Referaat Apollon :Koostas :Klass :Juhendaja Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................... 3 Apolloni tutvustus...................................................................................................................... 4 .1 Apolloni esinemine müütides .................................................................................................... 5 .2 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus ............................................................
Apollon Oktoober 2010 Kes on Apollon? Valguse jumal Zeusi ja Leto poeg Asklepiose ja Orpheuse isa Jahijumalanna Artemise kaksikvend Valguse, ennustamise ja muusika kaitsja Kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid Apolloni kuju Louvre´is Sümbolid, lemmikloomad Vibu Nool Lüürakuldset värvi Lõvid ja sfinksid Sfinks surmadeemon Apollon vibu laskmas Apollon müütides Ühe legendi järgi otsustas Apollon kõigest neli päeva pärast oma sündi Delose saarel Küklaadide sarestikus maksta kätte madu Pythonile tema ema rüvetamise eest raseduse ajal "Ilias" Valguse jumala müüdi tulemus kujutab Olümpose valguse jumalate triumfi maapealse pimeduse jumalate üle
Tartu Ülikooli kunstimuuseumi püsikollektsioonis olev ,,Laokoon" on hellenistlikul ajal Kreekas valminud teose koopia. Arvatav valmimisaeg on umbes I saj keskel eKr. ,,Laokooni" grupp kuulub Rhodose koolkonna tööde hulka. Skulptuuri grupp leiti aastal 1506 1. Praegu asub see Vatikani muuseumis ning Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on võimalik näha selle teose kipsvalandit. Levinud on põhiliselt kolm müüti sellel skulptuuril kujutatu kohta. Laokoon oli jumal Apolloni preester Troojas. Ühe versiooni kohaselt teenis preester Apolloni viha, rikkudes oma tsölibaadivannet ja saades lapsi. On ka oletus, et ta armatses oma naisega Apolloni pühamus ja see vihastas jumalat. Selle jutu kohaselt saatis Poseidon Laokoonile karistuseks kallale meremaod. Teise versiooni kohaselt saadeti karistus Laokoonile seetõttu, et ta hoiatas troojalasi kreeklaste kavaluse eest. Ta soovitas rahval mitte vastu võtta kreeklaste poolt linna
Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kalsussammast, mille otsa saar pidama jäi. Artemis oli lastest vanem ja sündis kergelt, kuid Apolloni sünnitus oli valuline ja kestis eri andmetel ühest üheksa ööpäevani, sest Hera keelas vahepeal sünnitusjumalannal Eileithyial Letot aidata. Kui Apollon oli suureks kasvanud, siis tappis ta Pythoni. Apollon tappis draakon Pythoni Delfi lähedal. Python oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestritar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu
Kord karistas Zeus lapiitide maa kurja kuningat, Ixioni, sest too tahtis Herat endale saada. Heral ja Zeusil oli kaks poega: Hephaistos ja Ares. Neil oli ka tütar Hebe. Ilu- ja armastusjumalanna Aphrodite oli Uranose ja merevahu tütar. Kord aitas Aphrodite Ktisyllat ja Ermocharist, kuid karistas Ktisylla isa. Samuti aitas Aphrodite kujur, Pygmalioni, kuid karistas Narkissost. Aphrodite oli abielus Adonisega, kuid kord jahil käies sai Adonis surma. Kord tõi Leto Deelose saarel ilmale Apolloni ja ta kaksikõe. Muusika- ja valgusejumal, Apollon oli Leto ja Zeusi poeg. Noorelt tappis ta Pythoni, kuid selle eest oli ta aga lambur Pherai kuninga Admetose juures. Apolloni abiga sai Admetos endale oma unelmate naise. Kord pani Eros Apolloni nümf Daphnesse armuma. Ühel päeval pidi Apollon peaaegu Atoolia kuninga tütrega abielluma. Apollonil oli ka kaks poega: metsajumal Paan ning arst Asklepios. Kaupmeeste ja varaste jumal Hermes oli Maia ja Zeusi poeg
See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime). Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega. Alkeemikud kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja Egiptuse jumal Thoth. Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu
Nii oli Hyakinthos, kellesse Apollon tema erakordse ilu pärast armus, Kleio ja Pierose poeg. Traagilise juhuse läbi tappis Apollon Hyakinthose oma kettaga, ja Hyakinthose verest immutatud maast kasvas välja hüatsint. Kalliope sünnitas Pierose pojale suure laulja Orpheuse, ja Thaleia sünnitas Apollonile korübandid metsikud tantsijad, kes kuulusid emajumalanna Kybele kaaskonda. Sedamööda, kuidas Apollonist sai kreeklastel kunstide jumal, sattusid tema lummusesse ka muusad. Apolloni lisanimeks sai Musagetes "muusade juht", ning muusad kolisid Pieriast, kus nende algne kodu oli, ja Helikoni mäelt, mida alati on austatud muusade mäena, Parnassosele mäestikule, mille nõlvadel asub Delfi koht, kus paiknes kuulus oraakel, tähtsaim Apolloni pühamu. Apolloni ümber kogunenud muusad sümboliseerisid Euroopa varauusaja kunstnikele luuletajatele, maalikunstnikele ja muusikutele nende loomingut, millega nad tahtsid tõusta antiikkunsti kõrgusele
(7. detsember 1598 Napoli 28. november 1680 Rooma) Bernini oli 17. sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Elukäik- Algul töötas ta oma isa Pietro Bernini käe all. Hiljem märkasid tema võimeid kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. Ta saigi kuulsaks a. 1625 kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas.Apollon on järele jõudnud tema eest põgenevale nümfile Daphnele ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et päästa teda Apolloni käest: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed,keha hakkab kattuma koorega. (Apollon& Daphnet)
armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,veekogude jumal,kalapüügi kaitsja,maapõue isand,tekitas torme,elas mere sügavuses. HADES-PLUTO-zeusi vend,allilma sünge valitseja.Mitte õel aga kardetud ARES-MARS-zeusi ja hera poeg,sõjajumal ARTEMIS-DIANA-Apolloni kaksik- neitsilikkuse kaitsja,jahijumalanna HESTIA-VESTA-Zeusi õde,kodukolde jumalanna. OLÜMPOS-täieliku õndsuse paik,kuulati Apolloni lüürat,nauditi ambroosiat ja nektarit,esinesid muusad ja graatsiad.
võitlema inimeste kaitseks. Tema järgi oli nimetatud ka Ateena linn ja tema oli selle linna kaitsejumalannaks. Zeusil ja titaanitar Maial oli poeg Hermes. Hermes oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal. Ta oli ka tiivulisi sandaale kandev jumalate välejalgne käskjalg. Hermes oli ka väga kaval. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad ära, kuid hiljem ta leppis temaga ära ning neist said parimad sõbrad. Hermese sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius. Hermes leiutas flöödi ja lüüra. Veel ka mitmesugused võiduajamised ja poksi. Lüüra tekkis Hermese poolt tapetud kilpkonna kilbist ja lehma sooltest. Hermes ise ei mänginud lüürat, seda mängis Apollon. Hermes oli ju Apolloni karja ära
Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos. Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole pöörduti paiaaniga, Dionysose poole ditürambiga. Rooma jumalad · Abundantia- õnne- ja küllusejumalanna · Aequitas (Aecetia)- ausa kaubanduse ja ausate kaupmeeste jumalanna · Aius Locutius- · Amor (Cupido)- armastusjumal · Anna Perenna- aastaringi jumalus · Apollo- valguse jumal · Aquilo- põhjatuulejumal · Aurora- koidujumalanna
Kreeklased pidasid jumalaid surematuteks ja kõikvõimsateks. Kuid siiski ei olnud jumaladki muredest vabad, sest nende üle valitses vältimatu saatus nagu ka inimeste üle. Kreeka jumaltel on väga omane ka omasooihaldus. Peajumalaid kutsuti olümplasteks, sest nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olümpose sissepääs kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus (Jupiter) Zeus oli Kronose ja Rhea noorim laps. Kronos sai teada, et üks tema poegadest tõukab ta troonilt. Kronos neelas alla kõik oma lapsed, niipea kui need olid ilmale tulnud. Rheal õnnestus Zeus päästa ja salaja üles kasvatada. Rhea andis Kronosele lapse asemel kaltsudesse mähitud
Apollon ja Daphne Apollon ja Daphne lugu on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast. Päikese ja muusika jumalale Apollonile langes needus, kui ta pilkas noort jumalat Erost. Apollon olevat üleolevalt Erosele öelnud, et vibu ja nooled peaks olema ikka nende kätes, kes on nende väärilised. Pahur Eros lasi seepeale Apolloni pihta kuldse noole, mis pidi sütitama armastust ning nümf Daphne pihta tinast noole, mis pidi sütitama viha. Apollon armus Daphnesse, aga nümf jälestas teda. Tegelikult põlgas Daphne ära mitmeid potensiaalseid armsamaid, eelistades selle asemel metsade avastamist. Kuigi Daphne isa Peneios soovis, et ta abielluks ja saaks lapsi, palus ta isa, et ta ei peaks abielluma nagu Apolloni õdegi. Apollon pidevalt palus Daphnet, et ta jääks, kuid nümf jätkas põgenemist
Ka seinamaalingud seostuvad hauakambritega, kuna just hauakambritest on neid leitud. Need olid värvikirevad. Kujutati loomi, pidustusi, sporti. Kuulsamad seinamaalid asusid Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Kunst oli väga looduslähedane. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati võib võrrelda omapärade rõhutust karikaturismiga. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav põletatud savist valmistatud Veji Apolloni figuuris. Apolloni näol on tardunud naeratus nagu arhailise ajastu kreeka kourusel, kuid ta on riietatud nagu kore. Keha on massiivne ja kohmakas, jalgu kujutatakse sammumas. Ilmekaid kujusid on loodud pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid. Marsi kuju, Kapitooliumi emahunt. Eriti tõetruud olidki just loomade kujud. Sidemetele idamaadega viitab fantastiliste loomade kimääride kujutamine.
Parthenoseks Koios-Phoibe ja Okeanos- Tethyse liin KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS LETO IAPETOS APOLLON ARTEMIS PROMETHEUS ATLAS EPIMETHEUS MAIA DIONE HERMES APHRODITE Koios titaan Phoibe titaan Okeanos titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys titaan Iapetos titaan Apollon valgusejumal, tõejumal Artemis Apolloni kaksikõde, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja Prometheus inimsoo päästja Atlas taevavõlvi õlgadel kandja Hermes Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Aphrodite - Venus armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar Hephaistose abikaasa Erose ema Veel kreeka jumalusi Eros armastusjumal Iris vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) veinijumal
eelnevast lühem. Paan kleepis need alustades pikimast kokku. Nii leiutas Paan süürinksi. Olles pillist suures vaimustuses kandis Paan seda alati kaasa. Paanist sai suur muusik. Arvati et ainult Apollon saab Paani ületada. Aga Paan polnud sellega sugugi rahul ja esitas Apollonile väljakutse. Võistlus toimus Tmolose mäel, kus Midas oli kuningas. Kohtunikuks võeti Tmolos, aga Midas kutsuti ka kuulama. Võistlust alustas Paan. Tema muusika lummas kõiki. Nüüd oli Apolloni kord. Kuid tema noodid lummasid rohkem. Kui Apollon oli lõpetanud valis Tmolos kõhklemata võitjaks Apolloni. ,,Ei, Paan on võitja!´´hüüdis Midas. Raevust punasena võttis Apollon Midasel kõrvadest kinni ja ütles:,,Kes sinult küsis?Mida teavad need kõrvad muusikast???´´ Midase kõrvad venisid nii pikaks kui eeslil, kes teadagi, on kõige ebamusikaalsem loom maa peal.
näljahäda, mis kestab terve aasta ja ähvardab inimsoo välja suretada. Dementeri lepitamiseks saadab Zeus Hermese tütele järele allilma, enne Persephone lahkumist annab Hades talle mõned granaatõuna seemned süüa, et teda oma riigiga siduda. Sellest ajast saadik läheb Persephone kevadeti tagasi maale ja läheb talve alguses tagasi allilma. Hestia oli kodukolde jumalanna. Hestia vandus Zeusi pea nimel, et jääb igaveseks neitsiks, lükates tagasi nii Poseidoni kui Apolloni abieluettepanekud. Vandele truuksjäämist kinnitab igasuguste paljastavate lugude puudumine tema kohta, mis pole üllatav, sest ta ei lahkunud kunagi oma kodust. Lükates tagasi kõik liginemiskatsed , säilitas Hestia jumalate kodus Olümposel rahu. Ares oli sõjajumal. Aresel polnud abikaasat ja arvatavasti seetõttu ta sattuski pidevalt armastusjumalanna Aphrodite lummusesse. Nad sigitasid neli vallaslast skandaalses suhtes, millele Zeus lõpu tegi
kogunenud antiikmaailma vaimukangelased Sokrates, Pythagoras, Ptolemaios jt. Filosoofid ja matemaatikud vestlevad ning diskuteerivad elavalt omavahel. Keskele on kunstnik paigutanud Platoni ja tema õpilase Aristotelese, kes jätkavad vaidlust ideaalse ja materialistliku maailmakäsitluse üle - Platon näitab sõrmega üles, taeva poole, Aristoteles alla, maa poole. Freskol on kaks võimast skulptuuri. Vasakul orvas seisab päikesejumal Apollon, käes lüüra. Apolloni kohalolek sümboliseerib harmooniat, filosoofilise mõtte selgust, mõistuse väge. Valgusejumala Apolloni poos põhineb Michelangelo skulptuuri "Surev ori" jäljendamisel. Fresko parempoolses orvas seisab tarkusejumalanna Minerva, peas kiiver, käes kilp Medusa peaga. Minerva valvab rahu ning tagab teaduse ja loomingu järjekestvuse. Kolmas seinamaal allkirjaruumis kujutab luulemaailma ,,Parnassi". Parnassi künkal seisavad üheksa muusat vioolat mängiva Apolloni ümber
Demeter viljakuse jumalanna, Zeusi õde Hestia kodujumalanna Zeusi järglased, II põlvkonna jumalad: Hephaistos tulejumal, jumalate sepp, lonkur (polnud kreeklastele meelepärane) Ares sõjajumal (polnud kreeklastele meelepärane) Athena sõjajumalanna, linnade jumalanna, austati ka kui tarkusejumalannat Apollon valgusejumal; luule, muusika ja vaimuteravuse jumal ning tuleviku kuulutaja, kreeklastele üks armastatumaid, kuldjuukseline. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde; elava looduse ning metsloomade kaitsja Hermes kaubanduse jumal, teiste jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalidega Aphrodite ilu- , armastus- ja viljakusjumalanna. Sündis merevahust. Dionysus veinijumal, ainuke inimlikku päritolu. Nike võidujumalanna Inimeste suhtlemine jumalatega oli vahetu, selleks polnud preestreid vaja. Preestrid ei moodustanud omaette seisust. Nende ülesanne oli usutalituste läbiviimine. tempel jumalatega suhtlemise paik
kepp). Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid. Ta oli meisterlik varas, kes varastas hulga lehmi kui ta polnud veel päevagi vana. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. Artemis (Diana) oli jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid
mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta järel vähemalt 1000 aastat ning nad elasid üle lugematud sõjad ja roomlaste sissetungi Kreekasse u aastal 150 pKr . Need mängud muutusid nii tähtsaks , et kreeklased panid ajaloosündmusi kirja olümpiaadina 4-aastase olümpiamängude vahelised ajajärguna . Apolloni austamine . Kõik mängud olid pühendatud jumalatele ja need toimusid pühamutes või nende lähedal . Püütia mängud peeti Delfis Apolloni auks . Isthmose mängudega Korintoses austati Poseidonit . Zeusi austati Nemea mängudel Nemeas ja olümpiamängudel Olümpias Staadion Delfis . Delfi on Apollo pühapaik ja kreeklased arvasid selle olevat maailma keskmes . Nad ehitasid V saj eKr mäeküljele , suure Apolloni templi jalamile , 7000-kohalise staadioni . Tänaseni on
*barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaaomanikud *deemos rahvas *metoigid Ateenas elav vaba kodanik, kes polnud sündinud seal *faalanks kaheksast viirust koosnev sõdurite rivi *makedoonia faalanks - 8-24 viirust koosnev sõdurite rivi *aristokraatia - valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile
Atropos märkis 2 teise õe otsused üles Fortuna - hea õnne ja küllusejumalanna, käes oli tal Amaltheia sarv (kits, kellelt Zeus selle murdis) ta silmad olid seotud, seega kingitused läksid huupi Hoorid 3 ilusat aastaaegade jumalannat, kes ajasid pilti olümposelt eemale Athena tarkuse ja kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna Apollon valguse ja muusika jumal Artemis vibuga, kuuvalgete ööde, metsade ja jahi jumalanna, voorusejumalanna, Zeusi ja Leto tütar, apolloni kaksikõde Eros Aphrodite poeg, tiivuline Hephaistos lonkur, kepiga, tule ja oskustöö jumal Demeter - nukker, laup pärjatud kuldsete viljadega, põllunduse jumalanna Hermes - nobejalgne, tiivuliste sandaalidega , kaubanduse jumal, Zeusi käskjalg Ares verejanuline, relvadega, hirmutav sõjajumal Hestia tagasihoidlik, kodu ja kustumatu kolde jumalanna Hoorid- Rhea õed, nad elasid hesperiidide maal, Rhea andis Hera oma õdedele kasvatada, sest
Põhja-Kreekas asuv Olümpose mägi on Kreeka kõrgeim tipp,mida vanad kreeklased pidasid oma 12 tähtsaima jumala eluasemeks. Mägi ise on 2917 m kõrge. Mäe jalamil kasvavad metsad ja makja,kõrgemal alpiniidud. Ateena Akropol Silmapaistev antiikaja ehitusmälestis on Ateena Akropol,mis on ka kõigist akropolidest tuntuim.Linnriik ehitas suurejoonelise usu-ja kultuskeskuse kõige tähtsamasse kohta Ateenas Akropoli mäele.Akropol on antiikaja olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi. Apolloni pühamu Delfi linnas ja usukeskuses asus Apolloni Pühamu koos templi,teatri,aardekambrite, kujude,sammaskodade ja teiste kultus- ehitistega.Pühamus oli ametis preestritar, kes täitis oraakli ülesandeid.Pühamu suleti aastal 390 keiser Theodosiuse poolt. Tänaseks on mõned pühamuosad siiski säilinud. Knossose palee Kreeta saare suurim vaatmisväärsus on mitekorruseline Knossose palee, mis ehitati umbes 2000. aastal eKr. See oli oma aja hiiglaslikemaid hooneid,mis
Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus(Jupiter) 3 Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga)
Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus(Jupiter) Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga).Oli
Hermes jooksis Tessaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. (Graves , 2010) 5 1.4 Hermese leiutised Lüüra- Apollonil oli veisekari, kelle eest ta hoolt kandis, aga ükskord ta tähelepanu hajus
· Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad: 1.Kandvad osad (alus, sambad) 2.Kantavad osad (talastik, katus) Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus asus jumala kuju. Kreeka ehitismälestised ajaperioodide kaupa ARHAILINE KLASSIKALINE HELLENISTLIK Apolloni tempel Parthenoni tempel Olümpioni tempel Hera tempel Propüleed Halikarnassose mausoleum Artemise tempel Pinakoteeg Epitaurose teater Poseidoni tempel Erechtioni tempel Pharose tuletorn Zeusi tempel Nike tempel Rhodose koloss Arhitektuuri kolm stiili DOORIA JOONIA KORINTOSE Vanim, kujunes mandri kreekas, Hilisem stiil (6 saj. eKr), Erineb jooniast vaid samba kõige lihtsam,rangem
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega
Apollon Apollon Apollon (ka Phoibos) oli rooma valguse ja päikese jumal. (peeti ka ennustamisjumalaks) Ta oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige luule ja muusika kaitsja. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Sugulus Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Apolloni järglased · Asklepios tervistusjumal · Aristaios põllunduse, puu ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse ja ennustamise kaitsja. Talle allusid muusad (vaimse tegevuse kaitsejumalannad)
jumal. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Oli ka jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis ja Apollon Apollon armus nümf Daphnesse. Daphne põgenemine. Daphne ja loorberipuu. Apollon ja loorberipärg. Apollonile omased sümbolid. Apollon ja tema muusad. Draakon Pythoni tapmine. Zeus sundis Apollonit kuritegu heastama. Legend Apollonist ning tema sõbrast Hyakinthosest. Apolloni järglased: Asklepios tervistusjumalus. Aristaios põllunduse, puu ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Kasutatud materjalid www.wikipedia.org www.google.com ja Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood I"
· Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Saturnus. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Homeros laseb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd, Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana.
Jumalate käskjalg, varaste ja sandaalid, laia kasvu, Trooja sõja ajal rändajate kaitsja, kaubanduse, äärega peakate, varastas teistele turujumal. Juhatab teed Hadese õlgadel kannab kättesaamatuid asju, juurde. jäära nahka. imikuna ajas kavalusega Kepp mille ümber Apolloni veised ära on keerdunud (kinkis Apollonile kitara), kaks madu. armastas Aphroditet. Aphrodite Venus Sündis merevahust. Igavese ilu Tuvi, varblane, Armastas Adonist, äratas ja armastuse jumalanna. Pani jänes, mirdipuu inimestes iha.
27. colosseum- antiikaja suurim amfiteater roomas 28. hedonism- õpetus mille järgi ülim väärtus , seega igasuguse tegevuse ajend ja siht on lõbu 29. hippokrates- ..kreeka arst, teadusliku meditsiini rajaja ,kelle kutseeetika iga patsiendi tervise arvestamine- on ka tänapäeval arstivande aluseks 30. kimäär lõvi keha ja kitse peaga tuld sülgav koletis,kelle sabaks on madu 31. delfi- apolloni pühamu,milles asus kreeka kuulsaid oraakel 32. gaia - ..maajumalanna,teda austati kui eluallikat ja elukandjat , kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja, ürgema. 33. Heureka ! olen leidnud! Nii olevat hüüdnud Arichimedes,kui ta vannis olles avastas hüdrostaatika põhiseaduse. 34. gladiaatorid- kutselised võitlejad, peamiselt orjad ja sõjavangid 35. parnassos apolloni pühamu, muusade asukoht, luulekunsti sümbol, seal austati ka Dionyssost 36
Athena tarkuse, arukuse lahingu ja puhtuse jumalannaks, leitas palju käsitööalasid (kudumine, laeva ehitus), kangelaste kaitseja. Parthenon Ateenas. Phoibos Laskurite jumal, kes mängis kuldset lüürat. Õp. inimsed tohterdama, ta ei Apollon valetanud iialgi, teda kutsuti ka päiksese-, valguse- ja enneusatmisejumalaks ning ta oli muusika kaitsja. Artemis Diana Apolloni kaksikõde, metsloomade emand ja kõrgeim kütt. Samastati kuujumalanna Seleenega, teeristide jumalanna, seostati pimeduse tempudega. Aphrodite Venus Armastuse ja ilujumalanna. Hermes Mercurius Üks mitmekülgsemaid jumalatest, karjajumal, kaubandus ja teede, ta oli noor ja väle jumalate käskjalg. Teda peeti heeroldikeppikese tõttu ja une- ja unenägudejumalaks. Petturite ja varaste
Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Artemis oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Tema oli jahijumalanna. Ta oli Olümpose üks kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Artemise lemmikloomaks oli hirv.
missümboliseerib valgust Dionysos Veinijumal. Tema auks hakati pidama teatri Saatia maismaal etendusi. kõndides meeleolukas kamp. Apollon Kunstide ja luude jumal. Kuldne Lüüra Artemis Apolloni kaksikõde Zeusi tütar ja ....... Hirv, Vibu jumalanna. Hermes Tiivuliste sandaalidega jumal. Käskjalg kaitses Tiivulised sandaalid. teekäijaid, Tiivuline müts
o Rooma PALAZZO FARNESE laemaalid Eeskujuks Sixtuse kabeli lagi Kehad idealiseeritud Valgus näib suunduvat pildile altpoolt · Andrea del POZZO o Laemaalid · Barokkskulptuur o Lorenzo BERNINI Võimalik vaadelda igast küljest "TAAVETI FIGUUR" · kujutatud võitlust Taaveti ja Koljati vahel (Koljatit pole näha) "APOLLONI JA DAPHNE GRUPP" · imetlusväärne on see, kuidas marmoris on suudetud edasi anda hoogne liikumine, inimkeha moondumine puukooreks ja juuste muutumine oksteks "PÜHA TERESA EKSTAAS"
Kreeka templid Allar Mölder 10.klass VinniPajusti Gümnaasium Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste aeg kanti tempel laiali, kuid saksa arheoloogid ehitasid selle taas ülesse. Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Korintoses. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. (Säilinud neist seitse) Templi keskele on ehitatud sein, mis jagab templi kaheks. Artemise tempel Oli pühendatud jumalanna Artemisele. Oli rajatud 550 e.m.a. 365.aastal e.m.a põletas selle templi maha Herostratos. Templist on jäänud alles templi mudel. Zeusi tempel Tempel asub Olümpias.
Kes oli Hermes? Zeusi ja nümf Maia poeg Kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja Jumalate käskjalg Une ja unenägudejumal Hingedesaatja Iseloom ja sümbolid Leidlik Reisikaabu Vilgas Tiivulised Kaval sandaalid Valelik Saadikukepp Hermes maalikunstis Pealkiri: Maastik, Apolloni ja Hermesega Autor: C.Lorrain Valmimisaasta: 1645 Tehnika: õli, lõuend Praegu asub: Galleria DoriaPamphili, Rooma Hermes skulptuuris Pealkiri: Hermes Dionysoslapsega Autor: Praxiteles Valmimisaasta: 4.saj eKr
jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Apollon oli üheksa muusa juhiks. Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistelda. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püütialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal". Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks
Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis pidevalt oma abikaasat Herat kellele see ei meeldinud kuna ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeus oli kõigi jumalate seast kõige silmapaistvam ja humoorikam. (Zeus) Poseidon Poseidon oli samuti Kronose ja Rhea poeg ehk siis Zeusi vend. Ta oli pärast maadejagamist saanud merejumalaks. Tema sümbol on kolmhark. Roomas oli tema
aastal Roomas. Ta oli 17.sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Kui poiss oli 7.aastane läks ta koos isaga Rooma ja jäi sinna elulõpuni elama. Ta isa osales seal paljudes suurtes projektides. Bernini andeid märkas kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Ta esimesed töö olid inspireeritud Hellenismiaegsest skulptuurid. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, millega ta saigi kuulsaks 1625.aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne", Villa Borgheses Roomas, Bernini leidis oma skulptuurile idee kreeka müüdist, mis jutustab Daphnest, jõujumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles 1 Büst - rinnakuju 2 Eskiis töö kavand, esialgne visand, skits end neitsikiku jumalanna Dianaga3. Ta vihkas abielu ja saatis minema kõik kenad noormehed, kes teda kosima olid tulnud
13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on kestnud üle 9 aasta · Apolloni preestri tütar on Agamemnoni valves. Preester palub tütart tagasi saada, kuid ei saa ning palub abi Apollonilt endalt · Kreeklased ehk ateenlased külvatakse üle vihase Apolloni nooltega, mis toovad surma ja katku, Agamemnon on sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus
Prantsuse kunst 17.saj · Louvre'i lossi ehitustööde jätkamine · Louvre'i ehitustööde jätkamisel kuulutati välja arhitektuuri konkurss o Kutsuti Bernini Itaaliast, arvati, et ta võidab o Bernini töö ei meeldinud kuningale o Claude PERRAULT võitis idafassaadi konkursi o Kuningas täiendas projekti o Kolmekorruseline fassaad · Versailles'i loss o 40 km kaugusel Pariisist o Jules Hardouin-MANSART o Tähtsaim ruum kuninga magamistuba o Ehitas Pariisi Invaliidide Kiriku · Versailles' park o Andre le NOTRE o Geomeetrilised kujundid · Siseruumid o Peegligalerii o Sõja salong seotud kuninga ruumidega o Rahu salong seotud kuninganna ruumidega · Baroklik klassitsism arhitektuuris o INVALIIDIDE KIRIK Louis XIV laskis ehitada sõjaveteranidele · Prantsuse maalikunstis m...
ta sinna oma pühamu, kus preestritar Pythia ennusta temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Ta oli ka tõejumal. Ükski vale ei tule iial üle tema huulte. "Oo Phoibos, oma tõeaujärjelt, oma eluasemelt maailma südamest räägid inimsoole. Zeusi käsul ükski vale sinu suust ei tule, ükski vari ei saa tõele langeda. Zeus igavese käsu andis: Apollonit saatku ainult tõde, mis igas tema sõnas avaldub." Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal". "Iliases" hüütakse teda Smintheuseks (põldhiirte jumalaks).
kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna 10. Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal 11. Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna 12.Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal http://www.slideshare.net/nataljadovgan/vanakreeka-mtoloogia-ja- religioon
Apollon oli valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Samas oli Apollon suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel taevased laulsid ja tantsisid. Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Apolloni kaksikõde Artemis oli osav kütt ja kaitses elavat loodust, eriti loomi. Ta oli suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel olümplased laulsid ja tantsisid. Apollon oli peajumal Zeusi ja titaanide Koiose ja Phoibe tütar Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja
jumalannast oli tema kõige tähtsam.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. 6. Apollon (Apollo). Zeusi ja Leto poeg. Kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist".Apollon on ilus kuju Kreeka poeesias, meister muusik, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides.Samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist.Kõige rohkem austatakse teda aga valgusejumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta tõejumal. Delfis asus Apolloni oraakel.Delfi Apollon oli otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel. Õpetas kuidas sõlmida rahu. Ta oli ka puhastaja, võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. 7. Artemis (Diana). Apolloni kaksikõde.Zeusi ja Leto tütar.Üks kolmest neitsijumalannast.Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist.Hea kütina hoolitses noorloomade eest.Oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal.Mitmes loos esineb Artemis aga ka metsiku kättemaksjana. 8. Aphrodite (Venus)
annaabi.ee 
