põllumajandust. See tõi kaasa tõsised probleemid ka teistes majandusharudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks/ettevõtted pankrotti. Majanduskriisi ületamiseks: kasutati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati põllumehi, hädaabitööd töötute abistamiseks, 1933 devalveeriti eesti kroon. See õnnestus. 3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1936 novembris tekkis Saksamaa- Jaapani Antikomiterni pakt ja see loodi võitluseks kommunismi ja Komiterni vastu. 1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov
· Jaapan lahkub Rahvateliidust 1934 · Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov
kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia). Nende lepingute alusel kujuneb kolmikliit. RAHVUSVAHELISED SUHTED ENNE II MS: II MS puhkemise phjused olid tingitud vigadest, mis tehti Versailles' rahuga. Hitleri vimuletulekuga algas Versailles' ssteemi lagunemine: 1.1932a loobus Saksamaa reparatsioonide tasumisest 2.1935a kehtestati Saksamaal leldine sjaveteenistus(Wermacht) 3.Ingilse-Saksa merevekokkulepe(1935) andis vimaluse ehitada sjalaevastik. 4.1936a sisenesid Wermachti ksused
aastal ründas Itaalia Etioopat( Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936
4. Hispaani kodusõda 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandzuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? Berliin-Rooma telg pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti ,,Vaikival ajastul", III PS ja juhitav demokraatia.. 8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed. Välispoliitika 1930ndatel. Neutraliteediseadus. Orzeli juhtum ja Baaside leping (28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine)
Inglise- Saksa merekokkuleppega määrati kindlaks kummagi riigi sõjalaevastiku suurus. 1935. a. liideti Saksamaaga Rahvasteliidu valdusesse läinud piirkond. Samuti tunnistas Saksamaa, et ei pea end enam Locarno lepetega seotuks ning Saksa sõdurid marssisid Reini demilitariseeritud piirkonda. Idapakti idee nägi ette vastastikkuse abi kokkuleppe sõlmimise Ida-Euroopa riikide vahel. Berliini-Rooma telg on 1936. a. oktoobris loodud Saksa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Antikomiterni pakt on Saksa ja Jaapani kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu. 1936. a. juulis puhkes Hispaanias sõjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Mäss kujunes aga kodusõjaks, millesse sekkusid Rahvasteliidu pingutustele vaatamata ka võõrriigid. Kodusõda lõppes 1939 a. märtsis vabariigi langusega. Riigis kehtestati Franco diktatuur.
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12
II maailmasõja algus ja sõja esimesed aastad 1930. aastate pollitiline olukord eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937. aastal tutvustas Hitler oma uut välispoliitikat välissakslaste kaitsmist. Ansluss tähistab Austria liitmist Saksamaaga, aga selle kava ,,Otto" oli tehtud juba 1936 ja 1937 aastal. 1937. aasta novembris tegi Hitler Austriale ettepanek sõlmida sõja- ja tolliliit, kuid nad ei olnud huvitatud. Hoolimata sellest, et Austria oli autoritaarne, lükati plaan tagasi, mis pingestas kahe riigi suhteid.
Riigi sekkumine majandusse tõi kaasa tööstustoodangu kümnekordistumine. Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale meeldis. AGRESSORITE BLOKI VÄLJAKUJUNEMINE • 1936 - Berliin-Rooma telje leping (Itaalia ja Saksamaa vahel) Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. • 1936 – Antikomiterni pakt (Saksa ja Jaapani vahel) Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga. 1937 - Ühineb antikomiterni paktiga Itaalia. Selleks aastaks on välja kujunenud Teljeriikide pakt. • 1939.mais Teraspakt – (Itaalia ja Saksamaa vahel) Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. • 1940. sept- Kolmikpakt – (Itaalia, Saksa ja Jaapani vahel) Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel
rahuleping. BSVL maailmarevol. Idee. Lääneriikide lepituspoliitika. -Müncheni kokkulepe Otseseks sõja vallandajaks oli Saksa, aga õhutaja oli NSVL. Sõjalised blokid Kogu sõja ajal oli Saksa ja tema liitlaste leeris 11 riiki. Liitlaste poolel aga 61 riiki, kuid paljud neist ei osalenud sõjategevuses. Saksa liitlased: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slobakkia, Soome, 1939-1941 NSVL 25.10.1936 kujunes Berliin-Rooma telg 25.11.1936 Antikomiterni pakt(Jpn + Saksa) 1937a. Ühines Saksaga Itl ja Jpn.. Itaalia liitus ka antikomiterniga. 1939a. Saksa Itaalia 10a. mittekallaletungileping. 27.09.1940Kolmikpakt I (Itl, Jpn, Saksa) II ms. algas 1. sept, kui Saksamaa ründas Poolat. 17. sept NSVL Ida-Poolasse. Poola jagatakse omavahel ära. Saksa jätkab sõjategevust L-Euroopas (Taani, Norra, Holland, Belgia, Luxemburg) Inglise-Pr. väed surutakse vastu merd. 1940a. suveks. Enamik vägesid purustatakse, Ingl-Pr
AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE 1936 – Saab alguse Berliin-Rooma teljest. See on Saksamaa ja Itaalia vaheline leping (oktoobris). Peale Etioopia vallutamist Itaalia poolt, muudab Mussolini oma suhtumist Hitleri Reini demilitariseeri sissetungi. Nüüdsest, mil Rahvaseliit on ka Itaalia vastu, seatakse Saksamaaga ühised eesmärgid. Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. Jaotatakse ära ka maad. Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmiti Antikomiterni-Pakt. Sellega lubati teha koostööd kommunismi vastu võitlemiseks. Itaalia ühineb sellega 1937. 1939 – sõlmitakse Itaalia ja Saksamaa vahel Teraspakt. Kinnitatakse omavahelist koostööd ja liitu. 1940 – Sõlmitakse Kolmikpakt (Kolmikliit). Sellega ühinevad veel Ungari, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria. (20.11.13) HISPAANIA KODUSÕDA Puhkes 1936. Aastal. Kõige ulatuslikum sõjaline konflikt Euroopas. Hispaania oli kuningriik. Esimeses maailmasõjas nad ei osalenud
3. 1936-1939 Hispaania kodusõda, diktatuuri ja demokraatia vaheline jõukatsumine; Euroopa riigid ei sekku; võidavad fasistid Franco juhtimisel; Eestist mindi salaja Hispaaniasse (George Orwell). · Agressorite 1bloki kujunemine: 1. 1936 Berliini-Rooma telg; Pakt NSV vastu; Antikomiterni pakt 2. 1936 Berliin-Tokio telg; 3. 1937 Itaalia liitub selle paktiga (Saksamaaga) Teraspakt! 4. 1939 sõlmitakse otsene koostööpakt (Teraspakt!) Saksa ja Itaalia vahel; 5. 1940 Kolmikpakt täiendatakse Teraspakti (Itaalia, Saksamaa, Jaapan). · Suur-Saksamaa idee elluviimine: 1. 1937 võtab Hitler suuna sõjale, saadab laiali sõjaministeeriumi, vahetab välja
Sellel on kolm sätet: 1) Saksamaa tunnustab Etioopi vallutamist Itaalia poolt 2) 36 puhkes Hispaania kodusõda. Kohutatakse seal abistama Frankot (Saksama tehnikaga, elusjõuga toetab Itaalia) 3) Mõjusfääride jaotus Doonau maad(Balkan) 3 (Sudeedima hõivamine 1938 kõige suurem järeleandmine HITLERILE, pidi tagama rahu vähemalt 50 a ) Agressorite bloki kujunemine: 1936 sõlmitakse Saksamaa ja Jaapani vahel Antikomiterni pakt. Komintern oli kommunistide ühendus, mis levitas kommunismivaimu. Nemad ei levitanud siisjah:D 1937 ühineb ka Itaalia Antikominteriga 1939 Itaalia-Saksa teraspakt ning 09.1940 kolmikpakt Itaalia-Saksa-Jaapan. Lisaks liituvad Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Slovakkkkkkkkkkia. WOOOOT roflcopter · Sakslastele eluruumi võitmine, Kõik Saksa ühte suurde riiki, tuntud kui 3. riik.(Hitlerliks S) Ühendab kõik territooriumid mis on asustatud sakslastega)
Kolmanda Reichi aeg (al 1934) >1933. a rahvahariduse ja propaganda ministeerium (Goebbels) > 1933 astub Rahvasteliidust välja >võimu tugisambaks SS (kaitsemalev), mida juhtis Himmler (SS-ile allus Gestapo) > 1934 partei puhastamine e 'pikkade nugade öö' >1935 kehtestati üldine sõjakohustus >majanduses 4-aasta plaanid >1936 Locarno lepingu tühistamine (sissemarssimine Reini demilitariseeritud tsooni) >okt 1936 Berliin-Rooma telg >nov 1936 Antikomiterni pakt e koostöö Jaapaniga NSVL vastu >1936 olümpiamängud >alates 1936. a eesmärk eluruumi laiendamine (nt 1938 Austria, Sudeedima Tsehhoslovakkialt) >1938 kristallöö: võetakse ära juutide vara 8. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil NSV Liidus probleemid 20. saj alguses >Nikolai II valitsemisega olid rahulolematud: a) talurahvas (1861 >maaküsimus, talupojad pidid maad rentima) b)töölisklass /töötingimused)
Inglased lubavad sakslastel ehitada sõjalaevastiku ja allveelaevastiku. 1936. aastal Hitler viib saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Keegi vastupanu ei osutanud ja Hitler jõuab arusaamale, et lääne demokraatiad on nõrgad. Samal aastal Saksamaa sekkub Hispaania kodusõtta Franco poolel. Samal aastal algab agressiivsete riikide bloki kujunemine. Oktoobris sõlmivad Itaalaia ja Saksamaa Berliini-telje. Novembris Antikomiterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel. 1937. aastal liitub sellega ka Itaalia. 1937. Hossbachi protokoll, kus Hitler räägib Austria ja Slovakkia liitmisest Saksmaaga. 7
Sõda ei toonud õiglast maailmakorda. Balti riigid jäid NSV Liidu mõju alla. Liberaalne lääne demokraatia oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri kasvule. NSV Liidu mõju alla läks ka Kesk- ja Ida-Euroopa. See tõi kaasa Teise Maailma tekke. Sõja tagajärjeks oli Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus. Tähtsamad lepingud Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 1936-1940. 25.okt 1936 Berliini-Rooma telg (S-I) 25.nov 1936 antikomiterni pakt (S-J) 25. nov 1937 Itaalia ühineb antikomitern paktiga. 22.mai 1939 teraspakt (S-I) 27.sept 1940 Saksa-Itaalia-Jaapan kolmikpakt e Berliini pakt. NSV Liidu ja Saksa Sõda Leningradi piiramine Moskva kaitsmine Stalingradi lahing Kurksi lahing Berliini langemine.
1925- Locarno konverents; osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Belgia; sõlmiti Reini pakt 1928- Briand-Kelloggi pakt; osalesid USA ja Prantsusmaa 1929- algas ülemaailmne majanduskriis 11 1935- Saksamaal loodi üldine sõjaväe kohustus ja Wehrmacht; astuti välja Rahvasteliidust 1936- Saksamaa väed marssisid Reini demilitariseeritud tsooni 1936- Antikomiterni Pakt; sõlmiti Saksamaa ja Jaapani vahel 1937- Itaalia astus NSVL vastu 1938- anšluss ehk Austria liideti Saksamaaga 29.september 1938- Müncheni konverents 1939- Saksamaa vallutas Tšehhoslovakkia ja Klaipeda 23.august 1939- Molotov-Ribbentropi pakt 1936-1939- Hispaania kodusõda 1938- Kristalliöö 1939- Berliini-Rooma telg; sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel 1939- algas II MS; Saksamaa kallaletung Poolale; UK ja Prantsusmaa alustasid Saksamaaga sõda 28
hakkab sõdima Hiinaga, siis USA astub Hiina eest välja ja II Ms lõpuks heidab USA Jaapani peatamiseks tuumapommi. Agressorite kujunemine: 1936- Berliin-rooma telg sisu: saksamaa tunnustab Itaalia agressiooni Etioopias, Puhkeb ka Hispaania kodusõda, ning It ja Saks lubavad abistada Frankot, Jagatakse Euroopat, doonau maad ja Balkani maad. 1936- Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga 1937- Ühineb sellesama antikomiterni paktiga Itaalia. 1939. Mais teraspakt- itaalia ja saksamaa vahel. Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. 1940. sept- kolmikpakt- Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Hispaania Kodusõda 1931- toimusid kohalike omavalitsuse valimised ja võitsid vabariiklased.(hisp oli kuningriik). Kuningas loobub troonist ja lahkub riigist. Hispaania kuulutatakse vabariigiks. Tugevaks muutuvad pahempoolsed poliitilised jõud
1935 toimus rahvahääletus Saarimaal, aga see oli seaduslik, sest Saarimaal pidigi olema hääletus. 1935 sõlmiti ka Inglise-Saksa mereväekokkulepe Saksamaa võis rajada endale allveelaevastiku ning suurenada sõjalaevastikku. 1936 viis Saksamaa väed Reini demilitariseeritud tsooni, tegu oli jälle Versailles'i süsteemi rikkumisega. 1936 sõlmiti ka Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalispoliitiline liit Mussolini ja Hitler. 1936 sõlmiti Saksamaa ja Jaapani vahel antikomiterni pakt pakt komiterni vastu. Komitern on öühend sõnast kommunistlik internatsionaal: Euroopa kommunistlike parteide katuseorganistsioon. Erinevate rahvastega käituti nii, nagu parajasti vaja oli. Näiteks 1934 oli NSVL-iga sõlmitud mittekallaletungileping, aga NSVL oli ju kommunistlik. 1937 kujunes Berliin-Rooma-Tokyo telg, riike hakati nimetama teljeriikideks. USA Jäi hoolimata majanduskriisist demokraatlikuks. Areng pärast I maailmasõda põhines sellel, et kaotused olid väikesed
maailmas. Ka hakati üha enam rääkima nagu oleks jaapanlaste üllaks ülesandeks vabastada, valgustada ja juhtida Aasia rahvaid. Levitati loosungit: "Aasia asiaatidele!" Liitlaste otsingul hakati lähenema fasistlikele riikidele Euroopas - Saksamaale ja Itaaliale. Valmistuti ka "väikeseks sõjaks" Hiinas, mille juhid ei tahtnud tunnistada jaapanlaste pretensioone ülemvõimule Aasias. 1936. a. hoogustas Jaapan oma ettevalmistusi sõjaks. 25. XI 1936 sõlmiti Saksamaa ja Jaapani vahel Antikomiterni pakt. 1937.a. juulis alustasid Jaapani väed sissetungi Põhja- Hiinasse, hiljem ka Kesk- ja Lõuna Hiinasse. HIINA. Võrreldes Jaapaniga oli Hiina nõrk ja mahajäänud maa. Võõramaine Qingi (manzdu) dünastia (1644-1912) oli äärmiselt ebapopulaarne. Tema võimetus moderniseerida riiki ning vabaneda välismaisest majanduslikust ja poliitilisest diktaadist tekitas tugevat opositsiooni. Järk-järgult küpsesid ülestõusuplaanid Qingi dünastia võimult kõrvaldamiseks, mis
N. Liidu ja Saksamaa vahel. 1930ndate välispoliitika: Suure depressiooni (1929) tõttu välispoliitika ja koostööd takerdusid. Rahvaste Liit näitas selles olukorras suutmatust 1932 ja 1932 Hiina ja Jaapani konflikt, Hispaania kodusõda. Lahkus Rahvaste Liidust Itaalia, Saksamaa, Jaapan. Regionaalsete liitude loomine ja lepituspoliitika kujunesid tähtsamaks. NSVL olid koostöö lepingut Prantsusmaaga ja Tsehhoslovakkiaga, Saksamaa lõi antikomiterni pakti Jaapaniga, millega hiljem liitus Itaalia, Hispaania ja Soome. Loodi Balkani antaat- Türgi, Rumeenia, Sloveenia. Ida-Pakt- Prantsusmaa ja Venemaa hakkasid lähenema, nende ühis vaenlaseks on Saksamaa ning sai alguse Nazi-Saksamaa piiramise poliitika ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Prantsusmaa. Esimesena sammuga tuleks sõlmida Ida pakt või Ida Lokarno. Juhul kui Saksamaa ründab või rikkub piiridelepingut siis mõlemad riigid ründavad ja abistavad üksteist.
annaabi.ee 
