Zeusi teine de oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibuktt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kbaraga teekijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos 7 Maailmaimet: Cheopsi pramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Bablonis, Artemise tempel Ephesoses, Erostratos pani selle kuulsuse prast plema. Zeusi kuju Olmpias, (kullast ja elevandiluust) Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Neist on tnaseni silinud ainult Cheopsi pramiid.
Seda me ju vajamegi: positiivsust. Eesti rahva iive on kahanenud. Sündimus on väike, suremus aga suur, mistõttu tööealiste inimeste osakaal väheneb. Me vajame noori ning terveid inimesi, kes meie eluolu parandaksid ning meie riiki kaitseksid. Armastuse-, viljakuse- ja ilujumalanna sobiks selleks kindlasti. Tänavatel kõndides võime märgata sodi ja prahti, mida mõtlemata maha visatakse. See muudab meie tänavad inetuteks ning näitab lugupidamatust. Aphroditel, ilujumalannal, on piisavalt võimeid, et kõik meie ümber kaunilt säravaks muuta. Väga meeldiv on teha jalutuskäiku looduses, mida ei rüveta tühjad pakendid ning muu sodi. Eesti vajab hetkel kindlasti armastusejumalannat. Oma lähedasi peab austama ja armastama, samuti ka Eesti riiki. Kuna jumalanna abi meile on äärmiselt ebatõenäoline, tuleb alustada iseendast. Armasta ning sind armastatakse. Hooli Eestimaast ning see riik hoolib ka sinust.
Tema loomuses olid kaks peamist joont julmus ja jõhkrus, ning nii veider kui see ka ei tundu argpükslikkus ja rumalus. Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja surmatoovat relva, mida ta pidevalt käsitas ja igas võitluses viibutas. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Legendi järgi oli Aresel poeg Kyknos ,kelle üle ta ehk kõige enam uhkust tundis Kuna Arest rahva seas ei austatud, pigem kardeti ja vihati, ei kujunenud välja ka tema kultust. Kunstis on Arest siiski kujutatud temast on loodud kujusid ja ka maale. VanaKreeka jumalad on tuntud oma keeruliste suhete ,intriigide, selgelt inimlike pahede ja kalduvuste tõttu. Ares on parim näide jonnakusest ja julmusest
(Athena) Aphrodite Aphrodite päritolust ja sünnist on mitu versiooni. Homerose järgi on ta Zeusi ja Dione tütar. Teise versiooni järgi oli Kronos kastreerinud ära oma isa Uranose ja tema genitaalidest kasvas merevahus üles Aphrodite. Kolmanda versiooni järgi sündis ta üldse lainetest. Teda tunti kui armastus-, viljakus- ja ilujumalannana. Aphrodite annab teistele ilu ja on ise väga kaunis. Aphroditel on iluvöö ning tema sümboliteks on eriti viljakad või ilusad loomad ja kaunid lilled mis viitavad võimule looduse üle. Aphrodite valitseb osalt ka merd ja võib tagada head mereilma. Aphrodite oli abielus sepp- Hephaistosega kellele ta ei olnud truu. Aphroditel oli palju armukesi näiteks Ares ja Dionysos. Aresega oli Aphroditel kolm last ja nendest tuntuim oli Eros. Hermes oli väga sissevõetud Aphroditest. Hermesel ja ilujumalannal sündisid ka last Hermaphroditos ja Priapos
eemale. Arese ja Diomedese vahel puhkes võitlus ,milles jäi suuresti tänu Athena abile võitjaks. Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja surmatoovat relva, mida ta pidevalt käsitas ja igas võitluses viibutas. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Legendi järgi oli Aresel poeg Kyknos, kelle üle ta ehk kõige enam uhkust tundis. Kuna Arest rahva seas ei austatud, pigem kardeti ja vihati, ei kujunenud välja ka tema kultust. Kunstis on Arest siiski kujutatud temast on loodud kujusid ja ka maale.
Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. Isegi kõige targemad alistusid tema võludele. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione. Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Armstusjumalanna Kreekas oli Aphrodite ainult armastusjumalanna. Ta oli väga sõjakas, kuid kreeklastele see ei meeldinud. Ainus võimalus, kuidas olla tunnustatud Olümposel pidi idamaine jumalanna oma sünnipärasest omadusest sõjakusest loobuma
Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, http://fc09.deviantart.com/fs14/f/2007/077/a/1/Zeus_by_Varges.jpg mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. 3 Aphrodite ehk Venus ehk Atheina Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav". Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad tuvi, jänes, varblane, ka luik ja ilusad lilled. Aphroditel on võim ka mere üle, mistõttu ta võib kinkida head mereilma. Ta oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 4 Hesiodose järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne Zeuzi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose suguti ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks
Zeusi teine õde oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sõjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sõjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibukütt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kübaraga teekäijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafääre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos. Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Surma peeti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse lõppu. Kombeks oli panna kadunukesele münt kaasa. Kiri ja teater Kreeka tähestik alfabeet koosnes 24 märgist. Teatrietendus-draama oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused toimusid päeval vabas õhus, nätlejad ja koorimliikmed olid ainult mehed
veetis Aphroditega, püüdis viimane noorukile meeldida. Adonis oli innukas kütt ning tihti Aphrodite järgnes talle küttimisele. Üks kord aga Aphrodite ei olnud Adonise läheduses, kui Adonis sattus suure metskuldi jälile. Adonis suutis kulti vaid haavata, kuid enne kui ta jõudis eemale karata, tormas valust hullunud kult talle kallale. Aphrodite kuulis Adonise karjeid ning läks kohale. Adonise tume veri voolas ja ta silmad muutusid häguseks ning vajusid kinni. Aphroditel oli südames väga valus ning ta hakkas ahastama, et tema ilu on mõttetu, kui ta ei saa seda Adonisele pakkuda. Sinna kohta, kus Adonise veretilgad olid olnud, hakkasid tärkama karmiinpunased lilled.
Delfis. Ennustaja, kes Delfis tegutses nim püütiaks. Hermeneut tõlgendas ennustaja segased sõnad inimkeelde. Looduse ja loomadega oli seotud Artemis, kes on orientaalsete joontega jumalanna. Artemis on ilmselt mõjutusi saanud Kybelest. Artemise kaks püha looma olid hirv ja karu. Artemise saatjaid nim nümfideks. Artemist peeti kuujumalannaks ning teda kujutati tihti noolte ja vibuga. Ilu- ja armastusjumalanna Aphrodite on loomult sarnane Istariga. Aphroditel on palju armukesi ja mehi ning temaga on seotud sakraalne prostitutsioon (põhil Korintoses). Aphrodite pühad loomad olid jänes ja tuvi. Aphroditele vastandlik oli Athena, kes oli Ateena kaitsejumalanna ning tarkuse- ja sõjajumalanna. Athenaga oli seotud kõige rohkem kultuurinähtusi. Pühad loomad on öökull ja madu. Lisaks on ta veel käsitööjumalanna. Koldetulejumalanna oli Hestia, kes oli kodukolde kaitsja. Hestia oli neitsilik jumalanna
1.2 Pereelu Kui Hephaistos ja Hera olid leppinud, tekkis neil tugev side ja Hera aitas oma poega, seades talle sisse uhke töökoja ja korraldades tema abielu ilu- ja armastusjumalanna Aphroditega. Nende abielu ei olnud õnnelik. Samal ajal, kui Hephaistos oma abiliste kükloopidega sepikojas töötas, oli armastusjumalannal afäär ta venna sõjajumal Aresega. Sellest teada 3 saades, Hephaistos karistas neid. Sellest hoolimata oli Aphroditel hiljem veel mitmeid nii jumalatest kui surelikest armukesi, kellest osadega sai ka lapsi. (Day, 2007) (Fink, 2000) Hephaistose enda laste kohta andmed puuduvad, küll aga oli üks tema tähelepanuväärsetest saavutustest Pandora loomine Zeusi korraldusel, et Prometheusele inimsoo aitamise eest kätte maksta. (Day, 2007) Hephaistose sugupuu kohta saab selgust Tabel 1 vaadates. Tabel 1. Hephaistose sugupuu (Tõldsep, 2015) 1.3 Rooma Vulcanus
traagiline lõpp. Aphrodite oli temasse sedavõrd armunud, et ei pööranud enam üldse tähelepanu ei seaduslikule abikaasale ega Aresele. Just viimase tahtel murdis metssiga noormehe tükkideks. Nähes, mis juhtunud, puhkes Aphrodite kibedalt nutma ja tema pisaraist said uued lilled anemoonid. NB! Suurenda pilte! Canova. Venus ja Adonis. Borghese galerii Canova. Amor ja Psyche. Marmor. Louvre Vahekorrast Hermesega sündis Aphroditel poeg, kellele pandi selline nimi, mis meenutaks mõlemaid vanemaid HERMAPHRODITOS9. Kui poiss läks suplema Halikarnassose lähedal voolavasse allikasse, armus temasse selle allika nümf. Leidmata Hermaphroditose vastuarmastust, surus nümf end noormehe vastu nii tugevalt, et neid ei saanud enam ealeski lahutada ja neist sai mõlemasooline olend. Lõpetuseks olgu mainitud, et Aphrodite oli ka Trooja sõja ajendaja. Kui noor prints PARIS
Mitmes loos esineb Artemis aga ka metsiku kättemaksjana. 8. Aphrodite (Venus). Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja, naeru armastav jumalanna kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Zeusi ja Dione tütar, kuid ,,Iliases" mainitakse, et ta sündis merevahust. Roomased kirjutasid, et Venusega kaaseb ilu.Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastus. Aphroditel oli ka teine külg. Kahvatumaks käid ta Iliases, kui kirjutati palju kangelaste lahingutest.Seal on Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikul polnud vaja karta.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on ta abikaasaks Hephaistos, inetu lombakas sepatööjumal. 9. Hermes (Mercurius). Hermes oli meeldiv ja kärmas. Kandis jalas tiivulisi sandaale,
Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemis Aphrodite APHRODITE Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Ta on Zeusi ja Dione tütar. Teda kujutatakse ka reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Aphroditel on võim ka mere üle, mistõttu ta võib kinkida head mereilma. Tema abikaasaks on Hephaistos. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. HERMES Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Tema oli
mööda ei lenda. Apollon oli küll kõikidest jumalatest nägusam, kuid ta ei abiellunud kunagi. Tema sümboliteks olid lüüra ja loorber. 6 Aphrodite (Venus) Ta sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust. Hephaistose abikaasa. Ta oli armastus- ja ilujumalanna. Tasuks kuldõuna eest ,,Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endale ilusa Helena. Aphrodite kaarikuks oli suur merikarp, mida juhtisid kajakad. Ta oli võrratult kaunis. Aphroditel oli tiivuline poeg Eros, kelle nooled tekitasid armastust igaühes, keda need tabasid. Tema sümboliteks olid mürt, tuvi ning jänes. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg, karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg. Ta oli osav, väga nobe ja tal olid tiivulised sandaalid. Hermes oli ka kaval ja riukaline. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem küll leppis ta Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad
Ta sündis merre kukkunud Uranose tükist ja merevahust, Küprose saare lähedal. Ka nimi Aphrodite tuleneb kreekakeelsest sõnas aphros (vaht), mis võib viidata tema sünnile meres. Ta oli Heiphaistose abikaasa, kellele ta polnud truu. Hephaistos oli inetu välimusega jumal aga Aphrodite kõige kaunim jumal. Ta käis tihti kohtamas Aresega. Aphroditel oli tiivuline poeg Eros, kelle nooled tekitasid armastust igaühes, keda need nooled tabasid. Teda kujutati enamasti peegli, lillede ja oma poja Erosega. Hermes (Mercurius) Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Ta suutis oma sündimise päeva lõunaks juba kõndida. Ta oli kaupmeeste, varaste, teekäijate jumal. Ta oli väga nobe ja osav ning tal olid tiivulised sandaalid. Ta oli kaval. Juba noorena varastas ta Apolloni lehmad.
mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse, et Aphrodite sündis merevahust, ja tema nime seletatakse tähendusega ,,vahust tärganu". Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Kõige sagedamini kujutasid teda poeedid sellisena. Kuid Aphroditel oli ka teine külg: malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind mõnikord ka varblane ja luik. 9
sellest Hephaistosele teada. Sepp valmistas imeõhukese, murdumatu ahela ja kinnitas selle magamistuppa, voodi kohale. Salakaval võrk langes armastajatele peale ja püüdis nad lõksu – Arese märatsemine kutsus kohale kõik jumalad ,kes vangistatud paarikese arvel nalja tegid. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Algselt usuti ,et Eros oli iseenesest tekkinud kosmogooniline jõud,kes armastusjumalannat saatis , ent hiljem võeti omaks tema pärinemine Aphroditest ja Aresest (suures osas tänu poeetidele). Ta oli oma ema alaline saatja, tiivuline vibukütt ,kelle nooled sütitasid armuleegi nii meeste ja naiste kui ka meeste vahel.(Rooma vaste Amor ,ka Cupido) Harmonia abiellus Teeba kuninga Kadmosega . Pulmakingiks sai ta Hephaistose
10 Aphrodite (Venus) Armastuse ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna ,kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Kuid Aphroditel oli ka teine külg. Muidugi mõista jäi ta kahvatumaks ,,Iliase'', kus jutustati peamiselt kangelaste lahingutest. Seal oli Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimese üle. Enamikes müütides oli Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt
Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".Aphroditel on võim ka mere üle, mistõttu ta võib kinkida head mereilma. Thetis on kreeka mütoloogias kõige tähtsam nereiid ehk merenümf, Nereuse ja Dorise tütar ning Achilleuse surematu ema Hades (kreeka keeles ) on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.
Mi s s u gun e Ap h rod i t e ? Millist Aphroditele iseloomulikku joont pidasid silmas korintlased, kui otsustasid valida ta pildiks oma müntidele? Teisisõnu, milliste epiteetide järgi nad teda tundsid? Euripides kirjutab Akrokorintosest kui Aphrodite pühast mäest. Selline kohtlemine annab jumalannale samasuguse positsiooni, nagu oli Athenal Ateenas. Teoses Symposium teeb Platon vahet harilikul (πάνδημος) ja taevasel (ουρανία) Aphroditel. Neist esimese kirjeldus jätab jumalannast mulje, nagu võiks ta olla kiivrit kandev linna kaitsejanna. Pausanias kasutab samu epiteete kui Platon, lisaks veel ‘αποστρφία – see, kes pöörab ära, ning ωπλισμένη– relvastatu. Viimane näib olevat hilisem, seepärast pole tõenäoline, et seda oleks kasutatud müntidel oleva Aphrodite iseloomustamiseks. Pausanias kasutab ka väljendit Aphrodite melainis – tumedajuukseline Aphrodite
argonaudid Phineust, keda abistades said teada, kuidas läbi pääseda nende ohtlike kaljude vahelt. Teepeal nägid nad veel terve hunniku imesid, kuni nad lõpuks jõudsid Aia sadamasse ja Aiatese lossi. Seal andis kuningas Iasonile kolm katset, et saada kuldvillakut endale. Esiteks pidi ta kündmisel kuningaga võrdne olema, teiseks võtma villaku seda valvavalt maolt ja kolmandaks mulda külvama lohe hambad ja tapma sellest sirgunud sõjamehed. Iasonil aga vedas ja Hera käskis Aphroditel oma pojal Erosel lasta armunool Medeia südamesse, et too armuks jäägitult Iasonisse. Tänu sellele aitas Medeia Iasonil ülesandeid võlukunstiga edukalt sooritada. Pärast Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia edukaid sooritusi põgenesid argonaudid ja Medeia edukalt Kolchisest Iolkosesse kuna Medeia ohverdas oma väikevenna Apsyrtose Hekatele ja heitis tükid merre, mille Aietes kokku korjas.
· võis olla julm ja kättemaksuhimuline · on segamini aetud Kuu jumalanna Seleenega · loom: kõik metsloomad, eriti põder Aphrodite(Veenus) · armastuse ja ilu jumalanna · sünd: I merevahust, kanti Küprosele; II Zeusi ja Dione tütar · oli väga ilus · võis muutuda kadedaks surelike naiste peale(ilu pärast) · abikaasa oli Hephaistos · ükskord jäi Hephaistos vahele Aresega · Lind: tuvi · loom: luik · Aphroditel oli poeg Eros(Amor, Cupido) · väike vibuga vallatu poiss, laseb nooli inimeste südameisse · kes noolega pihta saab, sellel ei ole armastuse eest pääsu Hermes(Mercurius) · Zeusi ja Maia poeg · ta kandis tiivulisi sandaale, madalapõhjaline tiibadega kübar ja tiibadega võlukepp · Zeusi käskjalg täitis käsu mõtte kiirusel · oli kõige kavalam · meisterlik varas(I vargus: varastas ära kõik Apolloni lehmad) · Zeus andis käsu lehmad tagasi anda
Phobos (hirm) ja Deimos (õud). Aga ka Eros (armastus) ja Himeros (iha). Erost ja Himerost kujutati tiivuliste noormestena, hilisantiigis muutusid pisikesteks poisikesteks, amoriteks. Nad lasid armunooli. Erosel oli ka sõjalis-sportlik aspekt, gümnaasiumi staadionite ja üldiselt spordi kaitsejumal. Tal oli ka areslik joon, talle ohverdati enne lahingut. Mõnel pool austati teda kõrvuti Athenaga. Eros näitab Aphrodite sõjakat külge, olles samal ajal erootiline. Aphroditel endal on ka sõjakas joon. Iiliases on teda kirjeldatud, ta on troojalaste poolt (aineias, tema poeg, võitleb ka nende leeris). Troojalaste poolt võitlev Aphrodite on küllaltki nõrk, nt saab Athenalt lüüa ja üks inimkangelane haavab ka teda (nagu Ares saab peksa..). Templikohtades on tal tiitlid nagu relvastatud, võidu tooja vägedele , väejuht, areslik Aphrodite. Ta seondub tugevalt ka Hephaistosega. Odysseia järgi oli Hephaistos Aphrodite abikaasa. Iiliases
annaabi.ee 
