Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni gaasipedaali asendist. Reostaat-tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja on trossi abil ühendatud gaasipedaaliga. Kaasaegsetel autodel paikneb see andur ka salongis, gaasipedaali kinnituskoha juures ja see võib olla ka Hall´i andur. Vastavalt sellelt andurilt saadud signaalile annab mootori juhtarvuti drosselklapi ajami elektrimootorile korralduse drosselklapi vajalikuks asendiks.
mõeldud kütuselisandite kasutamine on keelatud. · Kütuselisand "EOLYS" on tuleohtlik! · Kütuselisand "EOLYS" hapendub õhu käes, mistõttu ei tohi kasutada lisandit varem avatud taarast. · Järelejäänud kütuselisand kuulub utiliseerimisele. Kütuselisandi etteandesüsteemi osad: 1. Kütuselisandi etteandesüsteemi arvuti: paikneb pakiruumis, parempoolse tagaratta koopa välisküljel. Saab signaale järgmistelt anduritelt: · Kütuse tasapinna andurilt · Kütusepaagi korgi andurilt · Mootori väntvõlli pöörlemissageduse andurilt · Auto kiiruse andurilt Ülalnäidatud andurite signaalide järgi täidab arvuti järgmiseid funktsioone: · Määrab vajaliku kütuselisandi koguse, mida pihustada paaki lisatavasse kütusesse. · Juhib kütuselisandi pumba tööd · Juhib kütuselisandi pihusti tööd Peale ülaltoodu võimaldab arvuti veel:
programmeeritud töötama kindlas järjekorras. Lihtsalt lahti seletades käiks see nii: metall varras liigub suunaga alt üles anduri eest läbi ja andur annab juhtajule esimese signaali kui varras on jõudnud anduri alumisse piirkonda(aju saab teada, et noole kõrgus on kaalumiseks sobiv) ja edasi liikudes ülemisse tundlikuse piirkonda annab teise signaali(nool on sobivast piirkonnast väljunud). Juhtaju arvutab materjali kaalu välja rõhu andurilt saadud andmete alusel kaalumisek sobivas noole kõrguses(andmed, mis tulevad andurilt N1) juhul kui on olemas signaal, et kopp on suletud asendis(N2). Kui mõnelt andurilt ei tule sobivat signaali, ei toimu ka kaalumist. Seetõttu peavad andurid olema korrektselt paigaldatud. Nüüd kus kõik kaaluseadme osad on paigaldatud tuleb ühendada kaablite otsa pistikud ja need vastavatesse pesadesse panna. Pistikutena on kasutusel Deutschi pistikud ja RS232 üheksa ,,pinniga" pistikud
juhtida ? mõõdetakse auto Vastuse saame pikisuunalist ja külgsuunalist kiirendust rataste Kui auto tegelik pöörlemissageduse liikumissuund erineb juhi poolt soovitust, see anduritelt ja tähendab , et auto on rooliratta hetkel ala- või pöördenurga ülejuhitav,sekkub auto juhtimisse ESP- süsteem andurilt ( tavaliselt HALL või optiline andur) ESP- süsteemi töötamine Alajuhitavuse korral Ülejuhitavuse korral (auto püüab liikuda ( auto püüab hakata otse) pidurdatakse pöörlema ümber tagumist kurvi oma püsitelje) seespoolset ratast pidurdatakse ja reguleeritakse esimest kurvi mootori välispoolset ratast pöördemomenti ja reguleeritakse mootori
- CAN-ploki; - CAN-saatja/vastuvõtjat; - kesklukustuse lukumootorite juhtimist; - peegli reguleeringu ja soojenduse juhtimist; - klaasi liikumist jälgivat HALL-andurit jne. Ukse juhtploki töötamine Juhtplokk Klaasitõstuki lüliti Juhtplokk saab käsu toimingute teostamiseks võrgust. Näiteks tuleb ukse juhtplokile käsklus uks sulgeda. Juhtplokk saadab korralduse ukse sulgurile ja saades ukses asuvalt (on/off) andurilt kinnituse ukse sulgumisest, teatab võrgu kaudu ukse sulgemisest. Rikkeotsingul pea meeles: ALATI KUI UKSES MIDAGI AVANEB, SULGUB VÕI LUKUSTUB, SIIS AVANEB VÕI SULGUB KA MÕNI LÜLITI! 19 20 Ukseluku mehaanika
armatuurlauas vastav signaallamp. 12 ProDiags ESP süsteemi andurid ja täiturseadised ESP- süsteem vajab töötamiseks järgmist infot: - Millises suunas tahetakse autot juhtida? - Millises suunas liigub auto tegelikult? Esimesele küsimusele saadakse vastus rataste pöörlemissageduse anduritelt ja rooliratta pöördenurga andurilt (tavaliselt HALL või optiline andur). Teisele küsimusele vastuse saamiseks mõõdetakse auto pikisuunalist ja külgsuunalist kiirendust. Kui auto tegelik liikumissuund erineb juhi poolt soovitust, see tähendab, et auto on hetkel ala- või ülejuhitav, sekkub auto juhtimisse ESP süsteem. - Alajuhitavuse korral (auto püüab liikuda otse) pidurdatakse tagumist kurvi seespoolset ratast ja reguleeritakse mootori pöördemomenti.
programmi abiga. Minimeeritud tulemusest kirjutame välja väljundfunktsioonid. Saadud väljundfunktsioonid esitame VHDL keeles käitumuslikult, struktuurselt ja Tallinn 2017 andmevoona. VHDL keeles esitame samuti tõeväärtustabeli, millega espresso tulemusi võrrelda. Tallinn 2017 Lähteülesanne Poe juhtautomaatika saab informatsioon 3 andurilt: eskalaatori liikusmisandur, poe liikumisandur, kellaaeg. Eskalaatori liikusmisanduril saab olla 2 olekut: liikumine tuvastatud või liikumist pole. Liiskumisanduril saab olla 2 olekut: liikumine tuvastatud või liikumist pole. Kellaaeg saab omada 2 väärtust: päev või öö. Süsteemi väljunditeks on uks, eskalaator, valgustus, helisüsteem. Uksel on 2 olekut: avatud või suletud. Eskalaatoril saab olla 2 olekut: seiskunud või liikumises. Valgustus
saab. Ajami juurde kuulub õhuklapi ajam, millel on kaks asendit, üks on normaalasend, mis võimaldab ajami normaaltalitlust, ehk laseb sissepuhkeventilaatoril piisavalt õhku võtta ja teine on avarii asend. Õhu sissepuhumine oleneb ruumi mõõtmetest ja kujust, sammuti ka ventilatsiooni tüübist ja ventilatsiooni renni parameetritest. Ajami teine ülesanne on eri olukorra puhul ennast kiirelt ümber lülitada juhul kui peaks tekkima tulekahju ja ta saab tulekahju süsteemi haldavalt andurilt selleks teate. Selle eesmärk on takistada tulekoldesse hapniku saabumist ja hapnik ventilatsiooni sissepuhke rennidest tagasi imeda. Tulekahju reziimis toimub paraleelselt sissepuhke ümberlülitamisega välispuhkeks ka väliste õhukappide muutus nii, et ventilaator ei peaks töötama vastu tuule suunale ja väljapuhutav õhk väljuks takistuseta. Reveseerimisahelaga mehaaniliselt seotud kontakt annab teada reveseerimisest ja sellega blokeerib reverseerimise ajal lühise tekkimise võimaluse
Funktsionaalsed nõuded iseloomustavad kasutaja ootusi süsteemi poolt täidetavatele funktsioonidele. Mittefunktsionaalsed nõuded kujutavad endast nõudeid töökindluse, ohutuse ja turvalisus suhtes ning ajakitsenduse täitmine. 14. Olekumuutuja kehtivusintervalli määramine Iga olekumuutuja väärtus on aja funktsioon. Kehtivusintervalli pikkus sõltub juhitava objekti dünaamikast ja väärtuse kasutamiseesmärgist. 15. Mõõtmise eeltöötlus Andurilt tulev signaal on tavaliselt mingi füüsikaline suurus, mis on arvutile arusaamatu. Toorandmed tuleb kalibreerida ja teisendada vajalikkudesse mõõtühikutesse. 16. Inimliidese ja alarmiseire omavaheline seos Alarmiseire tähendab mõõdetud andmete ja vastuvõetud sündmuste pidev seire, selleks et õigeaegselt avastada ja teatada operaatorile objekti ebatavaline käitumine. Alarmisõnumite täpne järjestamine aitab operaatorit vigade avastamisel ja kõrvaldamisel. 17. Alarmlaviin
see andur saadab informatsiooni kas auto juhtplokile, või juhile endale mõne armatuuris oleva tulukese näol. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Vananemine, lühis Juhile/juhtplokile ei jõua proovida teise töötava anduriga andurilt signaali Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24
Detonatsioonianduri(joonis 1.3) ülesandeks on mootori detonatsiooni (hüppeline rõhu ja temperatuuri tõus) vältimine. Anduri töö põhineb piesoelektrilisel efektil kus mehaaniline energia muudetakse elektrienergiaks (suure sagedusega vahelduvpingeks). Detonatsiooni puhul esineb tunduvalt suurem vibratsioon. Detonatsioonianduri signaali puudumisel muudab juhtplokk süütehetke u. 10...15° hilisemaks kui ideaalväärtus(avariireziim). Nukkvõlli asendi andur. Sellelt andurilt võetakse signaal tahhomeetrile, mis näitab ära mootori pöörlemiskiiruse. Iga töötakti ajala saadetake signaal juhtplokki, kus arvutatakse ajaühikus (minut) ära pöörlemiskiirus. Olenevalt kui mitu silindrit mootoril on, korrutatakse signaalide arv kahega (väntvõlli üks pööre on pool nukkvõlli pööret). Näiteks mootoril, millel on kuus silindrit, annab nukkvõlli andur ühe väntvõlli täispöörde tegemisel kolm signaali.
Näiteks mootori koormus arvutatakse mitme eri anduri andmete põhjal. 4.7.2 Info edastamine eri juhtmetega Vanematel käigukastidel kasutati mootori juhtplokiga sama info saamiseks eri andureid. Näiteks gaasipedaali asendi mõõtmiseks kasutati kaksikpotentsiomeetrit, mille ühelt liugurilt sai infot mootori ja teiselt liugurilt käigukasti juhtplokk. Selline dubleerimine oli kallis ja ebaotstarbekas. Tehnika edasiarenedes siirduti peagi süsteemile kus ühelt andurilt saadud info muudeti digitaalseks ja edastati kõigile seda infot vajavatele juhtplokkidele. Näiteks gaasipedaali asendi signaal edastati mootori juhtplokilt teistele digitaalse impulsina. Impulsi sagedus oli muutumatu, info edastamiseks muudeti impulsisuhet. 4.7.3 Info edastamine ühe juhtmega Mõnedel mudelitel kasutati juba enne CAN võrgule üleminekut info edastamist ühe juhtme kaudu. Näiteks väntvõlli pöörlemissagedus ja mootori koormus edastati sama juhtme kaudu.
konstantne suurus (Nm = const.) võib kasutada mootori ligilähedase korda mehhanismile 2,8 ja 7. kv = 0,93...0,95 . mehaanilise võimsuse kao leidmisel kütuse kulu järgi. Koormuseregulaator 3 saab signaalid küttelati andurilt 4 ja Selleks peab eelnevalt olema teada effektiivvõimsuse väärtused võllipöörlemise andurilt 6 ja edastab signaali sammumuutmise antud koormustel ja katsetustel saadud kütuse kulu (Gk ) sõltuvalt Vedurlaevadel , jäälõhkujatel ja päästelaevadel laeva ehitusliku mehhanismile (2)
+= operaator lubab vajadusel panna vastava sündmuse külge ka mitu teadet või jätta sootuks ilma teateta. Edasi palutakse kõigil jaamadel välja mõelda (mõõta) andmed ning keskusesse saata teated nende kohta. Ja siis küsitakse kasutajalt, kas ta soovib veel uuesti andmeid küsida. Et teabe trükkimise funktsioonid olid juba ilmajaamade teatesündmuste külge lisatud, siis lähevad nad sündmuste käivitamisel ise käima. Jaamal on meeles enese number. Teate saatmisel küsitakse andurilt temperatuur ning pannakse kokku keskusesse minev vajalik andmeplokk. Temperatuuri küsimisel arvestab programm kuu järjekorranumbrit ning selle suhtes arvutab välja sellele aastaajale tõenäolise temperatuuri - lihtsalt üks viis kuigivõrd usutavaid vastuseid simuleerida. int kysiTemperatuur(){ return 15-Math.Abs(6-System.DateTime.Now.Month)*5+ arvugeneraator.Next(20); }
+= operaator lubab vajadusel panna vastava sündmuse külge ka mitu teadet või jätta sootuks ilma teateta. Edasi palutakse kõigil jaamadel välja mõelda (mõõta) andmed ning keskusesse saata teated nende kohta. Ja siis küsitakse kasutajalt, kas ta soovib veel uuesti andmeid küsida. Et teabe trükkimise funktsioonid olid juba ilmajaamade teatesündmuste külge lisatud, siis lähevad nad sündmuste käivitamisel ise käima. Jaamal on meeles enese number. Teate saatmisel küsitakse andurilt temperatuur ning pannakse kokku keskusesse minev vajalik andmeplokk. Temperatuuri küsimisel arvestab programm kuu järjekorranumbrit ning selle suhtes arvutab välja sellele aastaajale tõenäolise temperatuuri - lihtsalt üks viis kuigivõrd usutavaid vastuseid simuleerida. int kysiTemperatuur(){ return 15-Math.Abs(6-System.DateTime.Now.Month)*5+ arvugeneraator.Next(20); }
Järgivelektriajami struktuurskeemi on kujutatud joonisel 5.1. Joonis 5.1 Oma olemuselt kujutab järgivajam endast kõrvalekalde kompenseerimise põhimõttel töötavat suletud juhtimissüsteemiga elektriajamit. Sisendsignaali andur SA muundab etteandeseadme võlli pöördenurga sis või pöörlemiskiiruse sis elektriliseks pingeks sisendsignaaliks, mille antakse kõrvalekalde mõõturile KM. Samasse antakse ka väljundsignaali andurilt VA tagasisidesignaal Uts. Nende kahe signaali võrdlemise tulemusena tekib kõrvalekaldesignaal U, mis antakse juhtimissüsteemi JS-JM, mis kujutab endast regulaatorit (võimendit) koos jõumuunduriga, sisendisse ning juhtimis- süsteem kindlustab kõrvalekaldesignaali muundamise vajalikul viisil mootori EM toitepingeks. Regulaatori ja jõumuunduri skeemi valiku või korrigeerimisseadmete skeemi lülitamise tulemusena kindlustatakse mootori toitepinge vajalik ajalise
juhtimissüsteem. Kontuuride arv on võrdne alamobjektide arvuga. Igas kontuuris ühendatakse regulaatorid selliselt, et eelmise regulaatori väljund on järgneva regulaatori sisendiks. Seetõttu näeb alluvkontuuridega juhtimissüsteem välja nagu joonisel 4.7. Iga välimise kontuuri suhtes võib sisemise kontuuriga haaratud süsteemiosa vaadelda kui juhtimisobjekti. Iga kontuuri regulaatori väljundis võrreldakse kontuuri seadesignaali andurilt saadud tegeliku signaaliga. Kontuuride allutamist kasutatakse koos süsteemi jadakorrektsiooniga. Kontuuri suured ajakonstandid tasakaalustatakse regulaatoritega, et vähendada kontuuri inertsust. Korrigeeritud kontuurides on ainult väikesed ajakonstandid ning kontuure kirjeldavad madala järguga ülekandefunktsioonid. Üksikuid kontuure on lihtne häälestada moodul-või sümmeetrilisele optimumile. Häälestades välimise kontuuri mooduloptimumile, kirjeldab sisemist kontuuri esimest järku
+= operaator lubab vajadusel panna vastava sündmuse külge ka mitu teadet või jätta sootuks ilma teateta. Edasi palutakse kõigil jaamadel välja mõelda (mõõta) andmed ning keskusesse saata teated nende kohta. Ja siis küsitakse kasutajalt, kas ta soovib veel uuesti andmeid küsida. Et teabe trükkimise funktsioonid olid juba ilmajaamade teatesündmuste külge lisatud, siis lähevad nad sündmuste käivitamisel ise käima. Jaamal on meeles enese number. Teate saatmisel küsitakse andurilt temperatuur ning pannakse kokku keskusesse minev vajalik andmeplokk. Temperatuuri küsimisel arvestab programm kuu järjekorranumbrit ning selle suhtes arvutab välja sellele aastaajale tõenäolise temperatuuri - lihtsalt üks viis kuigivõrd usutavaid vastuseid simuleerida. int kysiTemperatuur(){ return 15-Math.Abs(6-System.DateTime.Now.Month)*5+ arvugeneraator.Next(20); }
annaabi.ee 
