"Ragtime" Anne Borkmann, 12b Lugedes Edgar Laurence Doctorow ,,Ragtime'i" läksin ma ajas tagasi möödunud sajandi alguse ja Esimese maailmasõja vahele New Yorgi lähedale New Rochelle linna. Ma tutvusin kolme Ameerika perekonna: valge nahavärviga ülemklassi pere, parema elu eest võitleva juudi pere ja mustanahaliste pere, ning hulga ajalooliste isikutega, kelle seas oli Harry Houdini, Sigmund Freud ja ka Theodore Roosevelt. Lisaks neile oli palju väljamõeldud tegelasi väljamõeldud tegevustega.
Maaväline elu Anne Borkmann, 12b Kõik me oleme näinud filmides tulnukaid, lendavaid taldrikuid, mõistetamatuid inimrööve ja katseid, lugenud raamatutest viljaringidest, UFOdega lähikokkupuudetest ja palju muud ulmelist. Kas kõik see tuleneb inimeste lennukast fantaasiast või on neil reaalne tõepõhi ka all? Varem mütoloogias ja religioonis ei tehtud selgelt jumalatel ja tulnukatel vahet. Selletõttu ei saa me rääkida varajastest uskumustest maavälise elu kohta. Ufo-fenomen jõudis avaliku huvi
draamatilise loomingu. Ta juhendas uut näitlejate põlvkonda edasi uutele näidenditele amatööride hulgast, kellel pole perkondlike sidemeid traditsioonilise teatriga ning luues kooli, kus õppis palju tulevasi shingeki näitlejaid. Osanai Kauru, kes oli Liberaalse teatri rajaja ja teine shingeku rajaja üritas oma koolis amatööridest luua professionaalseid näitlejaid. Liberaalse teatri esimene näidend oli Ibseni näidend John Gabriel Borkmann. Hiijkata Yoshi ja Osanai mõlemad rajasid Tsukjii teatri 1920ndatel aastatel, kus toimus plaju välismaiseid näidendeid ja kus sai osa läänelikest stiilidest nagu realism ka ekspressionism. Tsukjii teater sai shingeku keskuseks. 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses shingekis võis näha marksistide poliitilist üleolekut, mis ei jäänud võimude poolt märkamata ja kuni teise maailmasõja lõpuni tsenseeriti shingeki. Ameeriklaste okupatsiooivõimud Jaapanis toetasid
Kõige suurem oli siinjuures kokkulangevus viiuli- ja saksofonimängijate seas – 15 juhul (Mutsu 1991, 10: 91–94); V. Ojakääru hinnangul mängis 90% tolleaegsetest viiuldajatest ka saksofoni (Lille 2006: 12), seega oli kokkulangevus tõenäoliselt oluliselt suurem; 10 naismuusikut: naispianistid Erika Kodrau, Valentina Ild, Varvara Malama, Sarah Muršak, Lydia Nahkur, Elli Patulova, Ira Regi ja Veera Vetting, trompetist Violetta Borkmann ja viiuldaja Johanna Znamenski; üsna palju oli samast perest muusikuid: vennad Flinkid, Ignatjevid, Kaasikud, Kallased, Kirikalid, Kreutzbergid, Kurskid, Kuusikud, Kõlarid, Mullatid, Mutlid, Raudsepad, Rosenbenkid, Sachsenid, Schellerid, Schütsid, Socherid, Šumjatserid, Veenred, Värgid, õde-vend Borkmannid ja isa-poeg Lemmikud; refräänilaulu harrastasid orkestrantidest Friedrich Kaasik, Roman Karise, Aleksander
Aitäh Sulle, Janar Aadli, Virge Aas, Anneli Aasamets, Anne Aasamets, Kristi Aasma, Henrik Aavik, Ain Aaviksoo, Madis Aben, Priit Adler, Mikk Adler, Rait Agu, Kristjan Ait, Karen Alamets, Kaur Alasoo, Jüri Aleksandrov, Einar Aleksejev, Anne Almet, Kris- tel Altosaar, Peeter Anijalg, Tea Animägi, Lauri Anton, Triinu Arak, Indrek Ardel, Toomas Arike, Kristel Arnik, Tiina Aro, Malle Aro, Jaan Aru, Lili Azin, Märt Bakhoff, Anzori Barkalaja, Allan Berg, Silver Bohl, Vivian Bohl, Karl-Erik Borkmann, Helena Braun, Indrek Bremraud, Heidi Carolina, Reet Dalberg, Margus Eha, Andres Ehren- preis, Seren Eilmann, Egon Elbre, Kadi Epler, Jürgen Esinurm, Erki Esken, Siim Esko, Hanno Evard, Carolyn Fischer, Dmitri Gabbasov, Boriss Gubaidulin, Meelika Hainsoo, Aivar Halapuu, Martin Hallik, Erko Hansar, Harri Hanschmidt, Raivo Hein, Jelena Hein, Cattre Hein, Priit Heinsalu, Kaari Helstein, Reigo Hendrikson, Juuli Hiio, Carita Hommik, Hedy Hoomatalu, Mari Hunt, Jorma Härmsalu, Heiki Ilisson, Sten
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
