kirjakunsti arendati vabam, suurema luksuse spontaansem ja suunas (värvilised mänglevam ilukiri. paberid, kullapritsmed jms). · Eelistati kirjakunsti · Kaligraafias on visuaalse ilu hieroglüüfid ühendamist enamasti kaunisisuliste nelinurksed, selged luuletustega, et ja korrapärastes pakkuda naudingut ridades. nii silmadele kui ka mõtetele.
Kes oleks mina Eesti Vabariigi loojana? Jaanuari hommikul 1920. lõppes Vabadussõda.Pärast vaherahu arendati rahukõnelusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Nõukogude Venemaa ja Eesti alla rahulepingule. Vabadussõja algusest kuni Tartu rahuni oli ümmarguselt 14 kuud. Selle ajaga võitles Eesti riik endale välja eluõiguse.Aga kes oleks mina Eesti vabariigi loojana? Mina tahaks olla laulja Eesti Vabariigis,kes 1983. aastal lõpus loob Eesti Vabariigi ja lõpetab sõja.Ma oleks sellel hetkel 17aastane ja elaks väikeses Peetri külas.Ühel päeval ma saan aru ,et Eestile on vaja aidata
SÜRREALISM • Tekkis 1919 Prantsusmaal • Veristlik sürrealism – kõigi looduslike materjalide ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult. Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud • Arendati unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid abstraktseteks märkideks • Mõnikord kombineeriti materjal teadlikult võimalikult mõistusevastaseks • Sürrealism väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi • Eesmärk on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine
probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasaminek info peitmine ridade vahele(J. Smuul). 5.)Jaan Kross *käis Westholmi gümnaasiumis *TÜ õigusteaduskond *on töötanud söekaevanduses, Eesti Postimehes, tõlgina *on olnud vangis
Kõik inimesed koristavad oma kodusid, pesevad põrandaid, poleerivad kahhelkive vannitoas ja WC-s. Isikliku hügieeni tarvis pestakse riideid ning erilise pehmuse saamiseks loputatakse neid kõikvõimalike loputusvahenditega. Tänapäeva kaupluste riiulitelt võib leida sadu vahendeid, mis on mõeldud pesemiseks, loputamiseks või küürimiseks. 1. PESUPULBER 1932. aastal asutati Tallinnas Orto (kaasaegne tootmisettevõte, mis toodab kosmeetikat ning kodukeemiat), kus arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, metallipuhastaja), tööstuskeemia (taskulambipatareid) ja parfümeeria (seep, hambapasta, kölnivesi, juukseõli, näokreem). II maailmasõja ajal toodeti peamiselt pesupulbrit. Esimene eestimaine granuleeritud bioaktiivne pesupulber on BIOEST, mille tootmist alustati 1979.aastal. Toode on tänaseni klientide hulgas suure nõudlusega.
Korduvad ikaldused 1840.aastate algul ja maapuudus lõid soodsa pinnase kuulujuttude levikuks talurahva hulgas, loodeti õigeusu kiriku liikmeks astudes teotööst vabaneda ja keisrilt maad saada. 1840.aastate keskpaiku läks õigeusku 64 000 eesti talupoega. Venestamisaja ja usuvahetuse iseloomulikud märgid maastikes. (Laanemetsa õigeusukirik, Karula õigeusukirik).Vene valitsus eraldas õigeusu kirikutele maad. Mõisad Rajati eriti suurejoonelisi ja moodsaid mõisakomplekse. Mõisates arendati välja tööstuslik tootmine. Laia ulatuse võttis karjakasvatus. Kuna teotööjõudu kasutada ei olnud, rakendati mõisatöölisi ehk moonakaid ja ehitati neile mõisakeskustesse moonamaju. 1905.aasta revolutsiooniga põletati maha ligi 100 mõisat. 1910.aasta paiku oli Eesti aladel ilma karjamõisate ja pastoraatideta kokku 1245 mõisat. Talud 20.sajandi alguses arendati välja päriseksostetud talud, mis eriti jõudsid järjele Lõuna-Eestis
Renessanssi üldiseloomustus • Sai alguse 14ndal sajandil Itaalias • Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt • Hakkas levima humanism • Leonardo da Vinci ja Michelangelo • Huvi tunti antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu • Teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd • Brunelleschi, Masaccio, Donatello Renessanss kunsti üldiseloomustus madalmaades • Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal • Arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana • Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma aga peamine eesmärk oli inimeste hingeelu avastamine • Üks esimesi suurmeister oli Põhja-Madalmaades Jan Van Eyck • Kui Itaalased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks,siis madalmaalased tõid taevaliku olmelise Arhitektuuriüldiseloomustus Madalmaades • Stiili mõju piirdub enamasti uute
Ei sõjale Sõjad on need mis on muutnud meie maailma, tihtipeale on need kõige huvitavamad sündmused ajaloos ja just neid lugusi oli kõige põnevam kuulata kui vanaisa nendest rääkis. Aga miks peame ütlema sõdadele ei, kui ka Eesti Vabariik sai oma vabaduse sõdides? Esiteks on Sõjapidamine on väga laastav ja tänapäeval on hävitustöö ülikiire kiire ning massiline, kuna külma sõja ajal arendati võimsaid massihävitusrelvi, hävituslennukeid ning pomme. Kui kaks suurriiki nüüdisajal nagu näiteks USA ja Venemaa peaksid minema sõtta, oleks see aastaga läbi ning kummatski riigist poleks tõenäoliselt midagi alles. Või kui tuleks kolmas maailmasõda, siis see oleks ka viimane sõda sellel planeedil. Teiseks kulutavad riigid sõjapidamisele väga palju raha, mida saaks hoopis kasutada infrastruktuuri arendamiseks või millekski muuks vajalikuks. Sõjas osalemine võib
KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne.
Mõlemad reisid tegi kaasa laevaarst Johann Friedrich Eschenholtz, esimeses reisis osales ka loodusteadlane Adelbert von Chamisso. Nende uurimistulemused on ära toodud 3. köites, kus lisaks loodusteaduslikele avastustele leidub ka teavet Lõunamere dialektide ja sõnavara kohta.. Otto von Kotzebue (17871846) teise ümbermaailmareisi marsruut langes suurel määral kokku esimesega. Lisaks loodusteaduslikele uuringutele kaardistati rannikualasid ja arendati Venemaa kaubandussuhteid Vaikse ookeani äärse Põhja-Ameerikaga. Külastati Kamtsatkat, Havaid ja Kaliforniat. Mõnda aega patrulliti Alaska lähedal Sitka saare juures, kaitstes Vene-Ameerika Kompanii laevu ja takistades salakaubavedu, ning siirduti Mariaanide ja Filipiinide kaudu koju. Reisil jätkati Marshalli saarte uurimist, tehti kindlaks Peskadori saarestiku asukoht, avastati ja nimetati Eschenholtzi atoll.
· Asundustalud/maareform-suur majapidamised asendati väiksemate taludega , kompenseeriti hästi , oli suur tähtsus talupoegadele · Vapsid-vabadus võitlejad , nende liikumised keelustati · Kultuuriautonoomia-vähemus rahvatele kultuuri arendamise võimalus 7) Iseloomusta kultuurielu maailmas kahe ilmasõja vahel (vabas vormis, 3 lauset) Esimene maailmasõja võitjad arendasid kunsti ja teadust. Eriti arendati füüsikat , arenes välja tuuma füüsika haru.USA-s tuli Broadway , dzäss ja modern tants. 8) Eesti kultuurielu kahe ilmasõja vahel nimeta olulisemad muudatused hariduses (3) Talupoja kultuurist sai kõrgkultuur. Loodi kutsekoolid, muutus tähtsamaks gümnaasium. Tartu Ülikool muudeti eesti keelseks.
Python Madis Kõivupuu AAp-11 Sisukord Mis on Python Ajalugu Tehniline info Võrdlus teiste keeltega Turtle meetotid Turtle moodul Kasutus alad Pilt Kokkuvõte Mis on Python Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks Ajalugu Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja
hemofiilsusenakkuse komponente sisaldavat liitvaktsiini • Korduv vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel Ajalugu • Muistsed inimesed märkasid seost haavade, lihaskrampide ja surma vahel • Eestis alustati teetanuse vastast immuniseerimist 1951.aastal • Viimane teetanuse juhtum Eestis esines 2011.aastal Põlvamaal • 2013.aastal- 59 000 surma • 1990.aastal 356 000 surma • 1924.aastal arendati välja vaktsiin • 1884. aastal Antonio Carle ja Giorgio Rattone avastasid haigusepõhjuse Kasutatud materjalid • https://en.wikipedia.org/wiki/Tetanus • http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin /dok/Nakkushaigused/VVNH/ Teetanus.pdf • http://doctorinhurry.com/2016/01/21/ tetanus/ Täname kuulamast!!
atraktiivsema koha järgi. Kolhoosnik Mindi üle kolhoosikorrale Kokkuvõtvad tabelid Mais pidi parandama loomade elu olu Ülemaailmsed provokatsioonid ja sõjad Oluline oli põllumajandus Väärtustati kodu ümbrust Taheti Eesti teha seakasvatusfarmiks Punalipp Oldi truu oma isamaale Võimalikuks sai silmaringi laiendamine Eesti võrdlemine teiste riikidega Kajastati üritusi armastati teatrit Räägiti maainimestest Arendati majandust Kool ja kodu mõlemad on olulised lapse arenguks Vooremaa 1991 1992 Domineerisid majandusuudised Räägiti koolides toimuvast Olulisel kohal oli iseseisvus Toimusid täienduskoolituskursused Ehitati juurde kaupluseid ja majandushooneid Tutvustati maakonna tekkimist Jõgeva tänavate heakorrastamine tähtsal kohal Vooremaa 2007 2008 Koolid külastasid üksteist Väärtustati laulupidu Kajastati üritusi Räägiti majanduskriisi ohtudest
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja
Eel- ja järelmängud väga tähendusrikkad poeem,soololaul,klaveitranskriptsioonid,operett Virtuoosikultuse tekkimine Instrumentaalmuusika Ajastu põhizanriks oli ooper Klassitsismist ülevõetud vormid Harmooniaid rikastati kromatistidega Harmooniat arendati edasi Süvenes huvi rahvamuusika vastu Õitses pillitootmine Klaver sai lemmikpilliks kammermuusikas Õukonnateater asendub linnateatriga Rütmika muutus vaheldusrikkamaks Kodanlus oli muusikaelu suunaja Programmiline muusika tõusis tähelepanu keskmesse
1. tikksirge 2. sirge 3. kaldus 4. kaskaad 5. pool-kaskaad Kasvatamise protsess ise on kultusliku iseloomuga religioosne tseremoonia mis kestab aastakümneid, baseerub Zen-budismi filosoofiale. Zen-budismi kohaselt on inimene, loodus ja selle elemendid kõik omavahel seotud. Maalikunst Lükandustele ja liigutavatele vaheseinadele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka paberrullidele. Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Zeni mõju võib näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnikat kasutati algselt vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, kuid hiljem see kunst täiustus ja selle publikuks sai peamiselt linnade lihtrahvas
Rüütlid enam vasalle omadaei tohtinud, nemad moodustasid feodaalse hierarhia kõige madalama astme. Põllumajanduses tehti palju uuendusi põllutööriisttades ja põlluharimise viisides, kuigi need muutused toimusid väga aeglaselt. Tehti ka uuendusi veoloomade paremaks kasutamiseks. Karjakasvatus arenes vähe, kasvatati üsna väheseid loomaliike. Tehnika arenes eelkõige tänu käsitöö koondumisele linnadesse, kus olid paremad võimalused sellega tegelemiseks. Arendati raua tootmist, tehti paremaid tööriistu, arendati välja efektiivsed tuuleveskid. Ehituskunstis toimus varakeskajal vähe, aga 11. sajandil toimus koos romaani stiili levikuga ka selles osas tõus. Ehituskunsti hinnati keskajal kõrgelt, seda peeti lausa juhtivaks kunstiks. Kehvadele maanteedele eelistati veetransporti. Kõige elavam oli liiklus Vahemerel. Hakati kasutama hiinlastelt õpitud uuendust - kompassi. Teine peatükk räägib keskaegsest maailmapildist
Korraldati laulupidusi ning rahva ühtsust tõstvaid üritusi ja tegeldi isamaaliste asjadega, mis tekitas rahvas ühtse rahva tunde ning, et neil on ka oma keel, eesti keel. Tekkis eesti haritlaskond ning arenes suuresti raamatukultuur, kirjutati palju eestikeelseid raamatuid. Venestamisperiood Venestamisperiood oli väga halva mõjuga eesti keelele, sest hakati sunniviisiliselt ning süstemaatiliselt inimestele peale suuruma vene keelt. Natukene siiski ka arendati eesti kirjakeelt. Eesti esimese vabariigi aeg Iseseisva riigi loomine mõjus väga hästi eesti keelele ning oli selle arengule kasulik. Loodi esimene eestikeelne ülikool ning ainsaks riigikeeleks sai eesti keel. Sellel ajal kujunes välja ka eesti erialakeel, arenes terminoloogia Nõukogude aeg Suurenes uuesti vene keele tähtsus ning enam ei olnud eesti riigi ainsaks keeleks eesti keel, vaid ka vene keel. Eesti rahvaarv tõusis väga palju, just Venemaalt tulnud
Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja
Valisin selle koopia, sest keskajal anti välja ja võeti tallinnas kasutusele Lüübeki Linnaõigus. Tänu sellele arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arendati Tallinnas veevarustussüsteemi ja rajati kanal Ülemiste järvest linna. Mulle on üllatav keskaja inimeste leidlikkus ja nutikus veetorustiku ehitamisel. 4)Paljassaare aardeleid Tallinna piiridesse jääva Paljassaare loodetipust leitud hõbeaare. Algne peidukoht paiknes ranna lähedal vee all. Peidukoha märgistamiseks oli merepõhja löödud kaks puuvaia. Algselt sisaldas aare 8 araabia, 2 bütsantsi, 19 anglosaksi, 1 skandinaavia ja 97 saksa päritolu münti. See leid näitab
referaat Erely Kutter 12.t Lähte 2015 Nimi: Frank Conrad Sünniaeg: 04.05.1874 – 11.12.1941 (vana kalendri järgi) Sünnikoht: Pittsburgh, Pennsylvania Amet: Leiutaja, insener Frank Conrad lahkus 16aastasena koolist 7.klassist ja ei naasnud kunagi enam tagasi ametlikku kooli. Ta alustas tööd tööpingi abilisena Westinghouse’s. Kui ta 23.aastaseks sai edutati teda Westinghouse’i testimis osakonda, kus arendati ja testiti selliseid asju nagu vatt- tundmeeter. Hiljem edutati ta peainseneri abiks. Kokku sai ta lõpuks üle 200 patendi. Conrad oli Herbert M. Conradi poeg, kes oli raudtee tööline ja ema oli Sadie Conrad. Conrad abiellus Flora Selheimeriga 18.06.1902, kellega neil oli hiljem kolm last – Francis, Crawford ja Jane. 1904.aastal edutati ta peainseneriks. Esmakordselt tõusis tal huvi raadio vastu 1912. Ta ehitas tellimuse peale raadio, et kuulda aja
unustati oma kätega tehtud tööriistad ning tehti erinevaid nöörjäljendeid savinõudele. Inimesed elasid väikestes külades. Pronksiajal olid inimestele asulad kindlustatud. Tööriistad valmistati proksist, mis eeldas, et need oli tugevamad kui eelmised. Matuste traditsioone muudeti, inimesi maeti kivikirstkalmetesse, nii laiba- kui põletusmatused. Rauaajal jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid. Tehti korrapärasemad põllud, et oleks arusaadav, kelle põllu ala see on. Arendati ühiskondlike suhteid. Tekkis tihedam kaubavahetus lõunaga, mis tegi Eesti tuntumaks, siiani teatakse Eestit kui hea kaubavahendajana. Vanem rauaeg oli rahulik ajajärk, keskmine rauaaeg tõi endaga kaasa rahutu ajajärku. Tekkisid kaheväljasüsteemid, hariti üks pool põlda ja teine pool puhkas ning hiljem vahetai pooli. Tekkisid üle Eesti erinevad külad: subkülad, hajakülad, ridakülad. Muinasajal oli inimesele mõte hauatagusele elule väga tähtis. Nad
Neis sõdades said enamasti kannatada eestlased .Sõda ei tule kunagi üksinda sellega kaasneb nälg ning haigused . Selliste hädade ohvrid oli peamiselt lihtrahvas, kes ei olnud tegelikult nende probleemide tekkimises üldse süüdi . Kuid kellele, peale rootslaste endile ,oli see siis hea ? Paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni tõttu oma valdused. Kuid sel perioodil esineb ka positiivseid külgi . Näiteks luterluse võidukäik oli paljude jaoks hea, lihtrahva seas levis haridus ning arendati ka kirjakeelt. Unustada ei tohiks ka seda, et Kahe sõja vahel oli üpriski pikk rahuaeg , mis võimaldas kohalikul elanikkonnal vähemalt taastuda . Ma arvan , et rootsi aega ei saa pidada halvaks või heaks ajaks, sest positiivseid külgi oli küll palju, aga negatiivsed külgi oli ka ning need olid üsna tugevad . See on igaühe enda otustada, kas see aeg oli tema jaoks hea või halb . Mina nimetaks seda perioodi pigem halvaks Rootsi ajaks, sest negatiivsed küljed on üsna tugevad .
Pärsia; Makedoonia. Hellenismiajastul toimusid mitmed suuremad ja väiksemad muutused pea igas eluvallas. Varem iseseisvad linnriigid kaotasid sõltumatuse ning hakkasid alluma suurriigi eesotsas olevale monarhile; samuti sattusid talupojad suure surumise alla. Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid need asendati palgasõduritega. Selle tõttu tõusis armeede professionaalsus märgatavalt, samuti tõusis ratsaväe osatähtsus. Täiustati ning arendati edasi ka sõjatehnikat. Hellenismiajastu mõjutas ka kultuuri ning religiooni. Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes. Religioonid segunesid ning hakati kummardama ka idamaade jumalaid, mille tagajärjeks olid mitmed usulahud. Arhitektuuri ning skulptuuri tähtsus tõusis
Kui viidi läbi katse, siis selle seletamiseks tuli kasutusele võtta uued mõisted ja teooriad. Võib öelda, et kvantmehaanikast sai selles osas teerajaja. Kui senine füüsika oli olnud lihtne ja loogiline, siis nüüd see muutus. Kvantmehaanikas esines efekte, mis olid raskesti vastuvõetavad. Võime kohe esimeseks näiteks tuua kaksikpilu katse, kus elektronid näivad üheaegselt mõlemat pilu läbivat. See tundus kõigile väga kummaline ja mõistmatu. Kvantmehaanika arendati välja eelkõige tuginedes Plancki kvanthüpoteesile ja Heisenbergi määramatuse printsiibile. Plancki kvanthüpoteesi kohaselt on valgusel diskreetne struktuur – teda kiiratakse või neelatakse lõpliku suurusega energiakvantide kaupa, mille energia on vastavuses laine sagedusega. Toome veel esile ka tähtsa mehe, kelleks oli Schrödinger. Nimelt, Heisenbergi ja Schrödingeri lähenemine tõid kaasa uue lähenemise mõõdetavatele suurustele. Nad püüdsid vaadeldava suuruse
16.sajandil. Veel olid suured levikumaad Prantsusmaa ja Inglismaa. Itaalias sai alguse ka Baroki kunsti käik. Arhitektuur levis kuni 18. sajandi alguseni laialt. Kõige enim tuntakse barokki Arhitektuuri ajastuna. Barokkstiilis arhitektuur oli võimas ja kaunistuste rohke. Raha väärtust ei tuntud. Kujundamisel ei kardetud ka seda kasutada. Arvan, et arhitektuur tol ajal oli kvaliteetne, sest on tänapäevani tuntud ja armastatud.. Ehitised mida enamasti ehitati ja arendati olid kirikud ja lossid, kirevad ja uhked. Seal kõrval, aga maalikunst armastas küpseid ja sooje toone ning sujuvaid üleminekuid. Mida mina ei seosta ühestki otsast Barokiga, olid tagasihoidlikud ja sarnanevad teistele kunstiliikidele, pole pilkupüüdvad. Tuntud olid ka skulptuurid. Need olid rahutud ja maalilised. Nende abil püüti inimeste tundeid mõjutada ning tekitada aukartust ja imetlust. Skulptuurid võisid olla ka tehtud kadunute auks ning mälestada ja
Renessanss Oli keskajale järgnenud 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopas. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Ajastuga kaasnenud muutused: 1. Inimese suhe jumalaga 2
annaabi.ee 
