eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Töö ülesanne: Aine molaarmassi leidsmiseks mõõdetakse lahusti(nt. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik: Katses määratakse puhta ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuur. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud. Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge, mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm
Töö nr. 3f Molaarmassi krüoskoopiline määramine Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Töö ülesanne Määrata tundmatu aine B molaarmass tema 10% vesilahuse külmumistemperatuuri alusel. Katse käik Peale mikrojahuti sisse lülitamist, avada arvutis "PicoLog Recorder", mis salvestab katse temperatuuri muutumist. Esmalt mõõta puhta lahuse (destilleeritud vee) külmumistemperatuur. Selleks valada katseklaasi u 1 cm lahust ning asetada sellesse termopaar. Katseklaas asetada jahutisse ning alustada temperatuuri mõõtmist. Katset korratakse nii kaua, kuni tulemuste erinevus ei ületa 0,01 kraadi. Sarnaselt mõõta ka uuritava aine külmumistemperatuur. Katseandmed Kasutatud lahusti: H2O Lahusti krüoskoopiline konstant Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = 0,47°C Lahuse külmumistemperatuur T = -4,89°C
K (Kk või Ke) lahusti krüoskoopiline (või ebullioskoopiline) konstant. RTk2 M Tk = Cm = K k Cm H s 1000 (5) RTa2 M Ta = Cm = K e Cm H a 1000 (6) kus Ta ja Tk vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur, K Ha ja Hs vastavalt lahusti molaarne aurustumissoojus ja sulamissoojus, J/mol M lahusti molaarmass, g/mol R universaalne gaasikonstant. Elektrolüütide korral sõltub külmumistemperatuuri langus või keemistäpi tõus ka osakeste arvust lahuses. Nii tekib KCl lahustumisel lahusesse ühest valemiühikust kaks iooni (KCl K+ + Cl), Na2SO4 lahustumisel aga kolm iooni (Na2SO4 2Na+ + SO42). Siin tuuakse
Sageli kasutatakse selle asemel lahuse keemistäpi tõusu või külmumistäpi langust. Siinkohal esitame mõned võrrandid: - Lahjendatud lahuse külmumistemperatuuri alanemine (või keemistäpi tõus) on võrdeline lahuse molaalsusega T = Km, kus T on lahuse külmumistäpi alanemine (või keemistäpi tõus), m on lahuse molaalsus, K (Kk või Ke) on lahusti krüoskoopiline (või ebullioskoopiline) konstant. Kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, milline väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, Millest
- Lahjendatud lahuse külmumistemperatuuri alanemine (või keemistäpi tõus) on võrdeline lahuse molaalsusega T = Km, kus T on lahuse külmumistäpi alanemine (või keemistäpi tõus), m on lahuse molaalsus, K (Kk või Ke) on lahusti krüoskoopiline (või ebullioskoopiline) konstant. R(Tao ) 2 Mi R(Tko ) 2 Mi Ke = ja Ke = Ha 1000 Hs 1000 kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, mis väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, millest
toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumisel tõuseb temperatuur tõelise külmumistemperatuurini. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur (puhta lahusti korral jääb see teatud ajaks püsima) ongi külmumistemperatuur
Temperatuuri registreerimise alustamiseks klõpsata punasel noolel. Tulemusi võib jälgida tabeli või graafiku kujul, klõpsates vastavatel nuppudel. Kui samaaegselt on kasutuses mitu kanalit, tuleb avada tabel ja klõpsata nuppu ,,Select channels", klõpsata vastavatel kanalitel ja seejärel OK. Graafikute vaatamisel teha sama. Töö lõpetamisel tuleb klõpsata nuppu ,,Stop recording" ja salvestada andmed, klõpsates ,,File" ja ,,Save as" Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumisel tõuseb temperatuur tõelise külmumistemperatuurini. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur (puhta lahusti korral jääb see teatud ajaks püsima) ongi külmumistemperatuur
Teisest küljest on teada lahusti ja lahustunud aine massid või uuritava lahuse kontsentratsioon massiprotsentides. Viies need massid molaalsuse avaldisse või avaldades molaalsuse protsentkontsentratsiooni kaudu, saab leida otsitava molaarmassi M. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse suuremasse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina (väiksemasse katseklaasi ca 2,5 cm) ja sukeldatakse lahusesse termopaar nii, et see ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaasi suudme võib täiendavalt sulgeda korgiga, et termopaar välja ei libiseks. Katseklaas(id) asetatakse jahuti(te)sse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumise järel tõuseb
Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumisel tõuseb temperatuur tõelise külmumistemperatuurini. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur (puhta lahusti korral jääb see teatud ajaks püsima) ongi külmumistemperatuur
arvutiprogrammist. Algul mõõtsin puhta lahusti (destilleeritud vee) külmumistemperatuuri. Selleks valasin lahustit 1,5 cm kihina katseklaasi. Seejärel asetasin termopaari kohale nii, et see ulatus kindlalt vedelikku. Katseklaasi panin jahutisse ja alustasin temperatuuri fikseerimist käivitades arvutiprogrammi. Enne lahusti kristallatsiooni toimus allajahtumine. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur ongi külmumistemperatuur. Puhta lahusti korral jäi see mõneks ajaks püsima. Edasi määrasin uuritava aine lahuse külmumistemperatuuri. Selleks loputasin katseklaasi lahusega üle, valasin 1,5 cm paksuse kihi lahust katseklaasi, kuivatasin termopaari ära ning asetasin seejärel lahusesse. Määrasin külmumistemperatuuri samamoodi nagu puhta lahusti korralgi. Katse lõppedes salvestasin andmete tabeli Excelisse. Teoreetiline põhjendus ja valemid
Füüsikalise keemia laboratoorne töö nr.3 Molaarmassi krüoskoopiline määramine Töö teostatud 07.03.2011 Kasutatud lahusti ... Vesi Lahusti krüoskoopiline konstant ... 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = ... 0,5 Lahuse külmumistemperatuur T = ... -4,86 Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = ... 5,36 Lahustatud aine hulk g = ......... grammi Lahusti hulk G = ........ x grammi 9x Tekkinud lahuse molaalne kontsentratsioon (analüütilisel kujul) m=deltaT/Kk 2,88 mol/kg Arvutatud molaarmass ... M=g*1000/G*m 38,56 g/mol
Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult´e 2 seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik: Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid Beckmanni termomeetri abil. Tabel 1. Katseandmed: Kasutatud lahusti: VESI (20%-line vesilahus) Lahusti krüoskoopiline konstant: Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur: T0 = -0,35+273=272,65 K Lahuse külmumistemperatuur: T = -12,89+273=260,11 K Lahuse külmumistemperatuuri langus: T=272,65-260,11=12,54 K Lahustatud aine hulk: g = 20 grammi Lahusti hulk: G = 80 grammi Arvutatud molaarmass: M=(20%*1000* Kk)/(T*80%) M=(0,2*1000*1,86)/(12,54*0,8)=37,08 37
(jootekohta). Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termoelektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. M= Katse andmed: Kasutatud lahusti ... vesi Lahusti krüoskoopiline konstant ... 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = ... 0,43 Lahuse külmumistemperatuur T = ... -2,04 Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = ... 2,47 Lahustatud aine hulk g = 5 grammi Lahusti hulk G = 95 grammi Arvutatud molaarmass ... 39,63g/mol M= = =39,63 g/mol
valemiga: lahustunud aine hulk grammides 1000 g lahusti kohta. Molaalsus saame avaldada massiprotsentidega: Siit avaldan molaarmassi M: Graafikud Joonis . Destilleeritud vee ja uuritava lahuse jahtumiskõverad Katseandmed Kasutatud lahusti: destilleeritud vesi; tundmatu aine C 6% vesilahus Lahusti krüoskoopiline konstant: Lahusti külmumistemperatuur: Lahuse külmumistemperatuur: Lahuse külmumistemperatuuri langus: Lahustatud aine hulk: Arvutatud molaarmass: Katsevea arvutus Tegelik molaarmass: Arvutatud molaarmass: Arvutustes esinev katseviga on seega: Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud töös mõõtsin vee ja uuritava lahuse külmumistemperatuurid ning nende kaudu pidin Raoult'i II seadusest arvutama välja uuritava lahuse molaarmassi
aururõhu ja tema moolimurru korrutisega. p1 = p1° * x1 P0l lahusti aururõhk ehk veeauru rõhk pl lahuse aururõhk n1 lahustunud aine moolide arv n2 lahusti moolide arv lahuse aururõhk on alati väiksem lahusti aururõhust; mida suurem on lahuse kontsentratsioon, seda väiksem on aururõhk (p1) lahuse keemis- ja külmumistemperatuur vedelik hakkab keema, kui tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga vedelik külmub, kui tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga lahuse külmumistemperatuur on alati madalam ja keemistemperatuur kõrgem puhta lahusti omast. Ke ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmass, keemistemperatuur, aurustumissoojus) Kk krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmass, sulamissoojus, külmumistemperatuur)
102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatuur. Arvutada suhkru molaarsus ja määrata viga (%), arvestades, et tegemist on sahharoosiga. Katse andmed:
MEETODIL Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass Töö vahendid: Keeduklaas, destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer, sahharoos. Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märgiti vee tremperatuur momendil, kui tekisid esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõdeti termomeetriga ( 0,1 .c täpsusega). Allajahtumise vältimiseks tuli katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldati keeduklaas jahutussegust ja raputati vette 25 g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetati keeduklaas uuest jahutussegusse ja mõõdeti saadud lahuse külmumistemperatuur. Katse andmed: Suhkru mass = 25,01g Veemass = 50g Vee külmumis temperatuur = 0 kraadi
· Pidurivedelikud · Klaasipesuvedelikud 4.1 Jahutusvedelikud Mootori normaalse töö kindlustamiseks on vaja detaile pidevalt jahutada. Olenevalt mootori tüübist, tuleb välja juhtida 25...35 % küttesegu põlemisel vabanenud soojusest. Kui seda ei tehtaks, kiiluksid detailid kinni ja võiksid puruneda. Enamik mootoreid on vedelikjahutus - süsteemiga. Nõuded jahutusvedelikele · Jahutusvedelikud peavad olema võimalikult väikese viskoossusega, hästi voolavad; · nende külmumistemperatuur peab olema madalam keskkonna temperatuurist; · keemistemperatuur peab olema kõrge, auruvus võimalikult väike; · jahutusvedelikud ei tohi tekitada korrosiooni ega katlakivi; · nad ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi; · peavad olema ohutud käsitsemisel, ei tohi olla tuleohtlikud; · peavad olema võimalikult odavad ja kättesaadavad. Kõikidele esitatud nõudmistele vastavat jahutus vedelikku ei ole. Enamikule nõudmistele (välja arvatud külmumistemperatuur ja auruvus) vastab vesi
pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi. Väga mürgine on metanool (imendub kergesti ka läbi naha). Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti kasutatakse etanooli ka alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. · Etaandiool (HOCH2CH2OH) kõrge keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal külmumistemperatuur. Kasutatakse antifriiside (automootorite jahutussegud) koostises. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan
Probleemid, mida põhjustab/on põhjustanud Araali mere kuivamine 1. Kalade suremine Põhjus: Vesi on suures osas ära aurustunud/kuivanud, aga sool jäi alles ning selle kontsentratsioon kasvas. Kalad ei saa elada liiga suure soolsusega veekogus ning surevad, mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud, keerutavad sealses piirkonnas tugevad kirdetuuled kuiva tolmu ja soola üles. Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata. Samuti mõjutavad need tormid inimeste tervist. 4. Kliima muutumine Põhjus: Kuna järv ...
X2 p10 Lahuse keemistemperatuur: Vedelik keeb tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahus keeb kõrgemal temperatuuril kui puhas lahusti. Lahuse keemistemperatuuri tõus: Te Ta Ta0 Lahuse külmumistemperatuur: Vedelik külmub tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist ning see on ka täpsem kui keemistemperatuur. Kasutatakse molaarmassi määramiseks. Lahuse külmumistemperatuuri langus: Tk Tk0 Tk
Ladina keeles: Bromum Horvaatia keeles: Brom Prantsus keeles: Brome Itaalia keeles: Bromo Vene keeles: Бром Füüsikalised omadused • Terava ärritava lõhnaga, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik • Toatemperatuuril lendub pruuni auruna – Broomiaurud on oranžpruuni värvusega, terava lõhnaga, ärritavad limaskesta – Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust • Keemistemperatuur: 58°C • Külmumistemperatuur: -7°C • Tihedus 3,1 g/cm3 Keemilised omadused • Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja õpetaja Antoine Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena
toiduainetest. Etanooli tooraineks on kartul või teravili.Neist saadud tärklis muudetakse suhkruks, mis pärmseente abil õhu juurdepääsuta käärib etanooliks. Minu arvates on etanool palju parem jook kui metanool, sest pidu etanooli juues kestab kauem ja hommikul näed koju minna. Kuid ka sellega ei tasuks liialdada, sest muidu ei mäleta pärast mitte midagi. Etanooli kasutatakse ka termomeetrites, sest etanooli külmumistemperatuur on -112 oC. Etaandiool Etaandiool on magus, väga mürgine ja viskoosne vedelik. See seguneb hästi veega. Etaandiool on madala külmumistemperatuuriga, seega kasutatakse seda antifriisides. Sellest toodetakse õlisi ja sünteetlisi värve. Glütserool Glütserool on viskoosne vedelik,mis seguneb hästi veega, on veest raskem ning ei ole mürgine. Glütserooli molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse.Seda kasutatakse kosmeetikapreparaatides
▸ Väga aktiivne element.(reageerib peaaegu kõikide Mdega ja plajude MMdega.) ▸ Looduses kõige exam levinud halogeen.(Kõige rohkem esineb keedusoolana.) ▸ Kloori saadakse kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil ja laboris vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel BROOM(BR) ▸ Broom on keemiline element järjenumbriga 35. ▸ Broomil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 79 ja 81. ▸ Tavatingimustel on pruun vedelik. ▸ Keemistemperatuutr on 58 kraadi. ▸ Külmumistemperatuur on -7 kraadi. ▸ Tugev lõhn ▸ Nii vedeliku kui auruna on söövitav ja ärritav. JOOD(I) ▸ Jood on keemiline element järjenumbriga 53. ▸ Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. ▸ Normaaltingimustes esineb Jood tumepruunide kristallidena. ▸ Sulamistemperatuur on 113 kraal ja keemistemperatuur on 184 kraal. ▸ Keemisel tekib lillakas aur. ▸ Jood on teistest halogeenidest verdij vähem aktiivne. ASTAAT(AT) ▸ Astaat on keemiline element järgunumbriga 85.
ja raskeneb · Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta · Rängalt mõjub alkohol pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed Alkoholide kasutamine · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna · Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale · Etüleenglükool kasutatakse antifriisi ja pidurivedeliku koostises · Etanooli kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC Alkoholide kasutamine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse etanooli kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites · Glütserooli kasutatakse kosmeetikapreparaatides, emailvärvide valmistamisel, toiduainetööstustes, jookide magustamiseks jm Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pd · http://www.crjg.vil
212°. Vahemik jagatud 180-ks Nii on saadud temperatuuri ühik 1º F Skaala oli kuni aastani 1970 kasutatav enamikus inglisekeelsetes riikides, hiljem on enamuses üle mindud Celsiuse skaalale F = (9/5 C) + 32 seos Celsisuse ja Fahrenheiti skaala vahel Anders Celsius 1701-1744 Celsiuse temperatuuriskaala looja Algselt oli skaala nullpunkt vee keemistemperatuur ja 100 kraadi vee külmumistemperatuur. Hiljem pöörati tuntud loodusteadlase C. Linne'i soovitusel skaala ümber. Skaala nullpunkt on vee külmumistemperatuur Vee keemistemperatuur normaalrõhul on võetud väärtusega 100 kraadi. Vahe on jagatud sajaks osaks ja nii saadi temperatuuri ühik 1º C Erinevad temperatuuriskaalad FAHRENHEIT REAUMUR CELSIUS
Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25. Ideaallahuste entroopia. 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. 32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. 36. pH mõiste. 36.-40 vaata 37
Radiaator Radiaatori mõõtmed: 700x325x25(mm) Aktiivne pindala: 3,84m2 Riba laius 0,009m; Riba pikkus 0,025m Pindala: 0,00003m2 Ribasid kokku 17155 0,00003*17155=39,4m2 Joonis 2. Radiaator Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid Sisenev: Õhk 32oC; Vedelik 83oC Väljuv: Õhk 57oC; Vedelik 76oC 5 Jahutusvedelik Kogus: 6,1 liitrit Koostis: 50% kontsentraati ja 50% vett Külmumistemperatuur sõltub etüleenglükooli sisaldusest. Kui segus on kuni 68% etüleenglükooli, siis külmumistemperatuur langeb. Kui segu sisaldab rohkem kontsentraati siis külmumistemperatuur tõuseb. Veepumba ajam Tüüp: Rihmaajam Ülekandearv: 1,26 Salongi küttesüsteem Salongi küttesüsteemi juhitakse trossiajami ja kraani abil. Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused Radiator radiaator Cooling fan jahutusventilaator Thermostat termostaat Coolant jahutusvedelik Water pump veepump
Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter sobib sellise temperatuuri mõõtmiseks, mis jääb vahemikku - 50 kuni + 50 oC. Termomeetril on märk oC, mis tähendab, et selle see termomeeter kasutab Celsiuse temperatuuriskaalat. Mõnes riigis (näiteks USA-s) kasutatakse Fahrenheiti temperatuuriskaalat. Temperatuuri mõõtmisel on aluseks võetud vee külmumistemperatuur, mis on termomeetril märgitud arvuga 0. Soojakraade märgitakse ,,+"-ga, külmakraade ,,-"-ga. Plussmärgiga arvud on positiivsed arvud, miinusmärgiga arvud on negatiivsed arvud. Arv 0 ei ole positiivne ega negatiivne. · Massiühikud Massi mõõtmisel on meil põhiühikuks gramm. Gramm on massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist. Massi mõõdetakse kaaludega. Grammi tähis on g. · Liiter-ruumalaühik. Vedelike ja puisteainete koguse mõõtmisel kasutatakse mõõtühikut
Süsihgappegaas 0,035 % 15 % 64-107 ppm Joonis 8. Süsinikdioksiidi liikumine maailmameres 4 Puhas vesi Merevesi (35 promilli) pH 7,0 8,1 Tihedus 4 ºC 1,000 g/cm3 1,028 g/cm3 Külmumistemperatuur 0 ºC -1,9 ºC Keemistemperatuur 100 ºC 100,6 ºC Süsinikuringe Süsinikuringet tagavateks protsessidest eluslooduses on olulisemad fotosüntees ning hingamise ja kõdunemise/lagundamisprotsessid. Fotosünteesi käigus seotakse atmosfäärist süsihappegaasi, hingamisel ja kõdunemisel see vabastatakse taas. Eluta looduses on süsinikuringiga seotud näiteks setete ladestumine, fossiilsete kütuste põletamine, süsihappegaasi lahustumine maailmameres
viinamarjamahlast Grappa - Viinamarja pressimisjääkidest Rumm- Suhkruroost Tequilla - Siniagaavi mahlast Calvados - Õunamahlast Slivovits - Ploomidest etc. Mongolid ajavad ka piimast puskarit Kasutamine Metanooli: keemiatööstuses tootmise lähteaine. lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale. Metanool on lahustite koostisosaks. Mõnedes kohtades kasutatakse metanooli automootorite kütusena Etaanooli Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites Meditsiinis Biokütusena Alkoholi mõju organismile Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest.
vasksulfaadiga. · Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool · Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Etanool · Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. · Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanool · Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres
Järeldus: selline kogus tuli ilmselt selle pärast, et järelikult o,1 g oli lahuses ainult liiva ja ülejäänud osa oli sool. Töö 8 Katse 1. Töö eesmärk: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö käik: 100 cm3 kuiva keeduklaasi pipeteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märkida vee remperatuur (t1) momendil, kui tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga ( 0,1 .c täpsusega). Allajahtumise vältimiseks tuleb katse ajal vet klaasplgaga segada- Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25 g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuest jahutussegusse ja mõõta saadud ahuse külmumistemperatuur (t2). TULEMUSED: Suhkru mass. a=25 g Vee mass: b=50g
•kaitsta mootorit külmumise eest •kaitsta mootorit korrosiooni ja sadestuste eest Jahutusvedelik G 48: roheline või sinine, Jahutusvedelik G 12 : punane või roosa, mõeldud kasutamiseks eeskätt kaasaegsetes mootorites, kus kasutusel palju alumiiniumisulameid Jahutusvedelik G 30 (G 12+): lillat värvi, kõige uuem spetsifikatsioon Nõuded jahutusvedelikele: • kindlates piirides viskoossus ja hea soojusjuhtivus • kõrge keemistemperatuur • madal külmumistemperatuur • mitte tekitama sadestusi mootori jahutussüsteemi seintele • ei tohi mõjuda korrodeerivalt • hea keemiline ja füüsikaline stabiilsus • ei tohi olla tuleohtlik ja mürgine • vastuvõetav hind Nõuded pidurivedelikele: •aurukorkide tekke vältimiseks peab keemistemperatuur olema kõrgem kui võimalik vedeliku töötemperatuur pidurisüsteemis •ei tohi mõjuda korrodeerivalt ega kahjustada kummi- ja plastdetaile •head määrimisomadused
ventilaator. Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi ehitus ja kasutamine Mõlemat tüüpi jahutussüsteemil oluline osa mootori soojusest eemaldatakse konvektiivse soojusvahetuse teel, st keskkonna ja mootoriploki omavahelisel soojuse edasikandumisel. Teise maailmasõja ajal oli kasutusel lennukid, mis kasutasid vedelikjahutussüsteeme. Esimeseks jahutusvedelikuks oli vesi. Vee puuduseks on, aga tema madal keemis- ja külmumistemperatuur ning korrusiooni intensiivsus. Seda enam, et lennukimootorid peavad töötama erineva õhutihedusega lennukõrgustes. Järgnevalt võeti kasutusele jahutusvedelikuks etüleenglükool, mille kaubanduslik nimetus on Prestone. Etüleenglükooli andmed: a) keemiline valem ; b) tihedus 1,11 g/cm3; c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C; d) keemistemperatuur 198oC; e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) 0,25 W/(m×K);
72 18,77 g= 10 g 74 18,72 G= 90 g 76 18,66 M= 38,28 g/mol 78 18,6 80 18,55 82 18,49 TULEMUSED: 84 18,43 Kasutatud lahusti B(10%) 86 18,37 Lahusti krüoskoopiline konstant 1,86 88 18,31 Lahusti külmumistemperatuur T0 =0,43 °C 90 18,25 Lahuse külmumistemperatuur T =-4,97 °C 92 18,19 Lahustatud aine hulk g =10 grammi 94 18,14 Lahusti hulk G =90 grammi 96 18,08 Arvutatud molaarmas 38,28 g/mol 98 18,02 100 17,96 102 17,91 104 17,85 106 17,79 108 17,74 110 17,68 112 17,62 114 17,57 116 17,51 118 17,45 120 17,39 122 17,34 124 17,27 126 17,22 128 17,16 130 17,09 132 17,04 134 16,98 136 16,93 138 16,86 140 16,8 142 16,73 144 16,67
keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Koheselt
püstitu. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks atmosfäärirõhuga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses – vedelik hakkab keema. Normaalne keemistemperatuur on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk on 1 atmosfäär. Madalamal rõhul toimub keemine madalamal temperatuuril. Külmumisel väheneb vedeliku molekulide energia tasemeni, mil nad enam liikuda ei saa ja toimub aine üleminek tahkesse faasi. Külmumistemperatuur on temperatuur, mille juures tahke aine ja vedelik on tasakaalus ning varieerub sõltuvalt rõhust. Normaalsel külmumistemperatuuril toimub aine külmumine rõhul 1 atm. Rõhu tõstmisel külmumistemperatuur reeglina tõuseb. Rõhu tõstmisel vee külmumistemperatuur langeb. Sulamine ja tahkumine on üleminekud korrapärase struktuuriga tahke oleku ning korrapäratu struktuuriga, kuid lähedase tihedusega vedela oleku vahel. Temperatuuri, mille
Mida kõrgem on segu suhkrusisaldus, seda madalam peab olema friiserdamistemperatuur. Friiserdamise kvaliteet oleneb segu tsirkuleerimiskiirusest friiseris, sest kiirema tsirkuleerimise tulemusena moodustuvad jääkristallid kiiremini ning tekivad peenemad kristallid. Jääkristallide suurus ei või ületada 60--80 µm, kuna suuremad kristallid põhjustavad tekstuurivigasid. Jääkristallide tekkega tõuseb külmumata osa kontsentratsioon segus ja langeb külmumistemperatuur. Friiserdamise lõpuks on segu külmumistemperatuur langenud temperatuurile -4...- 6°C ja külmub 30--60% segus olevast veest. Külmumistäpp on külmutatud dessertide puhul üks olulisemaid säilivusaega mõjutavaid tegureid. Mida kõrgem on külmumistäpp, seda suurem on friiseris moodustuvate jääkristallide arvukus. Mida madalam on külmumistäpp, seda kõrgem on temperatuurisoki tekkimise risk, mis omakorda kutsub esile kristallide sulamise ja
, Ratassepp, V. (1980) „Keemia 11. klassile“ 2 Vikipeedia „Promill“, http://et.wikipedia.org/wiki/Promill 3 Vikipedia „Alkohoolijoove“ http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholijoove 4 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholijoove 6 2.3. Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Kuid ka termomeetrites, sest o külmumistemperatuur on –112 C. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. Suur osa etanoolist läheb autokütuseks just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt.) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge ja
hemostaas, vere hüübimine; kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu-immunoloogiline kaitse. NB! Funktsioonide realiseerumise eeltingimuseks on vere liikumine vereringes. Füüsikalis-keemilised omadused: Osmootne rõhk vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja 7,4 7,6 atm. Onkootne rõhk kolloidosmootne rõhk sõltub plasmavalkude hulgast. 25-30 mmHg 0,002 atm. Konstantne reaktsioon sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH 7,4. Külmumistemperatuur 0,55 kraadi. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Puhversüsteemid: karbonaatpuhversüsteem, fosfaatpuhversüsteem, vereplasma valkude puhversüsteem, hemoglobiini puhversüsteem. · Erütrotsüüdid, hemoglobiin. 1 l e.dm3 verd sisaldab 4-5 x 10 12 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organism rakk on punalible. Tuumata rakud, ca 1/3 massist hemoglobin. Peafunktsioon: hapniku transport.
kulumist ja vältima sööbimist.1 Plastsed määrded ei tohi kergesti vedelduda, lahustuda vees ega sisaldada mehhaanilisi lisandeid, peavad olema koostiselt ühtlased, töötingimustele vastava paksusega ja kaitsma detaile korrosiooni eest.1 Jahutusvedelikud peavad olema võimalikult väikese viskoossusega, kõrge keemistemperatuuriga ja ohutud käsitsemisel, ei tohi kahjustada kummi ega plastmassi, tekitada korrosiooni ega katlakivi ning külmumistemperatuur peab olema madalam keskkonna temperatuurist.1 Pidurivedelikud peavad hästi voolama, olema hea määrimisvõimega, stabiilsed, võimalikult madala hangumistemperatuuriga ning kõrge keemistemperatuuriga, ei tohi kahjustada kummi, reageerida hapnikuga, reageerida metallidega ega põhjustada korrosiooni.1 Omadused Määrdeainete põhiomadusteks on vähendada detailide ning nende osade omavahelist hõõrdumist ja sellega kaasnevat pindade kulumist ning kuumenemist.2 Määrdeainete hoiustamine
(intramolekulaarne VS) või teises molekulis (intermolekulaarne VS). Mida keerulisem süsteem, seda mitmekülgsemad on vesiniksideme mõjud süsteemis. Vesiniku aatomite abil seotakse molekulid üksteisega. Vesiniksideme tõttu liituvad molekulid üksteisega ja moodustavad assotsiaate. Tänu assotsiaatidele on veel tunduvalt kõrgem keemis ja külmumistemperatuur. Vees: Vee molekulis on mõlemad OH sidemed polaarsed Mõlema vesiniku sorbitaalid osaliselt vabad O aatomil kaks vaba elektronpaari Vesi esineb mitmest molekulidest koosnevate assotsiaatidena. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit (H) ja neg (O) osalaengute vahel.
tunniks lüpsirobotiga PIIMA ORGANOLEPTILINE HINDAMINE-värvus, lõhn, maitse, konsistents *Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud! See piirab mikroobide kasvu ja tagab piima säilivuse. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on madalama rasvasisaldusega piim. Piima külmumistäpp- -0,52..-0,54 ºC. Näitab kas piimale on lisatud vett. Kui on lisatud vett, siis külmumistemperatuur tõuseb. Värske piima normaalne happesus on 17…18 Thº Antibiootikumide andmisel lehmale, peab olema ooteaeg ja seda piima ei tohi lisada üldpiima hulka Piima mikrobioloogilised näitajad: *bakterite arv piimas KUNI 100 000 *somaatiliste rakkude arv piimas KUNI 400 000 Sobiv temperatuur laudas +10 C!!! LIHAVEISED Noorveiste lihased kasvavad kõige rohkem esimese 14 elukuu jooksul. Lehm realiseeritakse lihaks keksmiselt 18 kuuselt – kaaluvad 550kg ja rümba mass 250kg.
93 3.90 lahustes Cm CM) Benseen 2.53 5.10 Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemis- temperatuurist ja aurustumissoojusest) Ülesanne. Leida 2.0 M naatriumsulfaadi vesilahuse keemis- ja külmumistemperatuur. i - isotooniline tegur Lahusti: vesi (keemistemp. 100°C ja külmumistemp. 0°C): Lahuse külmumistemperatuuri langus Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: K e = 0.52 °C/kg mol K k = 1.86 °C/kg mol
lisatud vett. Tihedust mõõdetakse areomeetriga. Kõige usaldusväärsem meetod vee avastamiseks piimast on külmumistäpi mõõtmine. Piima külmumistäppi ehk külmumistemperatuuri mõjutavad piima koostisosad, põhiliselt mineraalid ja suhkur. Külmumistäpp on piima naturaalsuse näitajaks. See on konstantne suurus ja varieerub suhteliselt vähe - - 0,52..-0,54 ºC. Külmumistäpp näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui lisada piimale vett, siis külmumistemperatuur tõuseb (vee külmumistemperatuur on teatavasti 0ºC). Standardi järgi ei tohi naturaalse piima külmumistäpp olla üle -0,520º. Piima happesus olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Piima happesus tõuseb, kui piima säilitada kõrgematel temperatuuridel. See on tingitud piimahappebakteritest, kes kõrgematel
vesinik: (2CH3—CH2—OH + 2Na →2CH3 — CH2ONa+ H2↑) Alkoholide esindajad • Metanool (CH3OH) e. puupiiritus – laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. • Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus – väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. • Etaandiool (HOCH2CH2OH) – kõrge keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal külmumistemperatuur. Kasutatakse antifriiside (automootoritejahutussegud) koostises. Füsioloogiline toime • narkootiline toime, alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused), pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi. • Väga mürgine on metanool (imendub kergesti ka läbi naha). Eetrid • üldvalem on R–O–R. On ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud ühesugused või erinevad
p1 komponendi osarõhk lahuse kohal, p1° - puhta lahusti aururõhk, x1 komponendi moolimurd lahuses. Kui lahustunud aine ei aurustu, siis p2 = 0 ja p = p1, p1 lahusti aururõhk lahuse kohal. Aururõhu suhteline langus lahuse kohal on võrdne lahustunud aine moolimurruga (mitteelektrolüütide lahuste korral): p p10 = x2 , p = p10 p1. · Lahuse keemis- ja külmumistemperatuur (mitteelektrolüütide lahuste korral) Vedelik keeb tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga; vedelik külmub tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahus keeb kõrgemal ja külmub madalamal temperatuuril kui puhas lahusti; Te lahuse keemistemperatuuri tõus: Te = Kecm , Tk lahuse külmumistemperatuuri langus: Tk = Kkcm , Ke ebullioskoopiline konstant, Kk krüoskoopiline konstant, cm lahuse molaalsus.
moolimurd lahuses. Kui lahustunud aine ei aurustu, siis p2 = 0 ja p = p1, p1 – lahusti aururõhk lahuse kohal. Aururõhu suhteline langus lahuse kohal on võrdne lahustunud aine moolimurruga (mitteelektrolüütide lahuste korral): ∆p p10 = x2 , ∆p = p10 – p1. • Lahuse keemis- ja külmumistemperatuur (mitteelektrolüütide lahuste korral) Vedelik keeb tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga; vedelik külmub tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahus keeb kõrgemal ja külmub madalamal temperatuuril kui puhas lahusti; ∆Te – lahuse keemistemperatuuri tõus: ∆Te = Ke⋅cm , ∆Tk – lahuse külmumistemperatuuri langus: ∆Tk = Kk⋅cm ,
57. Lahuse keemistemperatuuri tõus. Vedelik keeb temperatuuril mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. ∆T k= i * K e* C m C m- lahuse molaalne kontsentratsioon, K e- ebullioskoopiline konstant, i - isotooniline tegur 58. Lahuse külmumistemperatuuri langus. ➢ Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Δ 𝑇 = i * Kk* Cmkus, Kk- krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest ➢ Kasutatakse: jää sulatamiseks maanteedel (NaCl, CaCl2); jahutussegude valmistamisel (antifriis 50:50 70:50 etüleenglükool (külmumistemperatuur -12 oC): vesi); ainete puhtuse hindamisel; molaarmassi leidmisel (krüoskoopia) 59. Osmoosi mõiste, osmootne rõhk, tähtsus.
annaabi.ee 
