eksistents või soovimatus edasi elada. Émile Durkheim(15.04.1858 13.09.1917 ) Uuris nähtust enesetapp ning leidis, et põhjustav sotsiaalne faktor oli sotsiaalne integratsioon. Ta leidis kaks enesetapu faktorit: loomulik nivoo (seotud looduslike, klimaatiliste ja asustussüsteemist tulenevatest faktoritest) sotsiaalne nivoo (ühiskondlikud ja kultuurilised riskifaktorid). Enesetapu vormid NORMATIIVNE: Anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle) Fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). INTEGRATIIVNE: Egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsidaalset käitumist taunivad ettekirjutised) Altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Enesetapu põhjused Vaimsed häired, kannatused, stress, üksindus
enesetappe kui valgetel. Valgete enesetapu tõenäosus tõuseb koos vanusega. Eve Moscicki leidis, et AafrikaAmeerika naiste enesetapud on "praktiliselt olematud" vanas eas. Teadlased on leidnud, et inimesed ,kes üritavad enesetappu teha , neil on sageli ajus madal serotoniini tase . Üks teadlane on nimetanud serotoniini kui vägivalla impulsi "piduriks" . Seega on sellistel inimestel vaja antidepressante ,mis suurendavad serotoniini taset ajus . Enesetapu vormid Normatiivne anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle). fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). Integratiivne egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsidaalset käitumist taunivad ettekirjutised), altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi). Wassermani käsitluse järgi võib suitsiid olla võimalus
inimese enesetappu teostama, et kogeda seda, mis tuleb peale elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond ütleb neile, et karda surma. Enesetapu meetodid Enamus enesetapjaid kasutab poomist, mürgitamist või tulirelvi. Vähem populaarsed on hüppamine (katuselt või sõiduvahendi ette), uppumine, enesepõletamine, nälgimine ja verest tühjaks jooksmine. Enesetapu vormid Normatiivne: anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid) fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest) Integratiivne: egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist) altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Suitsiidid Eestis Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2008. aastal sooritas Eestis enesetapu 242 inimest.
Durkheim’i arvates on igal ühiskonnal teatud tasemega kollektiivne tung suitsiidiks, enesehävituseks, mis on püsiva suurusega senikaua, kuni põhitingimused antud ühiskonnas jäävad samaks. Durkheim jaotas lähtuvalt sotsiaalse integratsiooni ja regulatsiooni tasemest suitsiidid nelja liiki: 1) egoistlik suitsiid – inimese sotsiaalse integratsiooni tase on nõrk. 2) altruistlik suitsiid – inimese sotsiaalse integratsiooni tase on tugev. 3) anoomiline suitsiid – sotsiaalse regulatsiooni tase on madal. 4) fatalistlik suitsiid – sotsiaalse regulatsiooni tase on kõrge. Sotsiaalne integratsioon iseloomustab inimese suhet ühiskonda ehk kuivõrd on inimene integreerunud ühiskonda. 4 2. Suitsiidi ajalugu 2.1. Esimesed suitsiidid Ajaloouurijate andmete põhjal sooritati esimesed suitsiidid idamaades, kus valitses panteism
Enesetapu põhjused võivad olla vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast, süü- või autunde pärast, vigastuse tõttu, finantsprobleemide tõttu, eneseohverdus, sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze), uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism), osaledes mõnes religioosses kultuses, üksindus. 3.1 ENESETAPU VORMID Normatiivne: · anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle). · fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). Integratiivne: · egoistik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsideaalset käitumist taunivad ettekirjutised), · altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi).
Suitsiidi liigid ajendi alusel: o Fatalistlik suitsiid harv; viitab olukorrale, kus inimene on ühiskonnas, kus on liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest reeglitest o Egoistlik suitsiid tuleneb liiga vähesest sotsiaalsest integratsioonist o Altruistlik suitsiid tuleneb liiga intensiivsest integratsioonist grupiga; ohverdus grupi heaolu tarvis o Anoomiline suitsiid tuleneb radikaalsetest sotsiaalsetest muutustest, kui sotsiaalsed normid on liiga nõrgad Anoomia sotsiaalsed normid on nõrgenenud ning selle tulemusena tekib ühiskonnas anoomiline seisund; sotsiaalse struktuuri seisund; indiviidide ihasid ei kontrolli normid ning kaob moraal Postivismi kriitika: Universaalsuse nõue ei pea paika, et kõike saab samade meetoditega uurida; meetod sõltub uurijast ning uurimisobjektist
a) budism; b)konfutsiaanlus; c) hinduism. 94. Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud a) Soome; b)Rootsi; c) Taani. 95. Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on a)parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid; b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus; c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud. 96. Anoomiline huvigrupp on a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp; b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp; c) mingi institutsiooni raames tegutsev, teatud poliitilisi eesmärke taotlev grupp. 97. Edendamisgrupp a)avaldab valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel; b) moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks; c)viib edasi üritust, mis ei too grupi liikmetele mingit viivitamatut või käegakatsutavat tulu. 98
tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arendamata; c)tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhustades. 26. Aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a) sotsiaaldemokraatia; b)anarhism; c) kommunism 96. Anoomiline huvigrupp on a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp; b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp; c) mingi institutsiooni raames tegutsev, teatud poliitilisi eesmärke taotlev grupp. 20. Avaliku sektori suur osatähtsus väikestes Euroopa riikides tuleneb suuresti a) emakeelse hariduse, kultuuri ja teaduse säilitamise-arendamise vajadusest; b) individuaalsete hüvede suurest osatähtsusest; c) jagamatute hüvede suurest osatähtsusest. E 24
Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kujutama ühiskonda, kus ta on tekkinud. ,,inimese religioon". Enesetapud sõltuvuses ühiskonnast. Egoistlik, altruistlik, anoomiline, fatalistlikud. Kultuuri kohta: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu. Anoomia olukord, kus vanad normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud (võib põhjustada kuritegelikku käitumist). Ühiskonnas esineb käitumist, mida peetakse kuritegelikult. Ühiskonnas on see hea, sest suurendab seaduskuulekate inimeste ühtekuuluvustunnet. Mingisugust käitumist defineeritakse
ainult neid, mis huvituvad poliitikast. Nende eesmärk on mõjutada poliitikat ilma võimule tulemata, siis kui poliitika puudutab nende konkreetset rühmahuvi. Huvirühmade asemel kasutatakse ka terminit surverühm, mis tegelikkuses ei ole täpne sünonüüm. Huvirühm võib muutuda surverühmaks, kui antud huvirühm koondub ja esitab täpselt oma nõudmised vastava seaduse või otsuse vastu. Huvirühmi võib liigitada peamiselt kaheksal erineval viisil: anoomiline, mitteassotsiatsiooniline, edendamisrühm, kategooriakaitse, ametiühingud, ettevõtjate ühendused, poliitika kogukond ja institutsionaalne rühm. Anoomilised rühmad on tekkinud vastureaktsioonina ning neil puudub struktuur. Mitteassotsiatsioonilistel rühmadel puudub samuti struktuur, kuid nad on stabiilsemad. Edendamisrühm ja kategooriakaitse rühmad kuuluvad assotsiatsiooniliste rühmade alla ehk neil on kindel liikmeskond, struktuur ning pidev tegevus
määrab! Nt Durkheim (1858-1917) – sotsiaalsed faktid Durkheim’i käsitlus suitsiidist “Le Suicide” (1897): põhjused sotsiaalsed, mitte individuaalsed: Egoistlik suitsiid – madal integratsioon (äralõigatus ühiskonnast, nt vanurid) Altruistlik – üle-integreeritus (sotsiaalse kontrolli mehhanismid, nt religioossed, poliitilised põhjused - nn enesetaputerroristid) Anoomiline – madal regulatsiooni aste (anoomia – olukord, kus vanad normid ei kehti ja uusi veel pole) Sotsiaalne struktuur vs tegutseja II -> Interaktsionalism (E.Goffmann), fenomenoloogia (A.Schutz), etnometodoloogia (H. Garfinkel) -> indiviidi tasand loeb! Sotsiaalsed faktid on loodud ühiskonnaliikmete poolt, tähenduseloome protsessis; Suur osa igapäevakäitumisest põhineb rutiinsel kogemusel, seda tajutakse
Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb sissetulekuga on 0,30, isa sissetuleku enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu korrelatsiooni inimese enda sissetulekuga on Durkheimi teooria järgi? 0,45 a) Anoomiline b) Intelligentsuse korrelatsioon inimese b) Antisotsiaalne sissetulekuga on 0,45, isa sissetuleku c) Egoistlik (Sotsiaalsete suhete puudumise, korrelatsioon inimese enda sissetulekuga on teisest inimesest võõrandumise tagajärjel
- funktsionaalset analüüsi (kuidas vaadeldav nähtus omab teatud tagajärgi kogu süsteemile või selle osadele). Sotsiaalne fakt - nähtused, mis kehtestavad indiviidile väliseid piiranguid - Sotsiaalsetel faktidel on sotsiaalsed omadused ning neid ei saa seletada bioloogiliste ega psühholoogiliste faktide abil. Fatalistlik suitsiid üle reglementeeritud keskkonnast tingitud enesetapp Egoistlik suitsiid - sooritavad inimesed, kel on kogukonnaga nõrgad sidemed Anoomiline suitsiid - Sotsiaalse struktuuri seisundi ajal. Nt majanduslangus sooritatud enesetapp. Muutuste ja kriisiaegadel on tegemist nn. Anoomiaga ehk sotsiaalse normitusega, mis viib inimese anoomsele enesetapule. Altruistlik suitsiid - seos grupiga on nii tugev, et inimesed sooritavad enesetapu grupi hüveks hüljates enese. Anoomia - olukord, kus sotsiaalsed regulatsioonid katkevad ning seega pole ühiskonna kontroll enam piisav, et inimese ihasid ohjata.
- Parafaasiad – valede silpide, sõnade või fraaside kasutamine kõnelemisel. VOOLAVAD: - Wernicke - sõnade mõistmine häiritud, kordamine on voolav kuid häiritud, lisatakse omalt poolt sõnu, spontaanne kõne ja kiri arusaamatu - Transkortikaalne – sõnade mõistmine häiritud, suudavad korrata. Ei suuda kõnet seirata, häired nimetamisel - Konduktsiooni – ei suuda korrata, spontaanne kõne voolav, kirjutavad ladusalt, eksivad tähtede kasutamisel - Anoomiline – ei suud animetada visuaalselt v taktiliselt objekte, kõne voolav kuid pausid. MITTE-VOOLAV - Broca – häiritud kõne ja kirjutamine, motoorne nõrkus, Apraksia - Dünaamiline – kalduvad kordama sõnu ja fraase, vb häiritud nimetamine, sõnade leidmine vestluses, ühepoolne motoorne nõrkus, Apraksia - Globaalne – agrammaism kõnes ja kirjas, jätavad ära sidesõnu, ei kasuta õigeid ajavorme. PUHTAD
suhteid on tarvis õigusnormidega reguleerida ning alles siis mõtlema selle peale milline see õigusnorm peaks olema et ta oleks võimeline valitud valdkonda reguleerima. Õigusnormidega kõige reguleerimine on täielik mõttetus. Siiani on olnud domineeriv seisukoht, et ühiskondades ja riikides saab kord loodud siis, kui on palju õigusnorme. Tulemuseks on ühiskonna üleujutamine õigusnormidega ja sellele vaatamata lokkab korralagedus ning nähtus nimega anoomia (eesti on anoomiline ühiskond. Anoomia on nähtus kus õigusnormid on olemas ja riik on andnud oma panuse, et kõik suhted oleksid õigusega reguleeritud, kuid vaatamata õigusnormide olemasolule ühiskonna liikmed suhtuvad nendesse normidesse ükskõikselt ja teadlikult ei järgi neid norme. Ja norme ei järgita erinevatel põhjustel (Eestis sotsioloogiline küsitlus kus küsiti kas eesti seadused on väärt järgimist ning tulemiks saadi, et 25% elanikest arvas, et norme tuleks
Darwin arvas, et konkurents on väiksem, kui inimesed tegelevad erinevate asjadega. Sest mida sarnasemat töö ühiskonna liikmed teevad, seda suurem on konkurents. Mida arenenum on tööjaotus, seda rohkem on võimalusi inimeste rahulikuks kooseksisteerimiseks, ilma et nad peaks üksteist kõrvaldama. Negatiivseteks külgedeks tööjaotuse juures on, et see võib esile kutsuda kahulikke ilminguid. 3 äärmuslikku tööjaotuse vormi on: 1. Anoomiline tööjaotus iseloomulik on üksikisikute egoism, kus ühe elukutse esindajad ei taha teada, mida teiste elukutsete esindajad teevad, see viib selleni, et üks tordi tükk ei taha enam ära mahtuda oma õigele kohale 2. Sunniviisiline tööjaotus see tõusetub (?) siis, kui teatud ühiskonna liikmed ei saa vabalt otsustada, mis elukutse valida või isik ei teagi, mis ta tahaks teha. Huvipakkuvale erialale ei saa ta minna, kuna ühiskond ei paku seda võimalust. 3
annaabi.ee 
