"Kunsti ajaloo" 1-9 osa kordamine (2)

Kunst -meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,-maali,-graafia- ja tarbekunst )
Paleoliitikumi kunst – (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga.
Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud
üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux . Skulptuure tehti kivist ja luust . Kujutati loomi ja naisi.
Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused.
Ornament – muster. Tuntumad motiivid: CCCCC – vee sümbol; Λ Λ Λ Λ – tule sümbol; 0 – päike.
Mesoliitikumi kunst – (10 000 – 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse
karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r
ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhilised
leiukohad: Hispaania , Maroko ja Kesk-Aasia.
Neoliitikumi kunst – (4000 – 2000 eKr) Hakati kasutama savi. Savist tehti nõusid ja elamuid. Tehti ka meeste ja naiste kultus
kujukesi . Nõude ja kujukeste kaunistamiseks kasutati geomeetrilist või loom ornamenti. Tehti ka kaljujoonistusi. Kujutati jahipidamist.
Loomade puhul näidati ära ka looma siseorganid . Kujutati ka veelinde (2 m). Tehti ka palju tööriistu. Neid tehti luust ja olid enamasti
looma kujulised .
Megaliitiline arhitektuur – kultuskujuliku tähendusega monumendid. Megaliitsete monumentide hulgas eraldatakse:
menhir – vertikaalne maasse püstitatud hiiglaskivi; dolmen – koosneb kolmest kivist 2 kivi on püsti ja kolmas on nende peal;
kromlehh – koosneb menhiridest ja dolmenitest. On ringi kujuline (Stonehenge).
oma vaimuga. Assüüria linnad olid: Assur , Nimrud ja Ninive . Linnade eeskujuks olid Mesopotaamia linnad. Linnamüürid oli kividest.
Linn oli seest jagatud mitmeks osaks: templid, valitseja palee . Kõige rohkem on alles palee reljeefe. Nendega kaunistati seinu. Teemadeks
olid jaht, rituaalsed ja mütoloogilised stseenid ja pidustused. Oldi väga täpsed neile oluliste omaduste kujutamisel. Reljeefi värviti.
Inimfiguurid oli üpris kohmakad. Väga hästi anti edasi detaile: käte ja jalgade lihased, relvi , riistu jne. Loodi üldistatud tüüp. Kujude
poosid olid passiivsed. Iseloomulikud olid juuste ja massiivse habeme stilisatsioon. Suur tähelepanu kujutati kujude silmadele. Loomi
kujutati isegi täpsemalt kui inimesi. Ištari väravad - Babüloni linna peaväravad. See oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega
(spetsiaalse metalli ühendite lisandiga), millel oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi (ükssarv, draakonid, härg jne.)
Vana riigi ajajärk Ehitusmälestistest kõige võimsamad 3 vaarao püramiidid Kairo lähedal Giza väljal (Cheopsi146m,
Chefren 142m, Mykerinose136m)
Keskmise riigi ehitistest tähtsamad kaljuhauad Benihassenis, templid, lõvi kehaga skulptuurid sfinksid. Egiptuse
samba tüübid kujunesid välja. Nendest vanim 16 tahuline protoorne sammas. Teiste sambatüüpide loomisel olid
eeskujuks enamlevinud taimed: papüürus, lootus, palm.
Uue riigi ajastust pärinevad kuulsamad tänaseni säilinud templid. Asusid endise pealinna Teeba lähedal Luksoris.
Ja Karnakis. Levinud olid ka kaljutemplid. Kuulsaim Abu Simbel .
Vana-Egiptuse pinnakunst ja skulptuur (madalreljeef). Skulptuure iseloomustab range ja tardunud pidulikkus.
Kujutati kahel moel: teosed, mis kujutasid vaaraosid või jumalaid (suursugused, stiliseeritud, staatilised, võimukad)
seisvalt või istuvalt. Lihtrahvast, linde, loomi kujutatakse väiksemalt, elavamalt, loomulikumalt. Kirjutaja Kai (rätsepaistmes)
Pinnakunst Egiptuse reljeef on madal ja värvitud.Inimest kujutati alati Egiptuse poosis . Seisust näitas suurus. Kõige tähtsam
ei olnud ilu ja kujutamise õigsus vaid täielikus. Ainult 1 valitseja ENHATON (päikesega), kes valitses uue riigi perioodil ja suutis kõigutada egiptuse stiili raudseid reegleid, Kummardas vaid ühte jumalat. Naine Nofretete
Egeuse kunst – nendel aladel on tsivilisatsiooni alged 5000 eKr. Egeuse kult on 3000-10100 eKr. Nende kult uurimisega
tegelesid: Arthur Evans – prof arheoloog. Uuris Kreetat ja Küklaadi; Heinrich Schlimann – asjaarmastaja, kes avastas ja
kaevas välja Trooja ja Mykeene linnad. Kreeta arhitektuur – suured paleed (Knossos, Phaistos , Hagia Triada ). Lossid koosnesid
süsteemitutest enamvähem ühesuurustest ruumidest. Neis oli kanalisatsioon ja veevärk. Lossis olid ka laod ja hoidlad. Tekkis müüt
labürindist. Lossi seinad laotud
mördita. Korruste vahel laiad trepid. Kreeta sambad – peenenevad ülalt alla. Kreeta tarbekunst – väga kõrgelt arenenud keraamika . Ornamentika väga looduslähedane. Vaasidel kujutati mereloomi nii, et tekkis kujutlus akvaariumist. Üldse oli esikohal looduse kujutamine. Mükeene arhitektuur – Mükeene linnamüür oli laotud hiiglaslikest kividest (kükloobi müür). Mükeene lõvivärav koosnes ainult 3-st suurest kivist. Olid omapärased maaalused kuppelhauad. Tarbekunstist oli hästi arenenud keraamika ja kullassepatöö.
Egiptuse arhitektuur – väga tähtis oli selle juures egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Seetõttu säilitati surnukehi neid balsameerides ja
mumifitseerides. Tähtsamaid inimesi maeti mastabasse – koosnes maa- alusest käihust, mis oli vooderdatud kividega ja selle peal oli suur
kiviblokk. Kiviblokk seal peal oli võimalikult suur, et kaitsta muumiat. Mastabast arenesid välja ka astmikpüramiid ja seejärel püramiidid.
Ehituse käigus tehti püramiidide sisse palju käike. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid on Cheopsi püramiid. Püramiidide ehitus kestis väga kaua ja nõudis suuri kulutusi ja mõjus laastavalt majandusele. Hämmastav on püramiidide täpsus. Püramiidid
paiknesid tihtipeale “surnute linnades”. Egiptuse templi lihtsaim tüüp on nelinurkne. See oli kõrge müüriga muust maailmast eraldatud pealt
suures osas lahtine ehitis. Väga tähtsat rolli mängisud sambad. Olid sammassaalid ja sammaskäigud. Kuulus tempel on Luxor. Sambad
meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi. Kasutati 16-kandilist nn. protodoooria sammast. Kuna egiptlased ei osanud kive mördiga siduda
paiknesid sambad väga lähestikku koos. Omaette tüübi moodustasid nn päikesetemplid. Selle tähtsaimaks osaks oli kõrge obelisk siseõuel.
Egiptuse raidskulptuur – selle laia leviku põhjuseks oli usk hauatagusesse ellu. Oli ümarplastika ja reljeef. Materjalidest kasutati: lubjakivi ,
alebastrit, dioriiti, graniiti, puitu, pronksi, hõbedat ja kulda. Temaatiliselt oli skulptuur seotud religiooniga. Selleks, et hing leiaks peale surma
keha üles, pandi surnukambrisse kaasa surnu kujukesi. Individuaalselt kujutati nägu, ülejäänud keha ilustati. Kujud kus kujutati lihtrahvast ja
loomi olid palju väiksemad, liikuvamad ja vabastatud kangusest. Kujud on väga geomeetrilised , vähe detaile ja viimistletud , silmi inkrusteeriti – silmaaukudesse asetati mitmevärvilise materjale (näit. kivimeid). Skulptuurid olid tagantpoolt tihtipeale lõpetamata, kuna need oli mõeldud
panna vastu seina.
Egiptuse reljeef ja maalikunst – Reljeef asus seintel, sammastel, mööblil, nõudel. On olemas kahte tüüpi reljeefi: negatiivne (läheb sissepoole) ja positiivne (tuleb väljapoole). Reljeefe värviti. Teemadeks olid: religioon , mütoloogia, pidustused, jaht, lihtrahva elu-olu. Ülikuid kujutati teistest suuremana. Oli egiptuse stiil – pea ja jalad olid profiilis ja keha silmad eestvaates. Reljeefid olid väga täpsed. Inimeste ja loomafiguurid vahele oli tihtipeale trükitud hieroglüüfe. Loome , orje, linde ja kalu kujutati tunduvalt vabamalt ja elavamalt. Nende iseärasused anti palju täpsemalt edasi.
Assüüria ja Babüloonia kunst – Assüürlased olid väga sõjakad. Oma kultuuri võtsid nad paljuski üle sumeritelt ja kohandasid seda