süvikud-mandrite serv läheduses paikn kitsad vagumused.mil põhjad on ümrusest mitm km sügavamal.kivimite liigit settek(liivakivi,lubjak) ,moondek(gneiss,kvartsiit) ,tardk(graniit)maavara-maapõues leiduv orgaan v mineraal loodusvara,võimal tasuvalt kasutada(fosforiit,maagaas,nafta) metallmaake leidub-van mäestike mäemassiivide ümbr.settelisi maav- mandriline rift-kui tõusvad magamavoolud arenevad mandri piires(reini org,schwarzwald,vogeesid,eifel,ardennid)panagasmäestike eh-koosn kerkinud maakooreplokkidest e ülangutest ,vajunud plokkidest e alangutest.settek kihid on neis enam korrap lasumusega.mida läbiv maak tarund magmast kivimkeh e intrusiivid(ardennid,vogeesid).kurdmäestikud-kurrutuse käigus laamade serv paken ,suurem osa kokkupres kivimassist surut sügavamale vahvevöösse ,väike osa kasvab kõrgust(alpid,himaalaja) kilpvulk-aluseline laava,liikuvl,tardub aegl,ook keskmäest,madalad.kihtv-happeline laava,väheliikuv,tarbuk
platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; IDA-AAFRIKA Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub
kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; · Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; · toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; · mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik
ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · IdaAafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; · mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: IdaAafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; · Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; · http://www.gi.ee/geomoodulid/ IdaAafrika murrangute vöönd Reini jõe org Ookeanilise laama ja mandrilise laama põrkumine http://www.gi.ee/geomoodulid/ süvikud Kurdmäestike teke vulkaan magmakolle Mandrilise Ookeanilise maakoorega maakoorega laam laam
C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk, ponid- alla 148 cm turjakõrgusega hobused 11. a) allüürid jagatakse: Loomulikud- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Need on sünnipärased ja neid ei pea õpetama. Loomulik intelligents Kunstlikud- piruett. Peab õpetama b)sammu pikkus c) traavli sammupikkus 5-6m, sagedus 120 korda min d) traavimisel jalad diagonaalselt, 2 jalga korraga e) sõudmisel jalad: jalad asetatakse seestpoolt väljapoole
6)Põhja-Saksa madalik 14)Uraali mäestik 7)Po e. Lombardia madalik 15)Tatramäed 8)Kesk-Doonau madalik 16)Sudeedid 9)Alam-Doonau madalik 17)Tsehhi massiiv 10)Musta mere rannikumadalik 18)Maagimäestik 11)Alpid 19)Juuramäed 12)Karpaadid 20)Schwarewald 21)Vogeesid 22)Reini kiltkivimäestik 23)Ardennid 24)Prantsuse kesmassiiv 25)Apenniinid 26)Dinaarid 27)Krimmi mäestik Poolsaared, saared 1) Skandinaavia ps 15) Iiri s 2) Koola ps 16)Suurbritannia s 3) Jüüti ps 17)Baleaari s 4)Pürenee e. Ibeeria ps 18)Korsika s 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 6)Balkani ps 20)Sitsiila s
kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. PõhjaPrantsusmaal, enamasti ÎledeFrance'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on
moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tsehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km
madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tšehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m., Pr-Ital piiril), alpiinne pinnamood, teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved). Karpaadid (3 km
metsikutest ja kohalikest loomadest.Sugulastõugude kasut. Veisekasv.-eesti punane ja punasekirju tõu järglased on puhtatõulisedEesti seatõud ja sugulastõud- suur valge-jorksirid ja suured valged kõigis riikides. Eesti peekon-landrassid kõigis riikidesEesti lambatõud-eesti tumedapealine-sropsir,saksa tumedap. Eesti valgepaeline- seviot,ildefrans,soome maalammasEesti hobusetõud-tori tõug-hannover,postjee-bretoon,norfolk-roadster,eesti raskeveotõug-ardennid,külmaverelised tõud,eesti hobune- soome hobuneKunstliku seemenduse aretuslik hinnang- jaapanlaste ja prantslaste leiutis.sperma sügavkülmutusEmbrüosiirdamine-töötati väja Usas,et vältida nakkushaiguste levikut euroopast USA- sse,munarakkude in vitro viljasatamine. Embrüod kantakse vähemväärtuslikele emasloomadele,kes kannavadneid lootelise perioodi jooksul.nii saadakse suurel arvul täisõdesid igas põlvkonnas.Tõuaretuse
lehtmetsade loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega.
kapituleerub; inglased ja ameeriklased lubasid NSVL survel avada II rinde Põhja- Prantsusmaal üle La-Manche väina, plaani nimeks ,,Overlord" ( I rindeks loetakse NSVL ja Saks rinnet). NSVL lubas alustada sõda Jaapani vastu, kui Saksamaa on kapituleerunud, vastutasuks sai Balti riigid. · Avatakse II rinne (6.06-24.06.1944 Ardennid ): o USA kindral Eisenhower (hilisem president) + Montgomery, 3,5miljonit meest, 10 000 laeva, 13 000 lennukit murdsid paari nädalaga läbi sakslaste rajatud kaitseliini nn Atlandi valli (Ing Pr); o Saksamaa tööstuslinnade strateegiline pommitamine (USA ja SB); o 1944. oktoobris jagasid Stalin ja Churchill omavahel Vahe-Euroopa riike. · Krimmi ehk Jalta konverents 4.-11.veebr.1945:
· Reunion saar India ookeanis Maskareeni saarestikus 4 meretagust territooriumi: · Uus-Kaledoonia saar Vaikses okeaanis Austraaliast idas · Wallis ja Futuna saared Vaikses ookeanis Samoa saarestikus · Prantsuse Polüneesia Tuamotu arhipelaag ja Seltsisaared Loodus 50% Prantsusmaa pindalast hõlmavad madalikud: · Põhja-Prantsusmaa madalik, Loire madalik, Akvitaania madalik, Languedoci madalik · mägesid: Prantsuse Keskmassiiv, Vogeesid, Ardennid, Püreneed ja Alpid · Kõrgeim tipp Mont Blanc 4807 m Kliima · suuremal osal Prantsusmaast valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima · keskmine temperatuur jaanuaris: põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8 keskmine temperatuur juulis: põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26 Loodus · laialehiste metsade ala tamme ja pöögimetsad · mägedes okasmetsad · metsa all on 25% Prantsusmaa pindalast
merepinda paikneva marsitasandike vööndi; nüüdisajal on seal suurelt osalt poldrid. Ida suunas jätkuvad marsid paksu liivakihiga kaetud, umbes 50 kilomeetri laiuse tasandike (geestid) vööndina läbi kogu Belgia põhjaosa. Kesk-Belgia moodustavad 100-200 meetri kõrgused kergelt künklikud, lössi- ja savikate setetega kaetud lavad (Haianut, Brabant ja Hesbaye), mida Kõrg-Belgiast eraldavad Sambre'i ja Meuse'i org. Kõrg-Belgiasse ulatub Ardenni mäestik. (Vaata lisa 4) Ardennid on enam kui 600 meetri kõrgune (Botrange, 694 m) Hertsüünia kurrutuse tasaselaeline jäänukmäestik, mida liigestavad sügavad järsuveerelised orud. Belgiale on omane tihe jõgedevõrk. Pikimad jõed on Schelde (Belgiast voolab sellest 200 kilomeetrit) ja Meuse (Maas, 183 km). Schelde tähtsaimad lisajõed on Leie ja Rupel. Meuse'il Sambre, Ourthe, Lesse ja Semois. Kõige viljakamad on marsimullad ja Kesk-Belgias lössist kujunenud mullad, geestide liivmullad on väheviljakad
kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega
vastu. Prantsusmaal ei olnud motoriseeritud sõjaüksusi (tankiüksusi). Need tankid, mis Prantsusmaal olid, jagati jalaväeüksuste vahel ära. Sakslastel olid väljaõpe (et tankid ründaksid üheskoos lennuväega). Sakslased liikusid edasi kiiremini (liikusid sama kiiresti kui tankid läksid), aga prantslased liikusid nii, kuidas jalavägi liikus (aeglasemini). Sakslaste plaan: Sirbilõige. Kokkupõrke paigas paiknevad Ardennid (mäestik) ja otsustasid, et lähevad sealt läbi ja liiguvad Pranstuse vägedest lõunast mööda. Eesmärk: Prantsuse väekoondis ümber piirata. Saksamaa jälgis seda plaani, tungis peale kohast, kus prantslased teda ei oodanud. Erinevalt I MS, kus sakslased osutasid intensiivset vastupanu, siis II MS ajal prantsuse väed sellist vastupanu ei osutanud. Neil ei olnud psühholoogilist ja moraalset valmisolekut sõjaks. Prantsuse sõdurid andsid end pigem vangi kui sõdisid sakslastega
Laurussia manner säilitas ekvatoriaalse asendi kogu Devoni jooksul. Gondwana ja Laurussia vahelise Reini ookean muutus sel perioodil kitsamaks. Praegune Lõuna-Euroopa (Hispaania, Itaalia, Balkanimaad, aga ka Florida poolsaar ja mõned Kesk-Euroopa alad (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Tsehhimaa jt.) moodustasid tollase Gondwana põhjaserva. Devoni ajastu lõpul põrkus see piirkond kokku Laurussia mandriga. Kokkupõrke tagajärjel hakkasid kerkima Kesk-Euroopa mäestikud (Ardennid, Reini kildamäed, Tüüringi mäed, Sudeedid jt), mis põhiliselt kujunesid välja Karboni ajastul. Elustik Devonit peetakse üheks palavamaks ajastuks Maa ajaloos. Hinnanguliselt oli maakera keskmine temperatuur Devonis 10-15 kraadi tänapäevasest kõrgem. Ulatuslikel aladel moodustusid korallidest ja kihtpoorsetest käsnadest koosnevad rifid, hõlmates mitmeid kordi suurema pindala kui tänapäeva korallrahud.
Tõugude klassifitseerimine (lk 206) Darwin'i teooria jaotatakse kolmeks. Selle alusel kui palju on mõtestatud inimese tööd tõu tekkimisel. 1. Looduslikud e. Kohalikud e. Aborigeensed e. Primitiivsed. Eesti hobune ja Soome hobune, Viatka 2. Parandatud ehk ülemineku tõud-Toni hobune, putonja hobune 3. Kultuur tõud ehk kasvanduse tõud kõige rohkem tehtud tõuaretuse tööd Lääne-Euroopa poolverelised tarsahobused. Ardennid , araabia täisvereline, inglise täisvereline, trakeen. Enamik Euroopa ratsahobuseid. Middendorffi klassifikatsioon (Saksamaal ei kasutata seda süsteemi.On sooja ja külmaverelised.) 1. kiirushobused- soojavereline 2. sammuhobused külmavereline Klassifitseerimine kasutustarbe järgi 1. Ratsahobused light horse, Inglise täisvereline, araabia täisvereline. 2. Ratsa-rakke hobused doni, budjonie,Tori ratsatüüp(Tb) , hannoveri tõug. 3
maastikupildi kujundamisel. [1] 3.1. Tõu kujunemine Eesti raskeveo hobuse tõug on aretatud kohaliku hobuse baasil kestva ristamise teel ardenni tõugu täkkudega. Tõuraamatu pidamist alustati aastal 1922. Kuni 1953.aastani oli tõu nimetus eesti ardenn. ENSV põllumajandusministri 28.augusti 1953 aasta käskkirja 255 alusel nimetati tõug eesti raskeveo tõuks tõumärgiga ER. 1862 Akadeemik A.Middendorf algatusel imporditi Eestisse esimesed ardennid Belgiast (10 mära ning 2 täkku) ja hobused paigutati Tori Hobusekasvandussesse. XIX sajandi lõppu ja XX sajandit iseloomustab koordineerimata ardenni täkkude import ja kasutamine mõisnike poolt. 1911 Asutati Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts, mille eesmärgiks oli kooskõlastada ardenni hobuste aretust. Seltsi tegevus lõppes mõne aasta pärast seoses I Maailmasõja algusega. 1913
Jõudlus on mitmekülgne, on vastupidav keskmistel ja rasketel töödel, aga on head omadustega ka kergel veol ja sõidus. Sobib ka ratsahobuseks. 15.Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud Lääne-Euroopa raskeveohobused Belgia veohobuste alla kuulub 2 tüüpi: brabanssoon ja ardenn. Brabanssoonid on suuremad, kuuluvad sammuhobuste alla. Keha on töntsakas, toorevõitu, sügav ja lai. Tõug on varavalmiv. Ardennid on pärit mäestikest, on kuivema konstitutsiooniga, väiksemat kasvu ja elavamad. Jõudlus on suur, iseloom heatahtlik Inglismaal on 3 veohobusetõugu Sairi tõug on maailma suurim, kõrgus 170...175 cm, võb olla isegi üle 200 cm. Kämbla ümbermõõt kuni 32 cm. Sairi hobusel on kongninaline pea, pikad jõhvkarvad ümbritsevad jalgu randmeni ja kannaliigeseni. Klaidsteili tõug on sairi tõust veidi väiksem, jalad pole nii karvased, pea on kergem. Tõugu
annaabi.ee 
