"Ragtime" Edgar Laurence Doctorow (3)

“ Ragtime ”
Anne Borkmann , 12b
Lugedes Edgar Laurence Doctorow „Ragtime’i“ läksin ma ajas tagasi möödunud sajandi alguse ja Esimese maailmasõja vahele New Yorgi lähedale New Rochelle linna. Ma tutvusin kolme Ameerika perekonna: valge nahavärviga ülemklassi pere, parema elu eest võitleva juudi pere ja mustanahaliste pere, ning hulga ajalooliste isikutega, kelle seas oli Harry Houdini, Sigmund Freud ja ka Theodore Roosevelt. Lisaks neile oli palju väljamõeldud tegelasi väljamõeldud tegevustega.
Teose algus kirjeldab Ameerika perekonda- Ema, Isa, Ema Noorem Vend, Vanaisa ning Väike Poiss. Seda, et tegu on tüüpilise Ameerika perekonnaga, tõestab kõigi perekonna rolli alguses olev suur algustäht. Sellel perel oli tegevuse edasikandmisel suur osa, mis tõestab, et iga väiksemgi isik mängib ka ühiskonnas suurt rolli. Ema esindas raamatus tüüpilise naise tegelaskuju- koduperenaine, kes hoolitseb maja ja söögi eest, kasvatas lapsi ja kui Isa oli reisidel, täitis Ema mehe kohustusi töö juures. See, mis kõige enam silma hakkas oli võikalt kirjeldatud mehe ja naise vaheline armastus: Ema pidi täitma kõik mehe soovid ise midagi vastu saamata. See hetk teoses, kui naine põõsa alt mustanahalise imiku leidis, näitas minule seda, et naine vajas rohkem armastust- ta tahtis kellegi eest hoolitseda, tahtis tunda kedagi puhast ja süütut enda ihu vastas, sest isa seda soojust temale enam ei pakkunud.
Teiseks kandvaks rolliks selles teoses oli afroameeriklane Coalhouse Walker , kes oli põõsa alt leitud beebi isa. Läbi tema näitab autor inimeste suhtumist mustanahalistesse: kõneles viisakalt, riietus hästi, aga siiski vaatasid inimesed tema peale viltu. Tema välimus ja olek tundusid valed. Kui ta nahavärv oleks olnud valge, poleks keegi hakanud kahtlustama meest pommipanekus, keegi poleks imestanud tema kõneoskuse ja välimuse pärast. Kuna ta oli mustanahaline, ei tahtnud keegi tema advokaat olla, teda esindada kohtus. Teda peaaegu põlati. See, kuidas ta teosesse ilmus, näitab meile aga, et ka temal on süda, temal on hing, ka tema oskab armastada ja hoolida enda naisest ja lapsest. Ka tema inimene, kes tahab luua perekonna ja maksta kätte neile, kelle süü läbi on keegi lähedane surma saanud. See, kuidas temasse suhtus tuletõrjedepoo pealik ja kõik advokaadid, kes polnud nõus teda esindama, näitab inimeste suhtumist vähemusrahvusesse.
Teine pere, kelle lugu ei jää kellelegi märkamata, on kõikjal maailmas leiduvate vaeste perede stereotüüp- isa Tate oli kunstnik, kes ei suutnud enda teoseid müüa, ema Mame teenis käsitööga vaid näruseid kopikaid ja tütar Väike Tüdruk oli hariduseta laps, kes veetis aega tänavatel. Kui pere olukord väga halvaks läks, hakkas ema enda keha müüma. Tate ei suutnud sellega leppida ja ta jättis oma naise saatuse hooleks. Ühel päeval ilmus nende ellu Evelyn Nesbit- jõukas ilus naine, kes võttis koha tüdruku emana üle. Evelyn kiindus Väikesesse Tüdrukusse nii väga, et oli valmis Tate ja tüdruku heaks kõike tegema. Ettekäändena neid näha, käis naine Tate juures pilte ostmas. Sellega tegi naine perele mitu teenet , millest põhilist esialgu tema teenete allagi ei nimetaks. Nimelt pärast mitmeid läbielamisi mitmes Ameerika linnas leiutas Tate kinoraamatu, millest hakkas tema ja lapse elus uus periood. Evelyni teene siin oli mehe juures joonistuste ostmine - mehe käsi paranes ja ta tegi aina täpsemaid ja ilusamaid töid, mille müügiedukus oli tõenäolisem. Samas on Tate lugu hea näide sellest, et Ameerika on tõepoolest võimaluste maa. Just nii nagu Tate, olid oma koha ning rikkuse leidnud ka mustkunstnik Harry Houdini, maastootmise liini loonud Henry Ford ning oma varanduse mitmekordistanud J.P. Morgan .
See, mis minu jaoks teoses põhiliselt välja paistis , oli selle ülesehitus. Kui ma alustasin teost, tundus see konarlik: punktid olid seal, kuhu ma ise neid ei paneks, laused on liiga pikad või liiga lühikesed, otsekõne on segamini kaudse kõnega ja kõik see segas lugemist. Olles juba mõtetega teoses sees, tajusin, kuidas autor on seda teinud meelega. Just see kõik, mis tundus alguses vale, andis väga täpselt edasi teose mõtet, teose sisu ja selle ajastu hõngu. Nii, nagu muutus lause ehitus teose lõpu poole paremaks, muutus ka Ameerika aja möödudes paremaks.
2
Tõnis Aadli 12A, Rocca al Mare Kool