.. · 1982 november suri Breznev o Koolis oli vaba päev o Otseülekandes kukkus kirst auku (2 haudalaskjat) · Breznevi asemel sai riigijuhiks endine KGB juht J.Andropov (1982-1984) o Halb tervis o Algatas võitlust töödistsipliini vastu (tänaval küsiti, miks te tööl ei ole jne) o Suurendas võitlust dissidentide vastu o 1984 veebruaris suri Andropov Koolist vaba päev · Andropovi asemel sai NSVL juhiks K. Tsernenko (1984-1985) o Märtsis 1985 ta suri Vaba päeva ei saanud Afganistani sõda, rigijuhid surevad igal aastal ... USA alustas uut võidurelvastumist, NSVL ei suutnud sellega kaasa minna. Saudi Araabia suurendas nafta tootmist, nafta hind langes, NSVL majandus raskustes. Alustati viinavastase kampaaniaga. Raha toob võidu!
NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas mahajäämist lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 1980.aastate lõpuks oli tegemist kõikehõlmava poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja vaimse kriisiga NSV Liidus. 3. Kes olid võimul pärast Breznevi? Mis oli Andropovi ja Tsernenko valitsemisajale iseloomulik? Juri Andropov- endine KGB ülem. Konstantin Tsernenko- sai peasekretäriks 72 aastaselt 4. Mida nimetatakse dissidentluseks ning milline roll (tähtsus) oli sellel NSVL-s? Too näiteid dissidentlusest ja dissidentidest. Dissidentlus - teisitimõtlemine, mis tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile. Dissidentluse eestvedajad püüdsid väljaannete kaudu anda ülevaadet nõukogude ühiskonna elust ja inimõiguste rikkumisest. 7
avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsiidse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal-depressiivne psühhoos. Aastatel 1982/1983 oli Eestis enesetappude osas langus, mis tulenes Andropovi valitsemisajal algatatud alkoholivastasest kampaaniast. 1984 aastaks oli enesetappude arv jälle tõusnud, kuna selleks ajaks oli alkoholivastane kampaania unarusse jäetud. Eestis läbiviidud uurimus näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas. Vähem kui 10 protsenti enesetapjatest kasutab vahendina tulirelvi, kuigi
Rooma paavstiks saamise järel tekkis vaimustus nii Poolas kui ka mujal Kesk-ja Ida- Euroopa riikides. See oli jällegi selge ohu märk kommunistlikele võimuorganitele ning juba mõne aasta pärast andis sõltumatute ametiühingute tegevus Poolas Nõukogude võimu autoriteedile saatusliku hoobi- kerkis küsimus: "Kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal?" Üsna pea selgus, et oli küll. 1980. aastate keskpaigas peale Breznevi ning seejärel tema järglaste Andropovi ja Tsernenko surma hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Hädasti vajati uusi reforme ning riigi etteotsa valitigi senini noorim liider NSV- Liidus Stalini surma järel- 54- aastane Mihhail Gorbatsov. Tema peamiseks ülesandeks sai NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamine sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise e. perestroika näol. Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna-
kuritarvitamine - jämedalt rikuti inimõigusi: tekkis dissidentlus tuntuks said Al-der Sõlzenitsõn kirjutanud ,,Gulagi arhipelaag", akadeemik Andrei Sahharov - samal ajal jätkati võidurelvastumist, s.t. majanduse väljakurnamist 1982 Breznevi surm; algas võimuvõitlus - 1982 tuvastati NSVL -s üldkriis (majanduses, sisepoliitikas, rahvusvahelistes suhetes, rahvusküsimustes jne.) - täielik seisak kogu ühiskonnas 5. 1982 -1984 ANDROPOVi aeg: püüdis riigis korda luua, oli olnud KGB juht 6. 1984 1985 TSERNENKO ( Breznevi ajastu jätkaja) 7. 1985 1991 GORBATSOVI aeg KÕIK SEE; MIS OLI EELNEVALT TOIMUNUD, VIIS NSVL LAGUNEMISENI. - Gorbatsov kuulutab välja perestroika ja glasnosti ( uutmise ja avalikustamise) Saab alguse kogu ühiskonnas uutmisprotsess: - tootmise ajakohastamine - esikohale tõstetakse tööinimene, humanitaarsed väärtused - pooldab turumajanduslikke reforme
kallutasid hääletamise Gorbatsovi kasuks. Mihhail Gorbatsov on sündinud 2. märtsil 1931. aastal Stavropoli krais. 1950 läks Moskva ülikooli õigusteadust õppima. Lõpetas 1955. Alates 1952. a NLKP liige. Tegi kiiret karjääri. 1966.a. Stavropoli linnakomitee 1. sekretär, 1970 kraikomitee 1. sekretär. Hiljem töötas NLKP KK põllumajandusosakonna juhatajana, 49-aastaselt sai Poliitbüroo liikmeks. Gorbatsovil oli Andropovi soosing. 11. märtsil 1985 sai Gorbatsov NLKP KK peasekretäriks. Oli 54-aastane. Gorbatsovi võimulolekut võib jagada etappideks: 1. 1985 märts 1986 dets Sisseelamise aeg 2. 1987 1988 sügis Süsteemi kõigutamine 3. 1988 sügis 1989 talv Tagasipöördumine 4. 1989 talv 1991 aug/dets Impeeriumi kaitsmine 1. etapp. Perestroika. Glasnost. Algas kaootiliselt, Gorbatsovi on ise tunnistanud, et tal polnud algul mingit konkreetset plaani. · Alkoholismivastane kampaania
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll.
Nikolai Tihhonov (1905-1997): MN esimehe asetäitja 1965-1980, MN esimees 1980-1985. Poliitbüroos 1978-1985. Breznevi sõber ja lähikondlane juba 1930.-te lõpust. Eduard Sevardnadze (1928-...): Gruusia KP 1. sekretär 1972-1985. 4 Mihhail Gorbatsov (1931-...): Stavropoli parteijuht 1970-1978, KK sekretär 1978-1985. Kulakovi ja Suslovi soosik, saavutas ka Andropovi soosingu. Gerontokraatia 1980-1985 1979. aasta lõpuks olid NSV Liidu kaua ameti solnud juhid jõudnud raugaikka. Breznev oli 73, Kossõgin 75, Suslov 77, Kirilenko 73, Ustinov 71, Pelse 80, Tsernenko 68 ja Andropov 65 aastat vana. Noort põlvkonda esindasid samuti juba soliidsesse ikka jõudnud Romanov (56), Gorbatsov (48) ja Sevardnadze (51). 1980 hukkus Maserov ning Kossõgin lahkus ametist (suri paar kuud hiljem). Uueks valitsus-juhiks sai aga 75-aastane Tihhonov
Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsiidse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos. Aastatel 1982/1983 oli Eestis enesetappude osas langus, mis tulenes Andropovi valitsemisajal algatatud alkoholivastasest kampaaniast. 1984 aastaks oli enesetappude arv jälle tõusnud, kuna selleks ajaks oli ka alkoholivastane kampaania ära vajunud. Eestis läbiviidud uurimus aastate 1979-1999 kohta näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist. Poomine on kõige sagedamalt kasutatud nii meestel kui naistel, kuid sagedamini meeste hulgas. Vähem kui 10 protsenti enesetapjatest kasutab vahendina
5.1 Esimest korda seisis NSVL vastamisi Lääne liidritega, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond. 5.2 Vana haige Breznev võimul vaid vormiliselt, novembris 1982 suri. Tema järglaseks sai KGB esimees Juri Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega NSVLi arengule uut hoogu anda, mõistamata käsumajanduse ammendatust. 5.3 Andropov surmahaige, 1983 haigevoodis, 1984 suri. Rahva seas jutt gerontokraatiast e vanurite võimust. Andropovi järel sai võimule 72-aastane väeti tervise ja välimusega Konstantin Tsernenko, kes suri 1985. märtsis. 5.4 1980 keskpaigaks arusaam Kremlis, et riik kaotab külma sõja. Majandus pankrotis, relvastuse suur ressursi neelamine. 5.5 Vajati reforme, etteotse seada uut tüüpi liidrid, mis sai aluseks NSVLi uuendamise programmile Perestroika. § 45. PERESTROIKA 1. Mihhail Gorbatsovi tõus NSVLi etteotsa 1.1 1985
aastal välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Nn Tähtede sõda tekitas NSV Liidus paanika. 1980. keskpaigaks oli selge, et USA oli relvastuse võidujooksu võitnud. Lisaks ei suutnud NSVL isegi tavarelvadega sõda pidama ja tegevus Afganistanis lõpetati. November 1982 suri Breznev, tema järglaseks sai KGB esimees Juri Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega NSV Liidu arengule uut hoogu anda, mõistmata, et käsumajandus oli ennast ammendanud. Andropovi järel, kes oli surmahaige, valiti NSV Liidu juhiks 72-aastane kehva tervisega Konstantin Tsernenko. Kuna kõikliidrid olid vanad ja kehvad, siis muutus NSVL maailma naerualuseks. Perestroika 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ja oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades(vat kus nali). NSVL soovis rahvusvahelisel areenil pingeid maandada
Partei ja riigi juhtkonna järjest enam gerontofiilset seltskonda see ei huvitanudki. Seetõttu sai Andropov paratamatult aru muudatuste vajalikkusest, kuid saanud riigijuhiks polnud ta ise enam võimeline neid muudatusi tegelikult alustama. Mõningaid kampaaniamaigulisi samme võeti küll ette näiteks töödistsipliini tugevdamiseks ja kuritegevuse ohjeldamiseks, kuid olulist efekti need ei andnud. Ka alustas ta võitlust kuritegevuse vastu riigi tippjuhtkonnas. NSV Liidu reformimine jäi Andropovi protežee Mihhail Sergejevitš Gorbatšovi hooleks. Aastal 1982, pärast Brežnevi surma valiti Andropov uueks NLKP Keskkomitee peasekretäriks. Ta püüdis stagneeruvat Nõukogude Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud. Andropov oli viletsa tervisega ning suri juba vähem kui poolteist aastat pärast võimule saamist. Sellega lõppes ka lühiajaline aktiivne periood pärast stagnatsiooni.
Maailmakuulsateks dissidentideks said kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja füüsik Andrei Sahharov. 1982 Breznev suri ning tema kohale asus 68. aastane KGB kauaaegne esimees Juri Andropov, kelle tervis polnud samuti kõige parem. Sügisel 1983 kaob ta avalikkuse silmist ning veebruaris 1984 suri. Talle järgnes partei peasekretäri kohal 72. aastane Konstantin Tsernenko. Rahva seas hakati rääkima gerontokraatiast ehk vanurite võimust. Tsernenko suri märtsis 1985. Andropovi kohta on öeldud, et ta mõistis süsteemi reformimise vajadust, Tsernenko pooldas Breznevi - aegse poliitika jätkamist. Seisak jätkus. GORBATSOV JA PERESTROIKA: 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP KK pleenum peasekretäriks 54. aastase Mihhail Gorbatsovi. Ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna ja seega oli ta ainuke NLKP peasekretär kellel oli tõsiseltvõetav kõrgharidus. 1985. aastaks oli Nõukogude ühiskonnas välispoliitiline, majanduslik ja sisepoliitiline ummikseis
koormav ka talle endale - ega ta seda riigijuhtimist viimastel eluaastatel ei nautinud, eriti just arvestades ta kehva tervislikku seisundit. Ka seda, eriti just tema lähikondlased ei lasknud läbi, et normaalselt oleks saanud toimuda vahetus. · gerontokraatia - Juri Andropov (1982-1984) ja Konstantin Tsernenko (1984-1985) - teatud mõttes klassikaline gerontokraatia aega, sest mõlemad võimule saades olid selgelt tervislikus mõttes mittesobivad sellele kohale. Andropovi aeg on püüd seisakuaega elavdada - hakatakse nõudma sotsialistliku seadusandluse täitmist, püüdis panustada töödistsipliini tõstmisele - need paljud mõtted, mis tulevad esile Gorbatsovi ajast, on pärit Andropovi ajast. Andropov vähemalt 1 päev iga nädal oli haiglas tilgutite all. Veelgi hullem oli tegu Tsernenkoga, kes ei omanud mingeid eeldusi riigi valitsemiseks. Tsernenko Breznevi ajal oli keskkomitee aparaadi juht ja üks kõige lähedasemaid
ilma välise konflikti või sekkumiseta?: Sotsiaalselt: NSVL loodi etniliste ja sotsiaalsete üksuste hoidmiseks. (entilised vabariigid, kuid kohalikud eliidid tahtsid väljapääsu, toetasid Külma sõja lõppu ja poliitilisi reformide.) Majanduslikult: surve täiendada ja reformida NSVLi (stagnatsioon, Kuuba rahastamine, sõjad, raha kulus Impeeriumi hoidmiseks ja võidu relvastumiseks, võlad kasvasid) Poliitiliselt: Andropovi ja Tsernenko surmad toovad noored liidrid asemele: Gorbatsov: tahe reformida- Perestroika. Otsused võidurelvastuse lõpetamiseks ja Külma sõja lõpuks. Jeltsin- Venemaa natsionalism kerkib üle NSVLi. Leon Aron (2011): “Intellektuaalne ja moraalne nõue eneseaustuseks ja uhkuseks, mis lühikeste aastatega kaotas ära kõikvõimsa NSVLi, riisus sellelt õiguslikkuse ja muutis selle läbipõlenud kilbiks mis tuhmus augustis 1991”
Suure osa üllitisest pühendab Krjutškov Liidu vajalikkuse ja selle lagunemise kahjulikkuse tõestamisele.46 Siin on autori märksõnadeks “reetmine”, “lõhkumine”, “kokkuvarisemine” (развал) ja “positsioonide loovutamine”. Gorbatšovi ja Jeltsini kõrval väärib Krjutškovi halvakspanu eriti Aleksandr Jakovlev, keda autor nimetab nõukogude ühiskonna “väljapaistvaks purustajaks”, Andropovi eeskujul “petturiks” (проходимец), “silmakirjatsejaks” ja “meie ajaloo kurjaks geeniuseks”. Jakovlevi suhtub ta ülima põlguse ja vihkamisega ning kahtlustab teda koostöös USA eri- teenistustega.47 Jakovlev ja Gorbatšov kui riigi ja partei lammutajad olid üksmeel- sed strateegia ning taktika küsimustes, kuna peremees oli neil üks – Washington, kellega nad olid end sidunud, väidab endine julgeoleku juht. Enne augustit 1991
liiduriikidel olid need olemas. Leningradi tegelased kõnelesid sellest, et võiks päevakorda tulla, et ka Vene Föderatsioonil võiks olla oma kompartei. Nendest tühistest süüdistustest piisas, et kokku panna Leningradi süüasi, mille tulemusel tegelikult mitu grupi kõige mõjukamat liidrit hukati. Ka nt Karjalas toimus väga ulatuslik puhastus, Karjala LV juhtkond võeti maha ja juhtkonnavahetus sai kõige olulisemaks Juri Andropovi hilisemas karjääris, temast sai Karjala uus parteijuht. Leningradi süüasi on seotud ka Eestiga, ühelt poolt seetõttu, et süüasja käigus represseeriti ka Eestis II sekretärina töötanud Georgi Gedroff ning on põhjust arvata, et ka Karotamme maha võtmisel ja Eesti juhtkonna välja vahetamisel 1950 märtsis on Leningradi süüasja taust ning mõõde olemas. Juba 1947 oli vastu võetud seadus, mis kaotas surmanuhtluse. Et nüüd Leningradi grupi liidrid teise
tohutu võim julgolekuorganitel, defitsiit ja võim kommunistliku partei käes. Plaanimaj. Metsavendlus. -sula Hrutsovi valitsusperiood, iseloomustab repressioonde vähenemine, majanduse ja teaduse areng, lääne riikide suhete paranemine. Plaanimaj. Salajased noorte org. -stagnatsioon Breznevi valitsusperiood, iseloomustab pingelõdvendus, majanduskriis, tihenenud sidemed Lääne riikidega. Plaanimaj. Avalikud kirjad lääneriikidele -gerontokraatia Andropovi ja Tsernenko valitsusperiood, iseloomustab defitsiit -perestroika Gorbatsovi valitsusperiood, iseloomustab vabad valimised, valitsuskorra muutmine, augustiputs, NSVL lagunemine, -glasnost oli Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus. Alguses ei tähendanud glasnost veel täielikku sõnavabadust. Näiteks püüti maha vaikida Tsornobõli katastroofi ja sellest põhjustatud radioaktiivse reostuse ulatust.
annaabi.ee 
