Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur
Kui tähtsad need on? Kuidas neid avaldatakse õhtumaades? Kui suurt tähtsust omavad? Miks on seda kasutatud? Kuidas on originaale muudetud? Miks on see tänapäeval populaarne ja aktuaalne? Antiikkirjandusel on suur osa õhtumaade kultuuris. Nende põhjal on tehtud filme, raamatuid ja maale, isegi ka teatri etendusi. Läbi filmide ja raamatute kirjeldatakse antiikaega põhjalikult, et kõik saaksid aimu kuidas sel ajal oli elu ja tingimused, kus elati. Põhiliselt kõik antiikajaga seotud pärineb Roomast, Itaaliast ja Egiptusest, kuna need olid antiikaja suurimad impeeriumid/riigid ning kõikjal oli eluolu erinev kuna ka asukoht ja rahvas olid erinevad. Jumalaid ja ka muid tähtsaid tegelasi, ning ka sündmusi peetakse väga olulisteks ajaloos. Neid austatakse ning igal ühel on oma roll, nagu oli ka antiikajal. Näiteks Rooma keiser Julius Caesar'ist on tehtud filme ning teda on esindatud ka multikates.
-linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus Uusplatonism ja jumalikud reeglid 15
Vararenessanss on renessanssaja osa, mis vältas aastatel 1430-1500. Sel ajajärgul on renessansiaja kujutavas kunstis tooniandjaks Itaalia. 15.sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust- inimest kui loojat. Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja
sambaed - esimeses reas kokku kaheksa sammast, tagumistes aga kummagis neli. Templit katab betoonist toestuseta kuppel, mille näol on pärast kahte tuhandet aastat jätkuvalt tegemist suurima omataolise arhitektuurinähtusega. Kupli keskel asetseb avaus oculus. Tähelepanuväärne on fakt, et Pantheoni sisemise ringi dieameeter 43.3meetrit mis on ka võrdne kupli avause asetsemisega maapinnast. Orginaalis oli Pantheoni portikuse ees trepp, kuid võrreldes antiikajaga on pinnas märgatavalt tõusnud, mistõttu on trepp osaliselt pinasesse mattunud. Ehisviil, mis asetseb portikuse sissekäigu kohal, oli dekoreeritud reljeefskulptuuridega, mis olid tõenäoliselt pronksiga üle valatud. Portikus oli algselt loodud monoliitsetele graniidist pillaritele. Kõrgem portikus oleks peitnud ehisviilu vahe, kuid vaatamata sellele tegid ehitajad mõttetud kohandusi, et mahutada ära väiksemad sambad, mida polnud algselt plaanitudki kasutada
1 KESKAEG · Keskaja mõiste: termin KESKAEG võeti kasutusele 15.sajandil renessansi ajastul renessansi ajal tõsteti esile antiikkultuuri ja selle saavutusi ~1000 aastane periood jäi antiikaja ja renessansi vahele = keskaeg (perioodi võrreldi ka pimeduseajaga, sest toimus kultuuri allakäik võrreldes antiikajaga). · Keskaja piirid: NB! Ühene seisukoht puudub! ALGUS - · 395 - Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine · 476 - Lääne-Rooma riigi langemine LÕPP - · 1492 - Kolumbus avastas Ameerika · 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli · 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus · Keskaja periodiseerimine: NB
Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine.
Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine.
merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. 15. sajandil valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15. saj. võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür · Rokokoo (ka Louis XV stiil) sünnib Prantsusmaal. Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. · Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti.
IV) Karl Suur valitses 768-814. oli kirjaoskamatu kuid geniaalne väepealik. Edendas kultuuri. Levitas ristiusku, vallutas palju. Läks sõjaretkega paavsti vaenlaste vastu ja sai tänutäheks 800 a keisri tiitli. sai ka Bütsantsi keisriks aastal 812. Vallutuste tulemusena suurenes riik 1,2 miljoni ruutkilomeetri-ni.(18 miljonmit elaniku)riiki hoiti koos relva ja tugeva valitseja abil. Majandus süsteem oli maha jäätud, kuid kultuuriline panus oli suur(karolingide renessans.) 1)eesmärgiks antiikajaga samaväärsete teadmiste saamine 2)soositi filosoofide, luuletajate ja kunstnike tegevust. 3) rajati ilmalike õppeasutusi. 4)kloostrid täitsid kultuurikeskuste rolli(raamatukogud, käskkirjade ümber kirjutamine ja tõlkimine) V) Ludvig I Vaga päris võimu 814. juba 817 jagas riigi oma poegade vahel ära . 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik lõplikult kolmeks jagati: 1)Ida-Frangi riik(Saksamaa) 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) 3)Lõuna- Frangi riik(Itaalia)
kuni 88,8%) (Kupriit, 2006). Kirjeldati esmakordselt 1845. aastal. Hoolimata oma ilusast värvist, kasutatakse teda juveelide tegemisel harva, sest Moshi skaalal on ta kõvadus võrdne väärtustega 3,5 kuni 4. (Cuprite, 2015) 3. Kupriit Asuriit - Sügavsinine leeliseline vaskkarbonaat, keemilise valemiga Cu3(CO3)2(OH)2 (Asuriit, 2011). Sinine asuriit on eriti sügav ja selge ja seepärast on mineraali seotud juba antiikajaga – sügavsinine värv madala õhunisskusega kõrbes ja talvel taevas. Asuriit on ebastabiilne õhu käes, mistõttu asendatakse seda tihti malahhiidiga. (Azurite, 2014) 4. Asuriit 8 2.2. Tähtsamad leiukohad Vaske leidub pea kõikides maailmajagudes (Metallurgia, 2014). Vase maagimaardlates on umbes 90% vaske, ülejäänud osa moodustavad muud metallid. Tavaliselt on see nikkel.
omane. Pythagoras arvas, et Maa ei saa olla lame – ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige täiuslikum ja ilusam kehade seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud. (Lisa 5) 12 13 7. KOKKUVÕTE Antiikfilosoofiat peetakse tänapäeva filosoofia rajajaks. Kuulsamate antiikfilosoofide mõtteid on kasutatud kui tänapäeva filosoofia valdkondade alusteks. Võrreldes antiikajaga on filosoofia muutunud vähem tähtsaks teaduseks, ent mängib siiski rolli ühiskonna elu kujundamisel. Selle teema lühianalüüsi käigus sain teadmiseks palju uut. Antiikajal olid filosoofid, nagu Sokrates, Platon ja paljud teised jõudnud tuntusele just oma eluvaatega ja väärtushinnangute poolest, ent rahvas oli selle koha pealt rohkem skeptiline kui usklik. See võis olla ka põhjuseks, miks nii paljud filosoofid põgenesid või lausa hukati.
Aavik 1905.a Nezini ülikool, Henrik Visnapuu 1917 TÜ. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 1918-40. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Antiik-kultuur:ajalugu, Wana-Greeka usk:üldkäsitlus, Vana- kreeka kirjandus. 3)Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad A.Laikmaa,Adamson- Eric,Fr.Tuglas,E.Vilde jt. Antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 33.Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? 3-5iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Vt eelmine küsimus. 34.Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene,vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus
Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. Wana-Greeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiik-kultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vana-kreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, Adamson-Eric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 3-5 iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Vastus: sama, mis ülemine suht 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Vastus: Meie ladina k. retseptsioon on germaanimõjuline. Varaseim laenukihistus eesti keeles seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustel kuuldud
munga ja õpetlase Dionysius Exiguus 'e poolt (ent veidi ekslikult, kuna Jeesus sündis 7-4 aastat eKr). o Briti saartelt sai alguse insulaarne kirjaviis, mis seisnes kirjanduse äärmuslikult kunstipärases esitamises. 8 sajandiks oli kirjaviis levinud ka mandril. KAROLINGIDE RENESSANSS o Mandri-Euroopa kultuur elavne Karl Suure ajal, kui soovis taaselustada Rooma kultuuri ta teadis, et võrreldes antiikajaga on tema kaasaegsed vaimses madalseisus. Ta kogus oma õukonda Aachenis Euroopa parimad õpetlased, kuhu moodustus õukonnaakadeemia, mille juhiks sai munk ja õpetlane, inglise soost Alcuin. o Huvi kultuuri ja hariduse arendamise vastu jätkus ka Karl Suure suguvõsas, ning seega sai toonane kultuuri elavnemine nime Karolingide renessanss. o Kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid,
Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. WanaGreeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiikkultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vanakreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, AdamsonEric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 35 iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Eelmisega enamvähem samad. (eelmise küsimuse juures kõik vastused peaaegu olemas). 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega
Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas „Arstiteaduste kaanoni“, kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia – tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi. 7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast). Antiikajaga (Rooma ajaga) seotud ütlused, mida ka tänapäeval sageli kasutatakse: „Haned päästsid Rooma!“ – 387. a e Kr, kui gallid (rahvas, kes elas Apenniinide põhjaosas ja tänapäeva Prantsusmaa aladel) tungisid Rooma, õnnestus neil linn vallutada. Vabaks jäi vaid linna hästi kindlustatud osa – Kapitoolium. Ühel ööl üritasid galli sõjamehed Kapitooliumi künkale ronida, et seal asuvad roomlaste väeüksused purustada. Ettevõtmine
Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi. 7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast). Antiikajaga (Rooma ajaga) seotud ütlused, mida ka tänapäeval sageli kasutatakse: ,,Haned päästsid Rooma!" 387. a e Kr, kui gallid (rahvas, kes elas Apenniinide põhjaosas ja tänapäeva Prantsusmaa aladel) tungisid Rooma, õnnestus neil linn vallutada. Vabaks jäi vaid linna hästi kindlustatud osa Kapitoolium. Ühel ööl üritasid galli sõjamehed Kapitooliumi künkale ronida, et seal asuvad roomlaste väeüksused purustada. Ettevõtmine
annaabi.ee 
