Hüdroksiidid on kristalsed ained, mis vees lahustudes jagunevad iooideks. OH - ioonid ehk hüdroksiidioonid. Vees lahustuvaid tugevate omadustega hüdrok- siidide nimetatakse leelisteks. Aluse rühma ained muudavad indikaatori värvust. Värvuseta fenoolftaleiin omandab aluselises lahuses roosakaspunase värvuse. Tugevalt aluliste omadustega ainetel on tugev söövitav toime. Soolad Sool on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioo- nidest ja (hape) anioonidest. Aluse katioonidest ning happe anioonidest koosnev ühend on sool. Soolad on ühendid (liitained), milles metallioonid on seotud happeanioonidega. Ainer, mille vesilahuse juhivad elektrivoolu, on elektrolüüdid. Muutuva oksüdatsiooniastme metalle sisaldavate soo- lade nimetusi saame nii, kui soola keskele eraldame sulgudes metalli o.-a. Antud ühendis rooma numbriga. Püsiva oksüdatsiooniastmega metalli puhul soola nimetuses oksüdatsiooniastet ei mainita.
2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14
Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid: leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid) redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine leelismuldmetall: IIA rühma elemendid katioon: positiivse laenguga ioon korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel
SOOLAD · Soolad koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Enamik soolasid lahustub vees hästi, 1A ja 2a rühma metallide ja ammooniumisoolad. · Väheaktiivsete metallide soolad lahustuvad vees halvasti. · Soolad on väga värvilised. SOOLADE NIMETAMINE · Soolade nimetamisel tuleb nimetada metalli katioon ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat SOOLADE SAAMINE
SOOLAD R 81-83 Tööleht 1. SOOLAD on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest 2. SOOLADE LIIGITAMINE 1) Soolad (vaata punkt 1) 2) Vesiniksoolad on soolad, mis sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku 3) Kristallhüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett 3. SOOLADE SAAMINE 1) Hape + metall 2) Hape + aluseline oksiid 3) Hape + hüdroksiid 4) Hape + sool 5) Hüdroksiid + happeline oksiid 6) Hüdroksiid + sool 7) Sool + metall 8) Sool + sool 9) Aluseline oksiid + happeline oksiid
Soolade nimed pannakse happejäägi ioonide järgi HNO3 NO3 Nitraat ioon Sool ja nitraat Kui soola koostises on muutuva oksuldatsiooniastmega metall siis öeldakse OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask, kroom) Mõisted: 1. Aluselised oksiidid Alusele vastav oksiid 2. Anioon Negatiivse laenguga ioon 3.Hape Aine mis annab lahusesse vesinikioone 4.Sool Kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest 5.Redutseerimine Elektronide liitmine. 6.Oksüdeerimine elektronide loovutamine, sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine 7. Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) Soolade Füüsikalised Omadused : 1) Tahked 2) Erinev värvus (põhiliselt valge) 3) Vees lahustuv on ka erinev ( vaata lahustuvus tabelist) Soolade Keemilised Omadused : 1. Sool + Alus (mõlemad peavad olema lahustuvad) ja üks saadustest peab olema sade 2
Keemia. OKSIID- aine, mis koosneb 2-st elemendist, millest üks on hapnik. HAPE- koosneb vesinikust ja happejäägist. ALUS- koosnevad metallist ja OH rühmast. SOOL- aluse katioonist+ ja happe anioonidest- Elektrolüüt- vesilahuses või sulatatud olekus osaliselt või täielikult ioonideks.(happed alused soolad) Elektrolüütiline dissotsiatsioon- aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitte elektrolüüt- ained, mis neutr. molekulidena lahuses. Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid.(sool leelis) Molaarne kontsentratsioon. väljendab moolide arvu 1 liitris. Tugevad happed lahustuvad täielikult ioonideks.
Elektronegatiivsus elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, milleks üks on hapnik Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Sool kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees Hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega Hüdrolüüs reageerimine veega Oksüdeerumine(redutseerija) elektronide loovutamine Redutseerumine (oksüdeerija) elektronide liitmine Redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus muutub elementide o.-a Korrosioon metalli hävimine keskkonna mõjul Keemiline vooluallikas e galviaanielement toodetakse energiat.
- reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+metall=uus sool + vähem akt. metall sool+leelis=uus sool+uus alus sool+hape=uus sool+nõrgem hape sool+sool=uus sool+uus sool alus+sool=sool+alus alus+happeline oksiid=sool+vesi
keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest Kristallvõre-ruumiline struktuur,mis vastab ioonide,aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Kristalne aine-kristallidest koosnev aine Reaktsioonivõrrand-keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ning nende osakeste arvu(või arvude suhet) Sool-valdavalt ioonilise sidemega kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonidest ja (happe) anioonidest TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid -
HCN, HF Hapete saamine: 1. Happeline oksiid + vesi Omadused: 1. Reageerivad alustega 2. Reageerivad aluseliste oksiididega 3. Reageerivad metallidega Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone Leelis – tugev alus Aluste saamine: 1. Tugevalt aluseline oksiid + vesi 2. Leelismetall + vesi 3. Vees lahustuv sool + leelis Sool – aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest NaHCO3 Söögisooda Na2CO3 Pesusooda NaCl Keedusool CaCO3 Lubjakivi, paekivi, kriit, pärl Vesiniksool – sisaldab H- Ammooniumsool – sisaldab NH4 – rühma Soolade saamine: 1. Metall + mittemetall 2. Alus + hape 3. Aluseline oksiid + happeline oksiid 4. Sool + sool 5. Sool + hape 6. Sool + leelis 7. Metall + hape 8
Nõrgad: süsihape, divesiniksulfiidhape, ränihape Alused aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. Hüdroksiid mittmeolukaalne kristalne aine, -OH Leelis vees lahustuv tugev alus. I ja IIA rühm (Ca..) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid nõrgad alused, lahustuvad vees halvasti. Soolad ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Al. Oksiid + hape sool + vesi · Al.oksiid + vesi hüdroksiid (nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri!) · H. oksiid + alus sool + vesi · h. oksiid + al.oksiid sool · h. oksiid + vesi hape · hüdroksiid metallioksiid + vesi (leelised on vastupidavad) · leelis + vesi alus (hüdroksiid) (aint leelised!) · alus + sool sool + alus · metall + mittemetall sool · metall + hape sool + vesinik (pingerida)
*Hapu maitse *Reageerimine AO-dega *Reageerimine alustega *Reageerimine metallidega ALUSED Alus aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiid aine, mis annab lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Reageerimine: Aluste omadused: *Sööbiv toime *Reageerimine hapetega *Reageerimine HO-dega Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. SOOLAD Sool aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest. Vahetusreaktsioon kui reageerivad kaks liitainet, siis anioonid vahetuvad ära. CaCl2 + NaCO3 = CaCO3 + NaCl Soolade saamine: Alus Hape Sool + Vesi Metall Hape Sool + Vesinik Aluseline oksiid Hape Sool + Vesi Alus Happeline oksiid Sool + Vesi
Soolad Sool on kristalne aine, IA, IIA, IIIA rühm ... + metall -> sool + Happeline oksiid + Ehitusmaterjalina, mis koosneb (aluse) oksüdatsiooniastmei metall aluseline oksiid Betoonpinna katioonidest ja d ei märgita (püsiv ... + alus -> alus + BaO + CO BaCO töötlemiseks, Organismi (happe) anioonidest o.a. ) sool happesuse ... + aluseline oksiid reguleerimiseks. B rühma metallide -> alus + sool puhul kirjutatakse ... + hape -> sool +
SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Keemilised omadused Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4 2Na+ + SO42- 1. Reageerimine metalliga uus sool + uus metall (metall reageerib ves lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil
aatomidest. - metall- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri- ja soojusjuhtivus,iseloomulik lige jm). - mittemetall- lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. - oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi hend. - hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. - alus- aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. - sool- kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (hape) anioonidest. - indikaator- aine, mis muudab vrvust lahusele happe vi aluse lisamisel(vrvus sltub lahuse pH vrtusest). - redoksreaktsioon (ehk redutseerimis-oksudeerumisreaktsioon)- keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide leminek ja elementideoksdatsiooni astme muutus. - redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksdeerudes). - oksdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). - lahus- htlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
ühest või mitmest aatomist. Lihtaine: on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine: on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Oksiid: on keemiline ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Hape: on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Alus: on keemiline aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Sool: on kristalne aine, mis koosneb metalli (aluse) katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happe anioonidest Indikaator: eriline aine , mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel(värvus sõltub pH väärtusest). Keemiline reaktsioon: Aine muundumine teisteks aineteks . Redoksreaktsioon: (ehk redutseerumis.oksüdeerumisreaktsioon) keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. Redutseerija: on element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone(ise oksüdeerub).
aatomitest. metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm). mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. sool kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. indikaator aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel (värv sõltub lahuse pH tasemest). redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). lahus kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu.
rolle (aitab hoida kehatemperatuuri, osaleb enamikes keemilistes protsessides). Teised ained, mis asuvad organismis on käsitletavad katioonidega ja anioonidena. Katioonid on väga olulisel kohal, kuna naatrium- ja kaaliumioonid on närviimpulsside moodustumisel tähtsal kohal. Kaltsiumioonid annavad luudele tugevuse. Magneesium on seotud DNA ja RNA-ga. Taimedel on magneesium klorofülli koostises. Raua aatomid on punaste vereliblede valgu hemoglobiini koostises ja see aitab siduda O2. Anioonidest fosfaatrühmad on nukleiinhapete koostises ja rakumembraani ehituses. Joodi läheb vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks.
.... Ca(OH)2 2. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid. Need on nõrgad alused. Nt. magneesiumhüdroksiid ........ raud(III)hüdroksiid ........ Pb(OH)2 .............................. CuOH ................................. Zn(OH)2 ............................. Fe(OH)3 4. SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest. kaaliumkarbonaat .......... alumiiniumsulfaat ........ raud(II)nitraat.............. kaltsiumfosfaat ........... vask(II)sulfit ............... tsinkfluoriid Na2SO4 ................................... Al(NO3)3 .................................. FeSO4 .......................................... NaCl PbCl4 ............................................. CuCO3 ......................................
Soolad Sool on kristalne üldvalem: MmAn Sool ... Happeliste aine, mis koosneb · ... + metall -> sool + oksiidide (aluse) katioonidast IA, IIA, IIIA rühm metall (tõrjutakse välja reageerimisel ja (happe) oksüdatsiooniastmeid ei väheaktiivsem metall) aluseliste anioonidest. märgita (püsiv o.a. ) · ... + alus -> alus + sool oksiididega (tekib sade) CO2 + CaO B rühma metallide · ... + aluseline oksiid -> CaCO3 puhul kirjutatakse alus + sool ( tekib sade) roomanumbriga laeng
Alused jagunevad lahuses aluse katioonideks ja hüdroksiidioonideks. Aluste lahuste iseloomulikud omadusi: Käega katsudes libedad, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad hapete ja happeliste oksiididega. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon Aluste liigitus vees hästilahustuvad tugevad alused ehk leelised nõrgad alused ei lahustu vees praktiliselt Soolad tahked kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest Soolad jagunevad lahuses vastavateks aluse katioonideks ja happe anioonideks Vee karedus kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees Vee pehemendamise võimalused on : vee keetmine, vee destileerimine, kaltsiumi ja magneesiumi ioonide sadestamine vastavate reaktiividega, ioniitide kasutamine.
aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt
Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis vees hästilahustuv tugev alus Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik Sool kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest 5. Määra aineklassid; anna ainetele nimetused: Cu(OH)2 alus, vask(II)hüdroksiid; NO2 oksiid, lämmastikdioksiid; Na3PO4 sool, naatriumfosfaat; HNO3 hape, lämmastikhape; K2O oksiid, kaaliumoksiid; CuSO4 sool, vask(II)sulfaat; CaCO3 sool, kaltsiumkarbonaat; Cr2O7 oksiid, kroom(VII)oksiid; NaOH alus, naatriumhüdroksiid; HCl hape, vesinikkloriidhape 6. lihtaine+hapnik->oksiid 4Na+O2->2Na2O 4P+5O2->2P2O5 4Al+3O2->2Al2O3 4B+3O2->2B2O3 7. Hape+alus->sool+vesi
ta vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on veel lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidi (glükoos, tärklis, tselluloos).Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED: Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped ja valgud seetõttu nimetakse neid biomolekulideks.Nad kuuluvad rakkude ehitus- se, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd.Põhilisteks bioaktiivseteks aine- teks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid
Katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH , K, Na, Ca, Mg, Fe. Kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, samuti leidub neid tsütoplasmas. Valkude jt lämmastiku sisaldavate ühendite lagundamisel moodustub ammoniaak. Kaltsiumsoolad annavd luudele tugevuse. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e. Erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll O sidumisel Anioonidest on olulised OH, HCO , CO , H PO , HPO , Cl ja I. Süsihappegaasi kogunemisel rakkudesse moodustuvad karbonaatioonid, mis kanduvad koevedelikku ning edasi kopsudesse, kus vabanetakse süsihappegaasist. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Viimased kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest.
Pöördumatu -reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused reaktsioon omavahel ei reageeri Pöörduv reaktsioon -reaktsioon, mis võib kulgeda kahes suunas: lähteainete reageerimisel tekivad reaktsioonisaadused, need aga moodustavad omavahel reageerides uuesti lähteaine Sool -kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Soola hüdrolüüs -soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond Tugev elektrolüüt -elektrolüüt, mis on lahuses praktiliselt täielikult dissotsieerunud ioonideks Vesiniksool -sool, mis sisaldab vesinikku http://www.abiks.pri.ee 2. ÜLESANDED
Näide: Ca(OH)2 = CaO + H2O 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O Aluste saamisvõimalusi · Leeliste saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega. nt: CaO + H2O = Ca(OH)2 Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri, seega neile vastavaid hüdroksiide ei ole võimalik sel viisil saada. · Aluse(hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega. Nt: CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 Soolad Sool koosneb(aluse) katioonidest ja (happe)anioonidest. Soolade saamine · Lihtainete vahelisel reaktsioonil Nt: 2Al + 3Cl2 = 2AlCl3 · Aluse ja happe vahelisel reaktsioonil 2LiOH + H2SO4 = Li2SO4 + 2H2O · Aluselise oksiidi ja happe vahelisel reaktsioonil Li2O + H2SO4 = Li2SO4 + H2O · Aluse ja happelise oksiidi vahelisel reaktsioonil 2LiOH + SO3 = Li2SO4 + H2O · Aluselise oksiidi ja happelise oksiidi vahelisel reaktsioonil 2Li2O + SO3 = Li2SO4 Vesiniksoolad
49. Põlemine suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 50. Reaktsiooni kiirus reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus 51. Redustseerja aine, mille osakesed loovutavad elektrone 52. Roiskumine kõdunemine õhuhapniku osavõtuta 53. Rooste raua korrosioonil niiskes õhus tekkiv punakaspruun oksiidikiht 54. Sool kristalne aine, mis koosned katioonidest ja anioonidest 55. Sulam mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal 56. Suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustatud vedelikus 57. Tarre voolavasu kaotanud, näiliselt tahke kolloidlahus ( tarretis ) 58. Tugev elektolüüt aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks 59. Tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, aatomite või ioonidena 60
kohaselt Alumiinium suudab ta il siduda veel on väliselek- ? O 2 elektroni. tronkihis 3 elektroni, Al mida ta võib loovutada. O Ioonide tekkimine (video) http:// www.youtube.com/watch?v=QqjcCvzWwww&feature=rel ated Ioonidest koosnevad ained • Kristallilised ained. • Koosnevad katioonidest ja anioonidest, mida seovad omavahel külgetõmbejõud. • Mittemolekulaarsed ained – molekule ei esine. http://de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid • Leitakse tinglik molekulmass vastavalt valemile. Ülesanne 2 •a) Tõmba joon alla ioonilistele ainetele: CaO, O, NaCl, S b) Anna nimetus järgmistele ainetele: Ca kaltsiumfluorii O d liitiumoksiid naatriumsulfiid S alumiiniumkloriid Al Teemaga seotud lingid • http:// www.mhhe
2Fe(OH)3 (t) ---to--> Fe2O3 (t) + 3H2O(g) Aluste saamine: Leelise saamine metalli reageerimisel veega 2Na (t) + 2H2O(v) ---> 2NaOH(l) + H2 (nool üles) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega BaO(t) + H2O(v) ---> Ba(OH)2 (l) Aluse (hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega NiSO4 + 2NaOH(l) ---> Ni(OH)2(t) (nool alla) + Na2SO4 (l) SOOL - koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest Soolade saamine: Lihtainete(metalli ja mittemetalli) vahelisel reaktsioonil 2Al + 3Cl2 --> 2AlCl3 Aktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallide ja lahjendatud happe vahelisel reaktsioonil Fe(t) + H2SO4(l) --> FeSO4(l) + H2(g) (nool üles) Aluse ja happe vahelisel reaktsioonil, s.t neutralisatsioonireaktsioonil 2LiOH(l) + H2SO4 (l) ---> Li2SO4 (l) + H2O (v) Aluselise oksiide ja happe vahelisel reaktsioonil
ja CrO42-. Jätkasin anioonide rühmade määramisega Hapestasin 4 tilka lahust lahj. HNO3 ja lisasin 4 tilka AgNO3 lahust. Kuna sadet ei tekkinud, sain välistada I rühma anioonide olemasolu lahuses. Lisasin lahusele AgNO3 lahust, kuna sadet ei tekkinud, sain välistada ka II rühma anioonide olemasolu lahuses. Lisasin lahusele BaCl2, tekkis sade, mis ei reageerinud lahj. HCl-ga. See tõestas III rühma anioonide olemasolu. Tugevate oksüdeerivate või redutseerivate omadusteta III rühma anioonidest võis lahuses sisalduda SO42-, mille tõestusreaktsioon andis tulemuse (BaCl2 lisamisel tekkis valge sade, mis ei lahustunud hapetes). BaCl2 + SO42- BaSO4 + 2Cl- Sellega oli kaks katiooni ja üks anioon tõestatud, järelikult tahke aine VIII sisaldas ammooniumnikkelsulfaati ((NH4)2Ni(SO4)2).
2) Happelised oksiidid: oksiidid, mis H3PO4) metallide alused, näiteks NaOH, (CuSO4 · 5H2O) reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Hapniku sisalduse järgi: KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH) 2. Sool: kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Enamik mittemetallioksiide ja mõned kõrge o.a 1) Hapnikhapped (HNO3, H2SO4) 2) Vees praktiliselt lahustumatud B-rühmade metallide oksiidid (CrO3, Mn2O7). 2) Hapnikku mittesisaldavad happed (HCl, alused (nõrgad alused)- enamuse 3) Amfoteersed oksiidid: võivad reageerida nii H2S) metallide alused.
1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) 3 Hapete liigitamine hapniku sisalduse järgi: 1. Hapnikku sisaldavad happed ehk hapnikhapped (näiteks HNO3, H2SO4) Hapete liigitamine tugevuse järgi: 1. Tugevad happed (näiteks H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI) 2. Nõrgad happed (näiteks H2CO3, H2S) Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste II). Oksiid on hapniku (o.a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Aineklasside tähtsamad keemilised omadused 4
Definitsioon Arrhenius: Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel Liitained, mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti vesinikioonid (H+) dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid metalliioonid) ja anioonidest (happejäägiioonid) Brønsted: Ained, mis loovutavad prootoneid (OH) Brønsted: aineosakesed, mis seovad (p+ = H+) prootoneid Liigitus Üheprotoonsed: HCl , HNO3 ...... Leelised vees lahustuvad hüdroksiidid Mitmeprootonilised: H2SO4 , H3PO4 ...
Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3
a. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (tugevad alused) aktiivsete metallide (IA rühma ja IIA rühma alates kaltsiumist) hüdroksiidid, näiteks NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 b. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) enamuste metallide hüdroksiidid. 5. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks:Na2SO4). a. Lihtsoolad ( KCl, Na2CO3- pesusooda, AgNO3) b. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni. 2. Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem
Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H 2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. Reaktsioonikiirus pärast HCl lisamist on suurem mustaks tõmbunud tsingigraanulil. Selle on põhjus on, et Cl ioonid soodustavad reaktsiooni kiirust. 1.3. Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada umbes 3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või ) kiirendab reaktsiooni? Intensiivsem reaktsioon on selles katseklaasis kus alumiiniumigraanul on koos CuCl2 lahusega. Reaktsiooni kiirendab Cl-. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. Reaktsioon kiireneb kui lisades CuSO4 katseklaasi tahket NaCl. 2
esinevate vedelate ja tahkete ainetega aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Positiivselt laetud ioonid ehk katioonid (H, NH, K, Na, Ca, Mg, Fe, Fe). Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja rakkude tsütoplasmas. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Raua aatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilised ained Orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid. Bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud).
1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2.Happelised oksiidid on oksiidid mis reageerivad alustega nt:CrO3,SiO2.Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused nt:Al2O3,Cr203,ZnO.Neutraalsetele
Põhjendada. Reaktsioonikiirus pärast HCl lisamist on suurem mustaks tõmbunud tsingigraanulil. Selle on põhjus on, et Cl ioonid soodustavad reaktsiooni kiirust. 1.3. Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada umbes 3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon 2-¿ intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või SO ¿4 ) kiirendab reaktsiooni? Intensiivsem reaktsioon on selles katseklaasis kus alumiiniumigraanul on koos CuCl2 lahusega. Reaktsiooni kiirendab Cl-. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO 4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. Reaktsioon kiireneb kui lisades CuSO4 katseklaasi tahket NaCl.
Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. V: Reaktsiooni kiirus on suurem sellel Zn'l, mis oli CuSO4 sees. Põhjus on see, et Zn oli edukalt reageerinud CuSO4 ja siis reageeris ta ka HCl-ga. Uue tsingitüki reageerimiseks HCl- ga läheb kauem aega. 1.3 Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada 3 cm³ CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või SO2- ) kiirendab reaktsiooni? V: CuCl2 toimub reaktioon intensiivsemalt. Graanul läheb kohe mustaks ja tekib palju mulle. CuCl2 puhul korrodeerub alumiinium tugevalt, kuid CuSO4 puhul ei toimu eriti mingit muutust alumiiniumiga. Cl- anioon kiirendab reaktsiooni. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga.
Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi 3 cm3 soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. 1.3 Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada 3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl või SO2) kiirendab reaktsiooni? Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. 2) Fe2+ ioonide tõestamine lahuses. Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega
Tugevad happed Nõrgad happed 3) Anna ülesandes 2) tabelisse paigutatud hapete valemitele nimetused 4) Kirjuta järgmiste hapete valemid ja anna neile nimetused: a) kolmeprootoniline nõrk hapnikhape c) kaheprootoniline tugev hape b) kaheprootoniline hapnikuta hape d) üheprootoniline hapnikuta hape 5) Millistest ioonidest (katioonidest ja anioonidest) koosnevad järgmised happed. Pane ioonidele laengud! a) H2CO3 b) HI c) H4P2O7 6) Koosta hapete valemid, kuid see sisaldab järgmiseid anioone a) SO3 2- b) IO4 - c) AsO4 3- VASTUSED 1) Antud loetelust kuulusid hapete alla järgmised valemid: H2SiO3, H2B4O7, H3PO4, HCl 2) Tugevad happed Nõrgad happed HNO3 HBr H2SO3 H2SiO3 H2S
Hapete liigitamine vesinikuaatomite arvu järgi 1. Üheprootonilised HCl HNO₃ 2. Mitmeprootonilised H₂SO₄ H₃PO₄ Tugevad happed Keskmised Nõrgad happed H₂SO₄ HNO₃ HCl H₃PO₄ H₂SO₃ H₂CO₃ H₂S HBr HI Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. NaOH, CH₃NH₂ Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Na₂SO₄. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku. NaHSO₄ Kristallihüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett. CuSO₄ ·5H₂O Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide, soolade) nimetamine. Püsiva o-a nimetusse ei märgita. Na₂O - naatriumoksiid Kui aga muutuv, siis sulgusesse nt CuO vask(II)oksiid Vesiniksoolade nimetatakse happeaniooni ette sõna vesinik.
LABORATOORNE TÖÖ 7 Anioonide kvalitatiivne keemiline analüüs PRAKTILINE OSA Katse 1 Anioonide segu analüüs Analüüsiks on õppejõult saadud anioonide lahus, mis sisaldab katioonidest ainult NH4+, Na+ või K+- ioone. Anioonidest võivad esineda SO42-, [Fe(CN)6]4-, [Fe(CN)6]3-, Br -, (COO)22-, CO32-, I -, CrO42-ja Cl- -ioonid. Ülesanne: a) määrata oksüdeerivate või redutseerivate anioonide olemasolu lahuses Tabelisse teha märkusi. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi. Eelkatsed Märkused, tähelepanekud Millised anioonid võivad esineda 1
Lahus jäi selgeks, sadet ei esinenud. Järelikult puudusid lahuses I rühma anioonid, kuid kindlasti esineb mõni II rühma anioon. (Hilisema analüüsi käigus selgus, et lahuses leidus siiski üks I rühma anioon). II ja III rühma anioonide määramiseks lisasin lahusele BaCl 2, mis andis sademe. HCl toimel sade ei lahustunud täielikult, järelikult esines analüüsitavas lahuses ka mõni III rühma anioon. Anioonidest võisid lahuses esineda: SO42- [Fe(CN)6]4- I rühma anioon, AgNO3 lisamisel tekkinud sade lahustus HNO3 toimel täielikult. [Fe(CN)6]3- I rühma anioon, AgNO3 lisamisel tekkinud sade lahustus HNO3 toimel täielikult. Hilisemal analüüsil selgus, et antud anioon siiski esines analüüsitavas lahuses. Br- I rühma anioon, AgNO3 lisamisel tekkinud sade lahustus HNO3 toimel täielikult. (COO)22- I- I rühma anioon, AgNO3 lisamisel tekkinud sade lahustus HNO3 toimel täielikult. CrO42- Cr2O72-
lõhkumine võtab rohkem aega. 5. Mis on katioonid ja anioonid? Katioonid on positiivse elektrilaenguga ja anioonid negatiivse elektrilaenguga ioonid. 6. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+ Na+ ja K+ osalevad närviimpulsi moodustumises MG 2+ seotud nukleiinhappega FE 2+ punaliblede koostises, seob hapnikku CA 2+ luukoe koostises, Ca-soolad annavad luudele tugevuse 7. Anioonidest on olulised hüdroksüül OH kloriid Cl jood I kilpnäärmehormoonide sünteesiks, et ei kujuneks struumat fosfaat F kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide pühilised koostisosad 8. Miks on soovitatav pärast suurt higistamist juua mineraalvett? Et taastada kaotatud vesi ja soolad. 9. Milline on puhta vee pH? 7,0. Kui on alla selle, siis on keskkond happeline, kui üle, siis aluseline. 10. Milline peab olema inimese vere pH? 7,4
ALUSELINE OKSIID metallioksiid, mis reageerides happega annab soola ja vee. LEELIS vees lahustuv alus. IA ja IIA rühma metallid, söövitavad. NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON aluse ja happe vaheline reaktsioon, saadusteks sool ja vesi. LAHUSE pH SKAALA näitab keskkonna happelisust; skaala 0 kuni 14. pH=7 neutraalne keskkond. pH>7 aluseline keskkond. PH<7 happeline keskkond. SOOL (kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil moodustuvad katioonidena metalliioonid ning anioonidena happejääkioonid. AKTIIVNE METALL IA, IIA, IIIA-rühmad, reageerivad paljude ainetega. VÄHEAKTIIVNE METALL asuvad B-rühmades. VÄÄRISMETALL Ag, Au ja Pt metallid, keemiliselt väga püsivad. SULAM metall+metall=(t°)= sulam või metall+mittemetall. KORROSIOONITÕRJE metalli katmine mingi ainega, et ei häviks keskkonna toimel. MOLEKULI STRUKTUUR kindel molekuli ehitus.
annaabi.ee 
