Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid ankrusse Tallinna ja Tartusse, ning frantsisklased Viljandisse, Trtusse, ja Rakverre. Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele. Põhitegevuseks oli neil jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele
Müürid ja privileegid · Linnamüür ja linnaõigus · Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud · Riigi- ja vabalinnad nt(Saksamaal) kuulusid ametlikult keisrile, tegelikult olid vabad Neid valitsed raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teeorjusest ja andamitest · Itaalia ja Prantsusmaal oli tugevnev kuningavõim, mis ei saavutanud täielikku sõltumatus · Linna kaitsesid privileegid ,,linnaõhk teeb vabaks" · Eelisseisundis oli linnakodanikud, kelle seast tõusid esile patritsiaadid. · Linnakodanikuks said, kui: o Pidi pärinema seaduslikust abielust o Tuli aasta linnamüüride vahel elada o Kehtis öine liikumiskeeld Elu linnas · Perekonnad linnas väiksemad kui maal
Paljud linnad olid kunagi tekkinud feodaalide maa peale. Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada, linn aga end sõltumatuks võidelda. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutsid linnvabariigiks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Saksamaa riigi- ja vabalinnad allusid küll ametlikult keisrile, kuid olid tegelikult iseseisvad. Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga. Kuninga maadel asuvad linnad ei saavutanud enamasti täielikku sõltumatust, küll kasutasid nad teatud privileege, näiteks õigust valida omavalitsust, mis tegutses koos kuninga määratud ametiisiku või senjööri esindajaga. Paljud feodaaltsivilisatsiooni linnad jäid aga keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla.
Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada Linn üritas end seevastu vabaks võidelda Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa saavutasid selles edu Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maaalad oma valdustega kokku ja muutusid linnvabariikideks. neid juhtisid valitavad nõukogud Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistritega Need linnal olid vabad teoorjusest andamitest suurematest senjöraalmaksudest Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga Kuningamaadel ei saavutanud linnad enamasti täielikku sõltumatust küll aga kasutati ära õigust valida oma valitsust Paljud feodaaltsivilisatsioonilinnad jäid aga kuni keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla Linna kaitsesid tema privileegid vabadus ei laienenud linnas elavatele inimestele ühtmoodi
Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia. Neile avanes vabadus eelkõige.
Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia. Neile avanes vabadus eelkõige.
Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Rootsi poolele üle läinud Saksa aadlike maad konfiskeeriti ning annetati poolakatele ja leedulastele. 17. sajandi algul koondus nende kätte ligi ¾ eramaadest. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Koormised olid üldiselt raskemad eramõisates. Peale selle kasutasid mõisnikud naturaalrendi sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne. Teopäevade tegemata jätmise puhul trahvisid mõisnikud talupoegi vilja või looma äravõtmisega. Trahviti ka ihunuhtluse ja vanglakaristusega. Raskelt kannatasid ka linnad
Sellest ajast olevat tamme lehed servast sakilised, otsekui rebitud. Vanakreeka pärimuse kohaselt olid tammed esimesed puud, mis pärast "suurt veeuputust" jälle maa peal kasvama hakkasid. Tammi ja saari peetakse esimeste inimeste esivanemateks. Vanimas oraaklis, Zeusi pühamus Dodonas, ilmutas peajumal tammekohina saatel inimestele oma tahet. Roomlastele tähendas kellelegi tammepärja andmine suurimat kiitust ja au ning sellega kaasnesid teatud privileegid, näiteks andamitest vabastamine. Kui 14 võidukas väepealik triumfiga Rooma saabus, oli tema sõjavankril trofeedega kaunistatud tammepuu. Keldid, germaanlased ja slaavlased ausasid oma jumalaid looduses- metsalagendikel, saludes, allikatel, siin oli tammedel eriline tähendus. Slaavlased tundsid piksejumal Perunit, kelle auks pidi nii päeval kui öösel tammelõkke süütama, kui teenrid tulel kustuda lasid, maksid nad oma kergemeelsuse eest eluga. Druiidid-
juriidilise sideme. Läänistusaktil oli 2 osa: 1) hommage- truudusvanne, 2) investituur- läänivalduse üleandmine. Läänikorra aluseks oli vasalliteet ( vt vasalliteet). Hommage: truudusvanne, mille vasall andis senjöörile põlvitades tema ees ( see zest lõi juriidilise sideme!) consilium et auxilium- "abi ja nõu". Vasall kohustus senjööri ees andma nõu ja abi. Immuniteet: Sõltumatuse üks aste. Isiku, ala või institutsiooni vabastamine andamitest, kohtuvõimust, ükskõik mis kohustustest. Nt kirikuala, kus kehtis kiriklik kohtuvõim. Eelkõige kohtuvõimu delegeerimine. Aadli kui suletud seisuse kujunemine: Sõna ,, aadel" tähendab õilist, sünnipäralt paremat. Usuti, et eliit on eliidist sündinud, neil on väärikad esivanemad. Aadelkond oli vereparemuses. Sohilaste tiitliks oli bustard, see näitas, et neis sisaldub halb veri. Head verd saab ainult sünni, mitte oskuste kaudu. Aadel oli määravaks sündmuste ajaloos,
13 Fernando II Katoliiklasest on pikemalt juttu XXI ptk. 6 Machiavelli Valitseja valitseja kulutab kas endale ja oma alamatele või võõrastele kuuluvat; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta helduse ülesnäitamisel kasutamata ühtki võimalust. Valitseja, kes liigub edasi sõjasaagist, röövimisest ja andamitest elatuvate vägedega, kasutab teistele kuuluvat ning temale on heldus tingimata tarvilik, sest vastasel korral ei järgneks talle sõdurid. Ja sellest, mis ei kuulu sulle või su alamatele, saad sa olla märksa heldekäelisem kinkija - nagu seda olid Kyros, Caesar ja Aleksander - sest et teistele kuuluva kulutamine ei nõrgenda, vaid hoopis tugevdab su reputatsiooni; ja üksnes endale kuuluva kulutamine on see, mis sind kahjustab.
Ja kui mõni vaidleb vastu - öeldes, et paljusid valitsejaks saanuid, kes on saatnud sõjaväega korda suuri asju, on peetud väga heldeks - siis kostan seepeale, et valitseja kulutab kas endale ja oma alamatele või võõrastele kuuluvat; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta helduse ülesnäitamisel kasutamata ühtki võimalust. Valitseja, kes liigub edasi sõjasaagist, röövimisest ja andamitest elatuvate vägedega, kasutab teistele kuuluvat ning temale on heldus tingimata tarvilik, sest vastasel korral ei järgneks talle sõdurid. Ja sellest, mis ei kuulu sulle või su alamatele, saad sa olla märksa heldekäelisem kinkija - nagu seda olid Kyros, Caesar ja Aleksander - sest et teistele kuuluva kulutamine ei nõrgenda, vaid hoopis tugevdab su reputatsiooni; ja üksnes endale kuuluva kulutamine on see, mis sind kahjustab
1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia 17. sajandi keskpaigaks oli tootmine Lääne-Euroopas jõudnud tasemele, kust edasiminek nõudis uusi tootmissuhteid. Merkantilism aitas kaasa kapitalismi arengule nii tööstuses kui põllumajanduses. Kasvas kaubanduse osatähtsus, mis tõi kaasa tööstuskapitali osatähtsuse tõusu. Inglismaal algab klassikaline poliitiline ökonoomia W. Petty´ga (1623-1687). Tema peamine teos "Traktaat maksudest ja andamitest". Püüdis esmakordselt kokku seada riigi tulude ja kulude bilanssi (1664). TULUD KULUD Maa 8 Toit, elamud, Isiklik vara 7 Riietus ja muu 40 Rahva töö25 Kokku 40 Kokku 40 Prantsusmaal oli klassikaline poliitiline ökonoomia esindajaks P. Boisguillebert (1646-1714). Tema eesmärgiks oli arendada kaubandust ilma rahata
13 Fernando II Katoliiklasest on pikemalt juttu XXI ptk. 7 Machiavelli Valitseja valitseja kulutab kas endale ja oma alamatele või võõrastele kuuluvat; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta helduse ülesnäitamisel kasutamata ühtki võimalust. Valitseja, kes liigub edasi sõjasaagist, röövimisest ja andamitest elatuvate vägedega, kasutab teistele kuuluvat ning temale on heldus tingimata tarvilik, sest vastasel korral ei järgneks talle sõdurid. Ja sellest, mis ei kuulu sulle või su alamatele, saad sa olla märksa heldekäelisem kinkija - nagu seda olid Kyros, Caesar ja Aleksander - sest et teistele kuuluva kulutamine ei nõrgenda, vaid hoopis tugevdab su reputatsiooni; ja üksnes endale kuuluva kulutamine on see, mis sind kahjustab.
järsu pöörde. Aastatel 1582 1596 viidi läbi reduktsioon(mõisade riigistamine, (restitutsioon- mõisad lähevad tagasi mõisnikele)). Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust. Peaaegu täielikult oli kadunud vabatalunike kiht, suurenenud oli aga üksjalgade osa. Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Peale selle kasutasid mõisnikud naturaalrenti ja selle kasutati sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne. Rootsi kuningate agraarpoliitika pärast Liivi sõda oli üsna aadlisõbralik. Aadlikele jäi oma maadel kohtupidamis- ja maksustamisõigus. Kroonumõisad ületasid esialgu aadli
Raekoda asus omavalitsusega linna turuplatsi lähedal Raad valitses linnvabariike, eesotsas bürgermeistriga Bürgermeister rae eesotsas Linnvabariik linn, mis oli end senjööri võimust sõltumatuks võidelnud ning liitnud ümberkaudsed maa-alad oma valdustega, seda juhtisid valitavad nõukogud, valitses raad ja bürgermeister, olid ka linnakohus, kaitsevägi, müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus, need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest, suurematest senjöraalmaksudest Tsunftid ja gildid olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e
maast umbes 75%, umbes 20% kuulus Taani kroonile ja 5% kirikule. 47% läänistatud maast oli läänistatud suurnikele, kelle valdused olid suuremad kui 60 adramaad. Keskmise suurusega (59-30 adramaad) läänivaldused moodustasid 21%. 32% läänistautd maadest jagunesid väikeläänimeestele (1-29 adramaad). Ordualal läänistamist esialgu ei toimunud, sest ordu sai hakkama oma sõjalise jõuga. Hoopis ilmnevad vabad talupojad, kes olid vabastatud andamitest, aga olid kohustatud sõdima (Vasall, kes ei pea andamit tasuma?). Liivimaa meistrid läänistasid maid ka oma lähisugulastele, nagu näiteks Plettenberg oma vennale Johanile. Lääniõigus - Läänistus oli isanda ja vasalli isiklik suhe, mida tuli ühe osapoole (valitseja või läänimehe) vahetumisel üle kinnitada ehk lään tuli tagastada ja saada see siis uuesti läänistatud. Läänistusrituaal koosnes vasalli truudusvandest oma isandale ja lääni üleandmisest vasallile
annaabi.ee 
