Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Mis sinuga juhtus Ann"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maya, seth, annil, küsis, hommikul, tundis, surnuaia, koti, tall, kuulis, rase, sünnitama, kotis, aidi, vallik, vennal, arvas, surnuaial, tooma, mootorratta, unenägu, lõputunnistus, tagi, püksid, kandis, väikesel, krambid, kiirabi, haiglas, südamerike, päevadel, väljakutsumine, julgenud, kõndida, tagasiteel, jookseb, nendest, saata, otsimaMis sinuga juhtus, Ann? Aidi Vallik Ann pääses edasi oma gümnaasiumi 10.klassi. Koolis oli kõik teistmoodi, sest tema parim sõber ei pääsenud kooli, aga mõni hea sõber pääses ikka. Tema klassis käis üks tüdruk Maya kes oli teistsugune. Klassikaaslastele ei meeldinud Maya. Ühel hommikul ärkas Ann üles, kui tema ema hakkas sünnitama. Ann hakkas huvituma satanistide foorumitest, sest arvas et Maya käib sellistes kohtades. Ta kohtus seal poisiga, kelle nimi oli Seth. Seth rääkis talle tugevatest jõududest. Ann proovis deemoneid välja kutsuda ja soovis, et kõik oleks nagu enne, kui tema ema ja isa temast rohkem välja tegid. Järgmisel päeval sai ta teada, et tema sündinud vennal Andresel on kaasa sündinud südamerike. Operatsioon pidi toimuma Soomes
klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga terve su elu koos olnud siis on ta sulle ikkagi rohkem isa kui sinu päris isa, arvas Ann.
Ühel päeval sai Ann teada, et ta perre on oodata juurdekasvu väikese venna näol. Seni oli Ann selle üle rõõmustatud, kuni kõik hakkas tiirlema ainult tulevase väikese venna ümber. Isa tegi tööl palju ületunde, et saada raha ning varuda igasugu mänguasju ja riideid pisikesele pojale. See ei meeldinud sugugi Annile ja ta tahtis oma vana elu tagasi. Abi sai ta satanistide internetilehelt, sellega algas ka film. Anni klassis käis üks tüdruk nimega Maya.Ann sai teada, et see tüdruk on satanist ja ta hakkas tema kohta uurima. Satanistide lehelt sai Ann palvesalmi, mida ta pidi omaette sosistama, et soovid täide läheksid. Salm, mida ta sosistas läbi lämbumistunde oli selline: "Azaziel, behemoth, tamiel, armaros, zagiel, lucifer tulge mu juurde, aidake. Andke mulle tagasi minu koht maailmas, tehke nii, ET KÕIK OLEKS NAGU ENNE!"
Gümnaasiumis. Sellel ajal hakkas tema elu stabiliseeruma ja seetõttu kirjutas ta palju. Ilmus järjekordne luulekogu ,,Mina ja Käthe Kollwitz", mis tegeleb rohkem armastusluule ja isiksuslike sisevaatlustega. 2000. aastal abiellus ta uuesti Ott Vallikuga. Nende peres on veel Aidi tütar Mari, kaks kassi ja triibulised kalad, kes jagavad paariga elamist ühes Haapsalu majas. Kirjanduse õpetajana märkas Aidi tühimikku noortele mõeldud kirjanduses ja küsis oma õpilastelt, mis peaks nende arvates olema heas raamatus. Sealt tuli välja, et põnevas teoses on karjumist, armastust, seksi ja narkootikume. Peab olema tina panemist ning tülisid nii vanemate kui sõbrannadega. Mõni võiks surma saada ja keegi kodust põgeneda. Kuna sellist raamatut, kus kõik nimetatu sees oleks, polnud olemas, otsustas ta ise seda kirjutama hakata. 4 Pärast kaheksat aastat õpetajana töötamist otsustas kirjanik lõpuks selle ameti maha panna
Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita
Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja
ta luges seda & ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist kirjutanud/teinud. järgmisel õhtul sai ann kokku oma kahe parima sõbranna kätlini & reenaga. ta rääkis neile kogu loo ära, nad arvasid, et ann peaks emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole süüdi, et tal kodused tööd tegematta & et ta nii loll on, et ise ei oska midagi teha. tüdrukud saadeti direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ootama. äkki jooksis ann minema. mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma & hakkas nutma. järsku ilmus rita & pakkus talle suitsu
said nad varsti kokku. Nad läksid maantee äärde ning ootasid bussi. Rita rääkis Annile, et ta on Võsul käinud, aga kui nad kohal olid, siis tundus küll, et ta oli Võsul esimest korda. Nad läksid Reena kirjelduse järgi kohale, maja oli maha jäetud tõesti. Majja sisenedes oli kõik vana, kuid nad leidsid koha, kus nad magada saaksid ning nag tegid toad ka korda. Mitu päeva olid nad kahekesi, kuni ühel hommikul Rita võttis salaja Anni telefoni ning helistas enda vennale, et ta tuleks poistega neile külla pidu panema. Ann nägi, kui Rita rääkis telefoniga. Kui ta küsis Ritalt, mis värk on, siis Rita rääkis tõtt, et nii tüütu ja igav on kahekesi siin. Päeva peale tulidki kambad kokku. Igasugust kraami oli kaasa toodud. Ann sai paljudega väga hästi läbi. Seal oli ka naaber Villem, kes oli väga korralik ega joonud ega söönud igasugust kraami sisse. Ta sai Anniga hästi läbi.
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud
Joodi veini ja nauditi üksteise seltsi. Ühtäkki hakkas Gregor Anni puutuma ja kätt pusa alla panema .Gregor tahtis Anniga magada, kuid Annile meenus Timo ja ta ei tahtnud. Gregor hakkas rääkima oma lapsepõlvest ja suhtest kasuvaematega. Tekkis väike sõnelus ja Ann hakkas hirmu tundma. Gregor vabandas hääle tõstmise pärast ja ajas jälle käe Anni külge. Ta hakkas rinnahoidjaid lahti tegema, kuid Ann ehmatas, tõusis püsti ja lahkus. Järgmisel päeval tundis Ann end halvasti ning läks luges Kätlini meili. Hiljem helistas Gregor Annile, palus vabandust ja kutsus välja. Lepitakse ära, kuid jälle palus Gregor Annil autos oodata kuni ta ise läheb kuskile, millegi järgi. Iga kord kui Gregor ära käis, helistas Marts ja ütles, et raha ei ole. Anni hakkas see huvitama ja aina enam uuris ta selle äri kohta. Taaskord korraldas Gregor peo diskoteegis, kuid Anni auks. Sel ajal oli ka Kätlin Tallinnas.
Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann räägib Silvale - oma heale sõbrannale, kuidas nad Gregoriga Pärnus käisid. Nad käisid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga lähevad Säästumarketi poole, helistab Gregor, kes soovib Anni koju viia. Viibki
Ta kaitses oma seisukohti ning usaldas oma sõpru. Raamatus oli veel palju põnevaid tegelasi, nagu näiteks Rita. Ta oli Anni klassiõde, kes oli kaks aastat istuma jäänud. Ta ei hoolinud hinnetest ega ka sõpradest. Rita suitsetas ning tarbis palju alkoholi. Kirjanik on raamatutegelasi väga hästi kirjeldanud. Teose lõpus sai Ann tead, et tema ema oli kogu aja Anni põgenemisest teadnud ning et Villem oli hoopis tema sõber. Ema oli palunud Villemil Annil silma peal hoida ja tema eest hoolitseda. Ann hakkas lõpuks oma emast puudust tundma ning läks tagasi koju. Raamatu sõnakasutus oli väga kerge ja seetõttu ka lihtne lugeda. Kasutati ka palju slängi. Raamatus väga huvitavaid sõnu palju ei leidunud, kuid sellegi poolest leidus huvitavaid väljendeid, nagu näiteks ,,kõik on sigalakku täis". Mulle meeldis raamatus kõige rohkem see, kui saun põlema läks, sest see oli raamatus kõige põnevam sündmus
Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga l�hevad S��stumarketi poole, helistab Gregor, kes soovib Anni koju viia. Viibki
Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda. J�rgmisel p�eval, kui koolis oli suur vahetund, k�is Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodut��d n�itaks. Kuna Rita oli juba t�iesti v�imatuks muutunud, t�ukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole s��di, et Rital kodused t��d tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti t�drukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. �kki jooksis Ann sealt �ra. M�ni t�nav koolist eemal j�i ta seisma ja hakkas nutma
Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar hakkas peokorraldajal närvidele käima, et politsei ta pidu rikub. ´´Olge nüüd, Inspektor Herman, kui kaua tahate minu külalisi kinni pidada?´´ küsis peokorraldaja, kes oli ratastoolis, inspektorilt kannatamatult.´´Mul pole aega nendeks juurdlusteks ja pealegi pole teil mitte mingeid tõendeid!´´. ´´Ükskõik kui palju te ei kaebaks oli kadunuke ikkagi üks teie peo külalistest. Eleanora panga juhataja tapeti siin, kas te ei saaks natuke veel kannatada´´ vastas Herman peojuhatajale külma närviga. ´´Härra Herman, kas te väidate, et mõrvar on ikka veel siin?´´
Nüüdseks oli majale ring peale tehtud ja nad otsustasid poodi minna. Tee peal kohtasid nad kolme poissi. Rita kutsus nad õhtuks enda poole. Reena vanaisa majas toimusid iga õhtu suured peod, sest vahepeal jõudis juba Reena kutsuda enda venna ja veel palju sõpru sinna. Ühel õhtul oli plaanis teha saunaõhtu. Mõned olid saunas ära käinud ja natuke ringi käinud ning seejärel magama läinud. Ann hakkas ka ära vajuma kuid ühel hetkel tundis ta kärsa haisu. See tuli saunast. Õnneks ei olnud seal suurt tuld, ainult vinguhais. Peale sauna põlengut toimus veel üks jube sündmus. Nimelt olid kõik ujuma läinud ja tagasi tulles oli Oleg kadunud. Mitte keegi ei teadnud temast mitte midagi ja Ann hakkas muretsema. Ta läks mere ääde ja leidis sealt Olegi riided. Tüdruk oli üsna kindel, et Oleg oli ära uppunud. Anni väga hea sõber Villem oli temaga kaasas ja kutsus politsei. Tuli välja, et ta oligi uppunud
ANN Felix, sa oled ära keeranud. FELIX Armastus teeb lolliks. 3 Ann tuleb kohvitassiga tagasi. ANN Miks sa üldse siin magasid? FELIX Sind ootasin. ANN Mind ei ole vaja oodata. Ma tulen siis kui tulen. FELIX Varem olid sa kodus. ANN Siis olid lapsed. FELIX Nüüd olen mina... ANN Felix, kell on kuus hommikul. Kas me ei võiks lihtsalt kohvi juua? FELIX Ma ei joo hommikuti kohvi. ANN Joo siis teed. Veel parem kui rahustavat teed. Felix läheb kööki teed tegema. Ann võtab endalt seljast kleidi, jalast kingad ja nõjatub väsimusest diivanile. FELIX Kus sa käisid, kui küsida tohib? ANN Ühel vastuvõtul. FELIX Ja kellega? ANN Kareeniga. FELIX Jälle. ANN Kutse oli ju kahele. FELIX Ja edasi...
MIKS ON TEOS POPULAARNE ? Me kõik teame et ühe tõelise hea raamatu kirjutamine ei ole sugugi lihtne. See on väga aeganõudev ja raske töö. Samuti pead sa oskama ennast väljendadada paberil ja teha seda nii usutavalt, et see oleks tõesti huvitav. Ka ühe noorteraamatu kirjutamine tänapäeva noortele pole lihtne. Tekitada noortes see tahtmine võtta lihtsalt kätte üks raamat ja see läbi lugeda, ja just siis kui tegemist pole kohustusliku kirjandusega. See on väga raske. Kuid kui see siiski õnnestub, on kirjanik teinud väga hea töö. Mina arvan, et ka Aidi Vallik on üks nendest, kes on sellega hakkama saanud. Ta on kirjutanud raamatu ,,Kuidas elad Ann,, millel on ka kaks järge. Selle raamatu sündmustik räägib noorte eneseavastamisest, elustiili valikust ja teismeliste suhetest vanematega.( see räägib noorte elust ja tegude tagajärgedest ) Aidi Valliku teos ''Kuidas elad Ann'' r�
Veskivaremetest, mis asusid Tammistekülast paari versta kaugusel metsas, ei julgenud keegi mööda käia, sest just sel ajal võisid veskitondid liikvel olla. Saardaru küla mäeotsa talu oli vana ja must, kuid enne olid siin inimesed jõudsalt elanud. Seal maa all olevat rikkust palju, kuid keegi ei julgenud sinna otsima minna, kardeti Kiviveski tonte. Maanteest versta kaugusel, teisel pool silda oli uus saeveski, mis vähema ruumi ja veejõuga tööd tegi, kui vana. Kui teekäija küsis külamehelt miks vanaveski üles ehitamata jäi. Seepeale külamees, et seal Kiviveskil käivat kodukäijad. Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid maksid kätte nende kiusamise eest, sest lihuniku ei nähtud enam.
jnud , saabus Virgu Anni , ti sa ja andes selle Kai ktte . Jaan ei tohtinud sellest midagi teada , kuna talle ei meeldinud armuannid . Anni palus Kailt , et ta ei rgiks pojale , et ta seal oli kinud ja paluks Jaanilt , et ta enam krtsis prjutamas ei kiks . Kuuldused Jaani " vgitegudest " levisid ruttu . Eriti Virgu talus . Anni vanem de , pea abielluv Mari oli ka piiblitunnis olnud ega saanud Jaani kitumist kritiseerimata jtta . Pidi ta kik ju ele nina alla hruma ja Jaani mnitama . Hommikul rkas Jaan ahastade ja eelneva htu meelde tuletas , tabas teda ahastus . Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia . aga ta ei teadnud , kust Kaarlit enne neljapeva leida ja ngi , kui raske oli emal raha kest anda isegi siis , kui sai teada raha pritolu . Phapeval lks Jaan taas kirikusse , et pattu kahetseda . Peale kirikut lks ta poodi perele laenatud kolme rubla eest sa ostma ning kohtas Kaarlit . Kaarel kutsus teda krtsi ning kuigi Jaan oleks tahtnud keelduda ei
arglikult taeva poole. Mõisas oli suur loog maas ja kõik valla teovaimud väljas teda koristamas. Talu heinamaal aga tehti ka heina nagu mõisaski ja vihm võis siingi kahju teha. Ka Ennosaare rahvas oli heinamaal. Väike Ain oli loa saanud loomi, kes palavuse käes ei söönud koju ajada ja siis pidi ta kapsaste vahelt umbrohtu kitkuma. Sama ajal kui Ain, kes kodutalus teiselpool jõge kapsaste latvade vahel põlvitas ja umbrohtu kitkus kuulis vee sulpsatust ja tõusis imestunult püsti, veel enam pani ta imeks rumba kummuli vees ujuvat. Üks mõisa heinalistest oli härra ise kupja asemele tööliste juurde jäänud ja ometi oli ta mahti leidnud palavast tööst pisut puhata ja kupjate järele vaadata. Ta oli näinud teda rumpa astuvat ja siis teda äkitselt kaduvat. Kohkunult silmitses ta teravamalt seda kohta ja kuulutas ta oma nägemist ka teistele, kes ligemal töötasid. Ehmatusega kuuldi ja üteldi see lugu edasi ja
Aidi Vallik Referaat Juhendaja.õp Tallinn 2009 Sisukord Sisukord. lk. 2 Sissejuhatus. lk. 3 Elulugu. lk.4-5 Looming. lk.6 . 2 Sissejuhatus Mina valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib kirjanik Aidi Vallik ja tema kirjutatud raamatud. Minu viimati läbiloetud raamat oligi üks selle kirjaniku teoseid: ,,Kuidas elad, Ann?". 3 Elulugu Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes on sündinud 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, sest tema ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist tagasi siis, kui Aidi oli saanud 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja tark inimene, vanast haritlasperest. Vanav
kehtestada ja valis kergema tee, loobudes koolis käimisest. "Kuidas elad, Ann?" (A.Vallik) peategelane Ann oli alati olnud hea õpilane ning seda tänu emale, kes tema tegemistel ja õppimisel pidevalt silma peal hoidis. Ann sai aru õppimise tähtsusest, kuid vihastas vahel oma ema peale, kes ei teinud mingeid järeleandmisi ning oli ülimalt nõudlik. Kuid peale ema päeviku leidmist ja lugemist selgus, et Anni ema polnud ise noorena sugugi nii korralik. Ann sai vihaseks ning tundis ülekohut. Ta ei suutnud enam koolile keskenduda, kuna mõtted keerlesid aina ema päeviku ümber. "Teist päeva peaaegu õppimata koolis. Polnudki nii hull. Ei küsitud. Aga see keemia töö läks vist küll nahka. Enda arust ma midagi ikka teadsin ka, ehk veab kolme välja. Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32).
Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid tal oli raha vaid kuue väikese saia jaoks, mida ta ise poleks söönud, vaid lastele koju viinud. Jaani nälg oli suur ja ta võttis ikkagi Anni käest saia, pärast veel teisegi. Nad kõndisid ümber kiriku, Anni rõõmsalt, Jaan häbelikult. Anni oli ilus tüdruk, ja kui Jaan ta poole vaatas tundis ta kuumavärinaid. Anni riided olid linnamoelised ja see andis mõista, et ta on jõukast talust. Jaan arvas, et tüdruku pere otsib teda juba, kuid tüdruk ütles, et otsigu, nad on isaga kahekesi. Nad olid veel kaua koos, seisid lume sees. Anni päris Jaani kohta, kuid Jaan ei tahtnud väga oma kodusest olukorrast rääkida, tundis häbi oma vaesuse pärast ja vastas vaid lühikeste vastustega. Siis tuletas ta jälle Annile meelde, et ehk ta isa otsivat juba teda
Kirik oli pungini rahvast täis. Kui kiriksand hüüdis, jumal on siit maailmast ära kutsunud Arusaame Tooma ja Malle poja Jaani(3,5a), siis Miina süda lõi sees nõrgaks, sinised ja kollased värvid tõusid silma ette hüppama ja enne kui pool issameiet ära oli loetud, vajusid ta silmad peas kinni, nõrkes kiriku pingil najal ja oleks maha langenus, kui kaks tugevat kätt teda toetanud pole. Miina ema ehmus ja küsis mis tal viga. Kui Miina palged valgeks ja silmad kinni lõid, siis see sama inimene kes teda toestas, võttis ta kanlasse ja viis uksepoole. Rahvas tõukas ja andis ruumi. Eideke püüdis järele minna, aga ei pääsenud läbi. Miina tuulekäes lõi silmad jälle lahti, aga Miina silmad ja nägu oli ühe võõra noore meesterahva päralt, kes tütarlast toominga all kirikukaasiku varjus pingi peal hoidis ja toetas. Miina püüdis püsti tõusta ja
kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: ,,Suur reheahi!" Sõbra surm Tanumataguse Juula lesknaine, kellel on kaks last ja kes elab viletsas hütis. Sinimaa Taavet Juula naaber; loomaarmastaja; tisler. Tanumataguse Juss Juula kümneaastane poeg; ei räägi eriti; ei salli valet. Taavet aitas korduvalt Tanumataguse hobust ravida. Ühel ööl keegi kolistas õues, kuid Taavet ei läinud vaatama, kes seal on. Hommikul õue minnes, oli pihlaka all Juula hobune. Ta oli surnud. Hobune oli tulnud Taaveti juurde abi saama, kuid Taavet ei aidanud... Uks lahti, siin kriminaalkomissar! Päären läheb oma sõbra Pendi ukse taha. Et ta aga mitmeid kordi seal tulutult koputamas on käinud, on ta seekord kaval. Laseb kaks korda uksekella ja kui Pent küsib, kes seal on, vastab Päären: ,,Uks lahti, siin kriminaalkomissar!" Ust ei avata. Lõpuks läheb Päären ise sisse ja näeb, et Pendil on revolver käes
õitsesid ja oli hästi soe. 2.2.9 Virve Känd Virve Känd (neiupõlvenimega Saar) (vt foto 2) on sündinud 1925. aastal 25 mail. Ta elab siiani. Ta oli väiksena küllalt uudishimulik, kuulas kõike mis räägiti. Alates kolmandast eluaastast on tal kõik meeles ja mäletab ka oma teisest eluaasast erinevaid seikasid. Ta mäletab ka oma vanaema Miilit, kes hoidis teda väga. Minu vanavanaema Virve tahtis palju üksi olla, kuna ümbruses ei olnud lapsi ja ta tundis end üksi hästi. Ta suutis väga hästi üksi mängida ja kujutas endal kõike hästi ette. Kooli ta minna ei tahtnud. Lugema õppis 5-aastaselt Postimehe kuulutuse pealt. Ta hakkas isegi natuke enne viit aastat lugema. Suvel ta enam lugeda ei osanud, kuna unustas ära, aga 6-aastaselt luges ta juba Lastelehte. Virvel on meeletult hea mälu. Ta teab kõike üksikasjalikult juba väga väikesest peale. Kooli läks ta vastu tahtmist. Algkool oli talle väga vastu
sünni ajal kajas kogu taevas: ,,Praegu sündis suursugune valitseja, heategija- Osiris! Ta valitseb kõike, mis on maa peal!" Kõik inimesed kuulsid seda hüüdu ning olid rõõmsad selle sündmuse üle. Igal pool peeti pidusid ja kokkutulekuid. Ka Ra nägi Osirise headust ja ilu. Osirisel olid suured tumedad silmad, mustad ja läikivad juuksed. Teisel päeval sündis Horos, kellel oli valge nägu, heledad juuksed ja päikesesäravad silmad. Kolmandal päeval sündis Seth, kes oli väga inetu. Tal olid punased juuksed, punane nägu, kitsad ning haiged silmad, mis vaatasid suure pahameelega ümbritsevat maailma. Neljandal ja viiendal päeval sündisid tütred Isis ja Neftüs. Igal jumalal oli pühendatud oma päev. Aga neil viiel jumalal polnud ühtegi konkreetset päeva, mis olid neile pühendatud. Tavaliselt peeti nende sünnipäeva vanaaasta lõpus ja uueaasta alguses.
"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada
- Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis - Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine
aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi 1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku
IV Vargamäe tagaperes Perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku
Jaan ei tohtinud sellest midagi teada, sest talle ei meeldinud armuannid. Anni palus, et ema ei räägiks pojale, et neiu siin käinud ja samas paluks Jaanilt, et see enam kõrtsis purjutamas ei käiks. Kuuldused Jaani "vägitegudest" levisid ruttu. Iseäranis Virgu talus. Oli ju Anni vanem õde, pea abielluv Mari ka aktuaalses piiblitunnis olnud ja ega tema saanud Jaani käitumist kritiseerimata jätta. Pidi ta kõik ju õele nina alla hõõruma ja Jaani mõnitama. Kui Jaan hommikul ahastades ärkas ja meelde eelneva õhtu tuletas, tabas teda ahastus. Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia. Aga ei teadnud ta, kust Kaarlit enne neljapäeva leida. Ja pealegi nägi ta, kui raske oli emal raha käest anda isegi siis, kui Kai sai teada raha päritolu. Pühapäeval rühkis Jaan taas kirikusse, et pattu kahetseda. Peale kirikut läks poodi perele laenatud kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. See
annaabi.ee 
