kõigil oli tuvastatud mingi psühhiaatriline haigus. Kõigile uuringus osalejatele oli määratud kindel ravi ning kõik said ka psühhiaatri nõustamist.Osalejate keskmine vanus oli 39,0, SD = 9,8 ning nende haridus varieerus alghariduse ning kõrghariduse vahel. Mõõdetavateks muutujateks olid Hare Psychopathy Checklist Revised (PCL-R) üldskoor (eraldi mõõdeti alamskaalasid: seltsivus, tundeelu, elustiil ja antisotsiaalsus) ning fluid IQ tulemused, mida mõõdeti Raveni progresseeruvate maatriksitega (RPM). Üldistes tulemustes leiti, et Pearsoni korrelatsioon RPM IQ ning PCL-R üldskoori vahel on negatiivne (r 54 = − 0.55, p < 0.001). Naistel, kellel esines tugevamaid psühhiaatrilisi käitumismustreid (üldskoor PCL-R testis), oli madalam IQ tulemus. Samuti leiti ka negatiivne korrelatsioon üldise IQ ning PCL-R nelja alaskaala vahel (seltsivus: r 54 = − 0.35, p < 0.01, tundeelu: r 54 = − 0.52, p < 0
suurt esinemissagedust (sagedasem kui Downi sündroom) tuleks selle haiguse osas palju rohkem teavitustööd teha. Rääkimata sellest, et enamus tavainimesi pole sellest kuulnud, pole see ka levinud diagnoos. Loomulikult on arstid sellest kuulnud ning nad teavad sellest haigusest, aga tihti lihtsalt ei tulda selle peale. Klinefelteri sündroomi põdejatele on pandud diagnoosiks nii rasvumist, kui ka erinevaid psühholoogilisi probleeme (näit: antisotsiaalsus). Ei osata alati ära tabada, et need on sündroomi sümptomid mitte eraldiseisvad haigused. Tänu hilisele diagnoosile on paljud noormehed pidanud teismeeas taluma kiusamist ja mõnitamist. Ilmselt on palju selliseid haigusi, millest inimesed pole piisavalt teadlikud, aga kuskilt tuleks algust teha. 6 Lisa 1 Klinefelteri sündroomi põdeva mehe kromosoomistik. Lisa 2 Tüüpilise Klinefelteri sündroomi põdeva mehe kehaehitus.
pikemaajaliste eesmärkide loomise. Kompulsiivne valetamine. Valetamine hoiab psühhopaatide maailmavaadet ja neid ennast koos. Valetamise kaudu suudavad nad olla kogu ülejäänud ühiskonna parasiidid. Manipuleerimine. Õppinud terve elu tundma teiste inimeste käitumist, on psühhopaadid meisterlikud manipuleerijad. Õigetele nuppudele vajutades suudavad nad mängida inimeste endi emotsioone nende vastu. Antisotsiaalne käitumine. Psühhopaadi olemuseks on antisotsiaalsus. Võimetus tunda empaatiat teiste inimeste vastu laieneb ka tunnetada kogu ühiskonda või ümbritsevat keskkonda. Empaatiavõime, häbi ja kahetsuseta võivad psühhopaadid valetada nii tihti ja jultunult, kui nad soovivad. Tavalised inimesed punastaksid, higistaksid või väriseksid, kuid psühhopaadi jaoks on valetamine ja manipuleerimine loomulik.
irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T
Ta töötas välja psühhopaatia tunnuste kontrollnimekirja (PCL) ja selle kordusülevaade (PCL-R), mis on hinnatud kõige täpsemateks materjalideks, mis saadaval, hindamaks vägivaldsuse riski. (Ramsland, Hare, 2005). ,,Hare Psychopathy Checklist-Revised"( PCL-R) on kliiniline hindamisskaala kahekümne kirjega. Igal kirjel saadakse kolmepunktiline (0,1,2) skaala. Kirjed jagunevad kaheks rühmaks,neid nimetatakse Faktor 1 ja Faktor 2. (Hare, 1996). PCL-R faktor 2 alla kuuluvad antisotsiaalsus ja elustiil, mida iseloomustavad kuritegelikkus, vägivalla intensiivsus, käitumisprobleemid, impulsiivne ja vastutustundetu käitumine. PCL-R faktor 1 alla kuuluvad inimsuhted ja afektiivsus, mida iseloomustavad libekeelsus, valetamine, manipuleerimine, kahetsus ja süütunde puudumine, empaatia- ja kaastunde puudumine ning vastutustundetus.(Jüriloo, Traat, 2000). Psühhopaatia ravi ,,Psühhopaatia ravi ja rehabilitatsiooni sihiks on parandada inimese kohanemis- ja
irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T
Analyze - nonparametric tests - independent samples - Mitteparameetriliste testide menüüribas vaadake käsklust. Valige kõigepealt Settings. Choose tests valik laseb teil määratleda, millist testi te kasutate (soovitatavalt ise määrata, vastasel korral valib arvuti ise testi). Test options alt saate määratleda olulisuse nivoo. - costumize tests alt Mann whitney U - Fields - testfields (milliseid keskmisi tulemus võrrelda soovin, nt antisotsiaalsus) - groups (sugu, kui tahan sugude vahelisi erinevus võrrelda) - Run - OutPut aknas avaneb tabel, sinna topelt klõps ja raporteerid tulemusi. Näidis raporteering: Meeste (n = 111, mastak = 139.66) ja naiste (n = 119, mastak = 92.96) keskmised astakud erinesid statistiliselt oluliselt määral, (Mann-Whitney) U = 9286.50, p = 0.00. Kahe sõltuva rühma keskmiste omavaheline võrdlemine: Olukorras kus on samu indiviide mõõdetud kaks korda on vaja kasutada paarikaupa võrdlemise t-testi
PPI-R on hästi kinnitatud alternatiiv psühhopaatia uurimiseks, mis ei lähtu otseselt kriminaalsest käitumisest. PPI-R-ga läbi viidud uuringud väidavad, et psühhopaatia kõige iseloomulikumad omadused - suhtlemise ja meeleolu omadused ning julgus ja alatus - esinevad mittekriminaalsetes näidistes ja on korrelatsioonis stressi immuunsuse ja emotsionaalse tasakaalu näitajatega. Kuna kartmatu domineerivus ja impulsiivne antisotsiaalsus on geneetiliselt eristatavad, võivad ainult kõrge kartmatu domineerivusega isikud olla teoreetiliselt üpriski edukad. Eduka psühhopaatia mõistet toetavad kõige tugevamalt juhtumiuuringud ja uurimistööd, mis on kaudselt või otseselt seotud PPI-R-ga. Praegune olukord tõstatab järjekordselt küsimuse, mis psühhopaatia täpsemalt on. Vähesed teadlased liigitaksid eriliselt julged presidendid, tegevdirektorid ja muud juhid psühhopaatilisteks, kui neil puuduvad teised psühhopaatiale
· Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald... · Posttraumaatiline stress agressiivsuse kogemisest põhjustatud stress, mis põhjustab nt mälu, unetust, tähelepanuhäireid · Kollektiivne vägivald . tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrduse vähendamine, avalikustamine, eeskujud, väljaelamisvõimalused(nt sport) Prosotsiaalne käitumine Prosotsiaalsus antisotsiaalsus Protsotsiaalsuse äärmuslik vorm altruism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid. · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Võime asetada ennast teise inimese positsioonile. Abistamise motiivid Tulenevad kas väljaspoolt(nt norm) või inimese enda seest(nt emotsionaalne erutus) · Normi järgimine
Stella, Donald Judd tüüpiline minimalism, ühesugused vormid on ritta pandud; Robert Morris tegi 60ndatel kindlavormilisi geomeetrilisi asju, 70ndatel aga vormituid) 60ndate vormile ja minimalismile järgneb antivormilisus (veidi vales järjekorras võtsimme läbi :P ) Op-stiil: teosel on füüsilise ärrituse saavutamise tahe, sobis moekunstnikele ja plakatikunstsnikele, torkab silma (Vasarely) Opis puudub antisotsiaalsus ja mässumeelsus, osa minimalistlikku ja op-kunsti tegeleb just progressi näitamisega. (Bridget Riley) Kineetiline kunst, mis on päris mitmekesine: liikuvad objektid (Alexander Calder geomeetrilisest abstraktsionismist ja isegi Miro'st inspireeritud konstruktsioonid; õrnas tasakaalus, möödudes neist nad veidi liiguvad vms). Nicolas Schöffer ehitas suuri masinavärke (oleksime nagu sellest rääkinud juba kiirelt?) valgustorn.
kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ... · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Abistamise motiivid · Normi järgimine · Positiivne enesehinnang · Emotsionaalne erutus · Tunnustuse otsimine · Kasu · Ühtekuuluvus A. Batson (1994) 4 põhimotiivi:
.. · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... 32 · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus käitumine, mis on suunatud teise inimese aitamisele, abistamisele. Teiste inimeste toetamine, inimsõbralik toetamine/käitumine. · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ... · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus.
tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus. Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Ekstravertsus – introvertsus. Suhtlemise aktiivsus. Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Psühhootilisus – impulsi kontroll. Agressiivus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus. Korrelatsioonid hormonaalse tasemega. Kõrge ekstravertsusega mehed valivad endast pikemat ja tüsedamat naist. SUUR VIISIK (BIG FIVE): Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned: a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit
Agressiivsus kui sotsiaalne probleem • Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl … • Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired … • Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus • Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused … • Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine • Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus • Altruism vs egoism • Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine … • Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid • Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Abistamise motiivid • Normi järgimine • Positiivne enesehinnang • Emotsionaalne erutus • Tunnustuse otsimine • Kasu • Ühtekuuluvus A. Batson (1994) – 4 põhimotiivi:
antisotsiaalseks isiksuseks. Üks kontrollgrupi indiviid hinnati kui,,võib-olla antisotsiaalne isiksus".Lisaks sellel leidis Crowe positiivse korrelatsiooni antisotsiaalse tendentsi ja kahe teise muutuja vahel: lapse vanus adopteerimisel ja ajutises varjupaigas (orbude kodu või hooldekodu) enne lapsendamist viibimise kestus. Mida vanem oli indiviid lapsendamisel ja mida kauem oli ta viibinud ajutises varjupaigas,seda tõenäolisem oli tema antisotsiaalsus täisealisena. Kontrollgrupi indiviidid ei olnud neist faktoritest mõjutatud, mis lubab teha kaks järeldust. Esiteks, et kahe erineva adopteeritute grupi indiviidid regeerisid samasugustele tingimustele erinevalt või et lapsendamisega tegelevad agentuurid paigutasid kurjategijate lapsi halvematesse tingimustesse. Viimase asjaolu kohta siiski puudusid kindlad tõendid.
märkidele, sellega seotud suurem ekstravertsus, taktitundelisus ja/või vähenõudlikkus; • sõltuv, paindumatu, sotsiaalselt ebaküps. Nende joonte väljenduseks võivad olla: • läbikukkumise kartus, võistlemise või väljakutse vältimine; • edu vältimine; • edu ja läbikukkumise pidamine välistest teguritest tingituks, arvamus, et edu saavutati tänu õnnele ja läbikukkumine tuleb võimete puudu- misest, väline kontrolli lookus; • antisotsiaalsus või mässumeelsus; • enesekriitilisus või perfektsionism, süütunne teiste ootustele vastama- tuse pärast. 82 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Sageli kasutavad alasooritajad sobimatuid strateegiaid: • oskamatus püstitada (realistlikke) eesmärke; • halvad eneseregulatsioonioskused, stressitalumatus, püsimatus, enese- kontrolli puudumine; • enesekaitse.
annaabi.ee 
