failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et end võrgu kaudu, võrku lülitatud arvutist uutesse arvutitesse levitada. Trooja hobune on aga ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab arvutis asuvaid andmefaile ja vähendab arvuti jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Viiruste avastamise vältimise meetodid Kasutaja poolt märkamata jäämiseks kasutasid osad viirustest, eriti MS-DOS platvormis, ,,viimati muudetud" kuupäevaga manipuleerimist. Nimelt välditi nakatamisel selle faili kirje uuendamist. Meetod on viirusetõrjeprogrammide vastu ebaefektiivne.
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass TARKVARA JA RIISTVARA Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad
2.1. Esitlustarkvara Esitlustarkvara (inglise keeles presentation software) abil koostatakse digitaalseid audiovisuaalseid slaide enamasti projektori kaudu auditooriumile näitamiseks loengute ja ettekann ete abimaterjalina. Esitlustarkvaraga koostatud slaidid võivad sisaldada teksti, graafikat, fotosid, animatsiooni, heli ja videot. 2.2. Andmebaasi tarkvara Digitaalne andmebaas on kogum mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefaile, samuti võib andmebaasiks olla ka ainult üks fail. Andmebaasi võib lihtsustatud kujul vaadelda tabelina, mis koosneb ridadest ja veergudest. Tabeli rida nimetatakse andmebaaside terminoloogia kohaselt kirjeks, iga tabeli lahtrit andmeväljaks. Kirje on mugav viis korraldada kindla struktuuriga infot ühetüübiliste objektide (näiteks inimeste) kohta. Andmeväli on kirje element ja samuti väikseim andmekogus. Veergude pealkirjad on seega väljade nimed.
failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ning ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussid kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et end võrgu kaudu, võrku lülitatud arvutist uutesse arvutitesse levitada ning trooja hobune on ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab andmefaile arvutisüsteemis ning vähendab selle jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Viirusetõrjetarkvara Antiviirus (anti-virus) on tarkvara, mille eesmärk on ära hoida, tuvastada ja eemaldada arvutisüsteemist igasugune õelvara, milleks on näiteks viirused, ussid ja trooja hobused. Sageli pakuvad need programmid kaitset ka nuhkvara ja reklaamvara eest. Meetodid
Mõisted 1. Arvuti 2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks. 3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi. 4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud
komponente tuhandetes); 4 tsentraalsel mikroprotsessoril põhinevad (integral-)arvutid (kiipides kompnente miljonites) 4. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutiprogramm(ide kogum), mis arvutis töötab ja täidab mingit ülesanneti. Näiteks: Mängud, Paint , Word jne Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni. 5. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm") on arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. 6. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid!
dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 8) Personaalarvuti- Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 9) Tarkvara- Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 10) Riistvara- Arvuti riistvara (inglise keeles hardware) on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 11) Rakendustarkvara- Rakendustarkvara (inglise application software) on rakenduste ehk programmide kogum spetsiifiliste ülesannete täitmiseks. 12) Skänner- on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse. 13) Viirus- on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit
Õpilane teab: Mõisted: riistvara riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. tarkvara - hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud.
bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html. 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis lisaks tekstile salvestatud ka teksti vormindamise kirjeldus. Pilte hoitakse tavaliselt failides laienditega .jpg, .gif, .tif või .bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html. Programme käivitatakse, andmefaile aga töödeldakse programmide abil. Programmifaili laiend on harilikult .exe. 15. Mitu ühenimelist faili võib ühes kaustas olla? Ühes kaustas ei saa olla kahte faili, millel oleks ühesugune nimi ja nimelaiend (ära unusta, et näiteks nimed aivar ja Aivar loetakse ühesugusteks). See-eest võivad samanimelised failid asuda kahes erinevas kaustas. Erinevates kaustades võivad asuda ka ühe ja sama faili täpsed koopiad. 16. Kuidas tähistatakse andmekandjaid (kettaid)? Too näiteid.
Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi rahvaprogrammide puhul, ka isepaljunemisvõimeta rahvaprogrammide korral, nagu näiteks reklaam, ussid ja trooja hobused. Toimeloogikalt on need täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et võrgu kaudu internetti lülitatud arvutist end uutesse arvutitesse levitada. Trooja hobune on aga ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab arvutis asuvaid andmefaile ja vähendab arvuti jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega nagu näiteks flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk.
Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ning ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussid kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et end võrgu kaudu, võrku lülitatud arvutist uutesse arvutitesse levitada ning trooja hobune on ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab andmefaile arvutisüsteemis ning vähendab selle jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Lisa 1 Viirusprogrammid 1970-ndatel avastati esmakordselt ARPANET'is. (s.o. interneti eelkäijas) viirus nimega Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga. Creeper kasutas ARPANET'i võrku, et nakatada TENEX-i operatsioonisüsteemiga DEC PDP-10 arvuteid
1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 5. Mis on Mac? Mac on Apple tehtud op süsteemi või arvuti nime lühend. 6. Mis on võrguarvuti?
75. ZIF- PGA kiipide jaoks loodud pesa. 76. zombiarvuti- internetiga ühendatud arvuti, mille üle on kontrolli haaranud kuritahtlik häkker, arvutiviirus või Trooja hobune ning mis enamasti omaniku teadmata tegeleb kuritegevusega Internetis. 77. tarkvara- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 78. TCP/IP- TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. 79. terminal- igasugune võrguga ühendatud arvuti, printer, monitor vms. 80. termoprinter- arvuti väljundusseade, mis kasutab printimiseks kuumutamist, mille
.................................................................................................. 16 KOKKUVÕTE............................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 18 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. 1. ARVUTI TARKVARA Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.
.............................14 Kasutatud materjalid.....................................................................................................16 3 Arvutitarkvara ja piraatlus Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid (Windows 95, 98,
(OLED – monitor) Printer – arvuti kirjutav välisseade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale.Tähtsaim parameter on lahutusvõime punktides tolli kohta. Normaalne prindi kvaliteet algab 300 dpi-st. Tähtsamad printerite tüübid: 1. Maatriksprinter 2. Tindiprinter 3. Laserprinter TARKVARA Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid – andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Süsteemitarkvara – on vajalik arvuti riistavara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Tähtsaim component operatsioonisüsteem. Kuuluvad seadmed: draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jne. Rakendustarkvara – Rakendustarkvara ligiid: 1. Laiatarbeprogrammid – paljudele kasutajatele ja plajude rakenduste jaoks. 2. Erialaprogrammid – paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine, meditsiin, jne.) 3
see ei ole autoriõiguse kaitse all. 21. Mille alusel saab tarkvara jaotada erinevateks tarkvara liikideks, nimeta tarkvara liikidest vähemalt 5. Tarkvara ehk arvuti tarkvara on masinloetav juhend, mis suunavad arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama. Tarkvara hõlmab kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid – andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara mõistet kasutatakse vastandina arvuti riistvara mõistele, need on arvuti füüsilised seadmed ja ühendused (näiteksprotsessor), millel on tarkvara talletatud ja mis teostavad antud juhised.[1][2] Arvuti riist- ja tarkvara vajavad üksteist ja kumbagi ei saa reaalselt kasutada ilma teiseta. "Tarkvara" on üldine termin. See võib viidata kõikidele arvuti juhistele üldiselt või mistahes konkreetsele juhisele
It is part of the lean methodology of process improvement that helps organizations match unpredictable customer demand patterns and eliminate manufacturing waste by leveling the type and quantity of production output over a fixed period of time. MRP ja ERP süsteemid Kiisler ptk 7 lk 203-210 Märksõnad: MRP lk 203, MRP-II lk 206, keskne tootmiskava lk 204, materjalispetsifikatsioon lk 205 (bill of materials) Struktuurijooniseid ja ERP andmefaile ei ole vaja pähe õppida, nii detailseks eksamil ei lähe MRP I – arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavat materjalivaru. MRP-põhimõte lähtub eeldusest, et kui on teada, millist lõpptoodet toota, siis on ka teada, kui palju tarvis selle toote jaoks materjale. Teoreetiliselt pole varusid vaja kui lõpptoodete hulk ja tootmise ajakava on teada. Sujuv materjalivoog.
Tarkvara annab tagasisidet! Kui tootmiskava ei võimalda toota vajalikus mahus, siis kohaldatakse müügiplaani vms. MRP II näol on tegemist tagasisidestatud süsteemiga, mis võimaldab tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kus mingi mooduli jõudlus osutub väiksemaks vajadustest. Näiteks: kui plaanitud tarneajaga tarned ei ole hetkel realistlikud, kohandatakse tootmisplaani. Kuna MRP ühendab müüki ja ostu, saab kavandada ka rahavoogu. Struktuurijooniseid ja ERP andmefaile ei ole vaja pähe õppida, nii detailseks eksamil ei lähe Varud: Varud on materiaalsete väärtuste kogum, mida ettevõtte tavapärase tegevuse käigus transporditakse või teisaldatakse, hoitakse laos, tarbitakse, toodetakse, pakitakse või müüakse. varude liigid: 1. Valmistoodangu varud 2. Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components, subassemblies, ingredients) 3
toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl
viirusetõrje puudumisel esimesse viirusesse keskmiselt 4 minutiga. Ilma tulemüürita Windows XP süsteem nakatub 8-60 sekundi jooksul esimesse ussviirusesse. Arvutiviirus on pahatahtlik programm või programmeeritud kood, mis kopeerib ennast arvuti teistesse programmifailidesse, buutimissektorisse, dokumentidesse või süsteemi ilma kasutaja nõusoleku ja teadmata. Termini ,,Arvutiviirus" vermis aastal 1983 Fred Cohen , nimetades viirust kui programmi, mis suudab modifitseerida teisi andmefaile lisades neisse iseenda koopia. Viirus võib levida üle kogu arvutisüsteemi ja nakatada paljudest arvutitest koosneva võrgu, kui neis kasutatakse samasid kahjustatud programme. Samahästi võidakse viirusesse nakatunud faile transportida teistesse arvutitesse CD/DVD plaatidel, USB mälupulkadel või kaartidel, välistel kõvaketastel või saata neid e-maili teel kirja manusena või läbi suhtlusprogrammide nagu MSN, Skype, ICQ jne
vereringehaigusi, jne. Milline on tervisekontrolli tulemus? Tööandaja peab saama hiljemalt 7 päeva jooksul töötervishoiuarstilt akti tervisekontrolli tulemustest. Informatsiooni oma tervisliku seisundi kohta peab saama ka töötaja. Töötervishoiuarst võib teha tööandjale ka ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks või töökorralduse muutmiseks. Andmete säilitamine Tervise kontrolli dokumente ja elektroonilisi andmefaile säilitatakse töötervishoiuteenuse osutaja või töötervishoiuarsti juures 55 aastat. Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüs Mis on oht ja mis on risk? See on lõvi. Lõvi võib põhjustada vigastusi, kui ta vabalt ringi jookseb ja meile liiga lähedale satub. Oht on võimalike vigastuste ja tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. Lähikontakt lõviga on toimunud. Tulemuseks on vigastus.
1T(terabait) = 210G = 1024G=1048576M=1073741824K
Fail on omavahel seotud andmete kogum. Teisest küljest on fail ka nimeline säilitusüksus
välismälu seadmel. Fail koosneb kirjetest. On kaks põhimõtteliselt erinevat faili tüüpi:
- programmifailid
-andmefailid
5
Programmifailid sisaldavad korraldusi teatud tegevuste täitmiseks arvutil.
Andmefaile võib omakorda jagada mitmeti. Kui asjale läheneda süsteemide Windows
seisukohalt siis võib eristada näiteks tekstitöötlussüsteemiga Word loodud faile,
tabeltöötlusprogrammiga Excel loodud faile, joonistusprogrammiga Paint loodud faile jne.
Nagu öeldud, eristatakse faile nimega. Operatsioonisüsteemides MS DOS ja Windows 3.1
koosnes faili nimi kahest osast :
sammudega ja kui suure mahuni on salvestatavatel andmetel lubatud arvutis kasvada. Nagu näha on eraldi failid andmete eneste ja logide jaoks. Kõik muudatused andmebaasis kirjutatakse esmalt logisse ning seejärel salvestatakse andmebaasi. Selline kahekäiguline täitmine võimaldab vajadusel teatud tegevusi e. transaktsioone tagasi kerida. Väikestel andmebaasidel on enamasti üks andmefail ning üks logifail. Suurematel ja keerukamatel andmebaasidel võib nii logi kui ka andmefaile olla mitmeid. Kasulik on see näiteks juhul, kui mõni ketas on kiirem kui teine sinna saab panna sagedamini vajaminevaid andmeid. Samuti võib juhtuda, et mõningaid andmeid kasutatakse omavahel tihemini koos. Kõik see on peenema programmeerimise ning administreerimise rida, praeguse alguse juures piisab, kui vajutada OK ning baas ongi olemas. Pärast refresh-menüü valikut andmebaaside alt võib uue nimega baasi ka loetelus näha.
annaabi.ee 
