Reaalne- konstantne. 1)tootmis- e lisandväärtuse meetod- kogutoodang miinus vahetarbimine. 2)tarbimis- e kulutuste meetod- toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades + kodumaised investeeringud (netoeksport) 3)sissetulekute e saadud tulu meetod- kõigi antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmistegurite summa + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon. Müüdud toodete vääärtus miinus mujalt ostetud vahetoodete väärtus on brutoväärtuskasv. Kui sellest lahutada amortisatsioonieraldised, saan netoväärtuskasvu. Fob väärtus- exporditavate toodete hindamisex. Cif väärtus- impordi
vastutaksid otseselt oma töö kvaliteedi eest; - anda töölistele võimalus ja innustada neid tegema tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid. Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa.
antud riigis? Vastus: Ip=0,4*(-5)+0,25*2+0,15*4+0,05*10+0,15*4= -2+0,5+0,6+0,5+0,6=- 2+2,2=0,2%. Siin on arvutus tehtud kasutades osakaalusid, mille summa annab 1 ning hindade muutus on protsentides. Tulemus on ka protsentides. 5. Kuidas on omavahel seotud investeeringud, amortisatsioon ja kapitali juurdekasv? Aasta alguses oli ettevõtte kapitali väärtus 10 miljonit eurot, investeeringuid tehti aasta jooksul 2 miljonit, amortisatsiooninorm oli 30% ja amortisatsioonieraldised arvutati kapitali väärtuselt aasta alguses. Milline oli kapitali väärtus aasta lõpus? Andke ka valem. K1=K0+d*K0+I=10-0,3*10+2=9 6. Kui ressursid on 10% alakasutatud ja u*=8,5%, ja k=2,5 ning tuleb leida tegelik tööpuudus u. (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) u= (100-90)/100=2,5(u-0,085) siis 0,1=2,5(u-0,085) 0,1=2,5u-0,2125 0,3125=2,5u u=0,3125:2,5=0,125 ehk 12,5%. NB! Vastus erineb veidi kui võtate 100-ks Y, aga loomulik oleks võtta 100-ks võrdlusbaas ehk Y*
madalama hinna korral. 6) Kogutulu kasvab kui nõudlus on elastne ja hinda alandatakse. 7) Enamasti on kaubanõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem (kuna koguse muutus on suurem kui hinna muutus) 8) Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootja kogukulu suureneb. Järelikult Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 9) Mis alljärgnevalt on firma kaudsed kulud. Firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. 10) Millisel kolmel erineval viisil on võimalik teostada sissemakseid osaühingu osakapitali? *Rahaline sissemakse. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Seda raha saab uuesti kasutada peale osaühingu kandmist äriregistrisse. *Mitterahaline sissemakse. Näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara. Seda hindab äriühingu juhatus, soovitatav siiski eksperte kasutada. *Rahaliselt osa summa ja ülejäänud mitterahaliselt. Ei nõua audiitori kontrolli. Rahalist osa saab
d. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole 11. Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide vaheline kaugus näitab: a. Mastaabisäästu kahanemist b. Kulusid antud ressurside kulude korral c. Mastaabitulu d. Mastaabieffekti 12. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: a. Tulumaks b. Tootmistöötajate otsepalk c. Firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised d. Firmas valmistatava toodangu omahind 13. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: a. Kaudseid kulusid b. Alternatiivkulusid c. Otseseid kulusid d. Ei kaudseid ega otseseid kulusid 14. Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: a. firma peab määratlema toodangu taseme lähtuvalt punktist, mil MR=MC, ja sellega
Vali üks: a. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral b. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad c. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral d. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral Küsimus 20 Küsimuse tekst Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: Vali üks: a. tootmistöötajate otsepalk b. tulumaks c. firmas valmistatava toodangu omahind d. firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised Küsimus 21 Küsimuse tekst Mastaabisääst võimaldab selgitada: Vali üks: a. mille poolest erinevad püsi- ja muutuvkulud b. milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus c. miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline d. miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõkub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 22 Küsimuse tekst Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises
4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pole, on lühiperioodil firma kogukulud TC võrdsed püsikuludega TFC (SR-il kui Q=0 on TC=TFC); 5.c; kaudsed kulud nende laias, üldises (e majandusteoreetilises) käsitluses tähendavad alternatiivsete kulude arvestamist, mis ei ole seotud otsese rahalise väljamaksega võõraste tootmistegurite eest (mida ka firma raamatupidamine saaks "ilmutada" ). Amortisatsioonieraldised on arvestuslikud ning sõltuvad ettevõtte poolt valitavast amortisatsiooninormist; 6.a. kuna loendis esinevad nii otsesed (näiteks töötajatele makstud palk, makstud üür, pangalaenu intressid) kui ka kaudsed kulud(saamatajäänud intressid), ongi õige viidata kõige laiemale kulukäsitlusele e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi ka alternatiivkulu; 7
d. majanduskasum = arvestuslik kasum alternatiivkulud Küsimus 24 Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid Õige kulusid: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. tootmistöötajate otsepalk b. firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised c. tulumaks d. firmas valmistatava toodangu omahind Küsimus 25 Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini Õige lühiperioodi: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini
mõõtmisvead Tööviljakus ehk Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad on teatud tootlikkus ajaühiku jooksul võimelised tegema. Tootlikkuse kasvu muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus tehnoloogilised muudatused Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse seadus ütleb, et kui püsivatele
Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressid ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda
· Käibevara on kiiresti realiseeritav või ühe aasta jooksul tarbitav vara (raha, väärtpaberid, varud). Amortisatsioon 12 · On põhivarade väärtuse ja kasulikkuse vähenemine kasutamise käigus. · Amortisatsiooni arvutatakse nii vara soetamiseks tehtud kulude vastavusseviimiseks selle kasutamisel saadavate tuludega kui ka raha kogumiseks kulunud vara asendamisel. Amortisatsioonieraldised jaguneb · Lineaarne mahaarvestamine perioodi kuludesse kantav summa on konstantne (vara soetusmaksumus/kasutusajaga aastates); · Tegevusmahul põhinev igale tooteühikule omistatakse teatud kindel mahaarvestusmäär (maha arvestusmäär = (soetusmaksumus lõpetamise maksumus)/ kasulik eluiga). · Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod kiiramortisatsioonimeetod, kus
M k nõutakse Makse õ k sisse i k kapitali i li nominaalselt, i l l mitte i reaalselt l l tulult. l l Kapitali kasvu sidumine inflatsiooniga tagaks ettevõtete maksukoormuse alanemise. Seaduse kohaselt tehakse amortisatsioonieraldised nominaalväärtusel. Kui amortisatsioon põhineks reaalväärtusel, siis oleks amortisatsioonisumma suurem ning ettevõtte tulumaks väiksem. Tänapäeval on inflatsioonist tingitud maksumoonutused pälvinud vähemat tähelepanu Kui inflatsioonitase tõuseb võib probleem päevakorrale kerkida tähelepanu. kerkida. 20 Lembit Viilup Ph
-krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. 29:Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid a) riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital c)väliskapital d)ettevõttevõlg hankijale e)pangakrediit f)mitmesugused toetused (SAPARD) 31:Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid
(masinate) abil võimalik toota enam produkti või sama tootlikkusega masinaid on võimalik tulevikus odavamalt toota. See tähendab, et varem toodetud masinate kasutamine on majanduslikult vähemtasuv, sest teiste tingimuste samaks jäädes on toodangu omahind ühiku kohta kõrgem. Varade kulumist iseloomustab joonis 17.3. Põhivara väärtuste kahanemist arvestatakse rahaliselt raamatupidamise bilansis amortisatsioonieraldiste kaupa. Ühtlasi lisandub see toodangu omahinda. Amortisatsioonieraldised kantakse raamatupidamise bilansis eraldi kontole ja neid kasutatakse põhivara taastamiseks nii olemasoleva põhivara remondi kui ka uue põhivara soetamise teel. Amortisatsioonieraldised arvestatakse protsendina põhivahendi soetamismaksumusest, kusjuures ettevõttel on õigus valida nii arvutusmeetod kui ka aastase amortisatsiooninormi protsendimäär pidades silmas riiklikult kehtestatud vahemikke. Näide võimalikest amortisatsiooninormidest on järgmises tabelis. Jrk nr
Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimuste ja tähtaegadega. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5.valitsuse maksupoliitika 31. Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2.Võõrvahendid ehk välised ressursid a) Eesti erakapital b) väliskapital c) ettevõttevõlg hankijale d) pangakrediit 3.mitmesugused toetused ( EL fondidest) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid 2) välja valida teatud tingimustele sobivamad ehitiste, maaparanduse jmt. projektid, seadmete
hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsriskid on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1) laenuprotsent, 2)hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3)tulevikulootused, 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5) valitsuse maksupoliitika. 31. Investeeringute rahaallikad 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a) algkapital, b)säilitatud tulu ehk kasum, c) amortisatsioonieraldised. 2)võõrvahendid ehk välised ressrussid: a)pangakrediit, b)eesti erakapital, c)väliskapital, d) ettevõtte võlg hankijatele. 3)Mitmesugused toetused (Euroopa Liidu fondidest, riigi- ja munitsipaaleelarvete vahenditest jt.) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS EHK TASUVUS VÄLJENDUB kogutulu juurdekasvu ja seda põhjendanud investeeringu suhtena.lisakulutuste tegemisega
d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt
2. Alljärgnevast on püsikulu: maamaks 3. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju. 4. Alljärgnevast on õige? piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 5. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse: kolmas töötaja. 6. Alljärgnevast on õige: majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud 7. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. 8. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see kõike nimetatut (MC kõvera allapoole nihkumise, ATC kõvera allapoole nihkumise ja AVC kõvera allapoole nihkumise) 9. Alljärgnevast leiab aset lühiperioodil: kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit. 10. Kuuenda töötaja piirprodukt on: 15 ühikut. 11. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu
piiritletud Tootmisvahendid Tehniline kasutusaeg ajaperiood, mille jooksul annab seade tehniliselt laitmatu tulemuse Majanduslik kasutusaeg ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult kasulik seadet kasutada Ettevõttel tuleb kõigepealt ära hinnata seadmete majanduslik kasutusaeg ja määrata õigesti väärtuste vähenemine mis aastate jooksul toimib. Amortisatsioonieraldised väljaselgitatu summad, mille abil võetakse arvesse tootmisvahendite väärtuste vähenemine Antud ajamomendi väärtus väärtus mille võiks saada masina müümise eest antud ajamomendil. Väärtus langeb pärast masina kasutusele võttu. Tootmisvõimsus makstoodang kvantitatiivses ja kvalitatiivses mõttes, mida see seade võib oma tehnilistest omadustest lähtudes ühes ajaühikus anda.
* Seadmete maksumus * Rajatiste ehitusliku osa maksumus * Montaaitde maksumus * Muud maksumused Tpsemalt mratakse maksumus eelarveliste kalkulatsioonidega. Tavaliselt on arvutused tmahukad ja seetttu kasutatakse lihtsustatud hinnanitajaid. Tavaliselt on nad nidatud tabelina ja arvutite jaoks valemitena. Erikapitaalmahutused on vajalikud energiaseadmete kapitaalmahutuste vrdlemiseks. Igaaastased jooksvad kulud C = Ca + Cm + Ct + Ce Ca - amortisatsioonieraldised Cm - aastane ekspluatatsioonikulu Ct - tju kulu teenindamiseks ja remondiks Ce - elektrienergia aastane kulu C a = pa K C m + C t = pt K Ce = t W pa - amortisatsioonieraldiste koefitsient K - seadme maksumus pt - aastase ekspluatatsioonikulu koefitsient t - elektrienergia omahind W - elektrienergia kaod aastas Kapitalipaigutuse ja igaaastaste jooksvate kulude jrgi mratakse aastased kulutused 2
Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) laenuprotsent 2) hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3) tulevikulootused 4) tootmistehnoloogia täiustumine 5) valitsuse maksupoliitika. Investeeringute rahaallikad on: 12 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad- algkapital, säilitatud tulu ehk kasum, amortisatsioonieraldised. 2) Võõrvahendid ehk välised ressursid- pangakrediit, Eesti erakapital, väliskapital, ettevõtte võlg hankijatele. 3) Mitmesugused toetused- Euroopa Liidu fondidest. Investeeringute efektiivsus- väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Investeeringute piirefektiivsus- tulu ühe täiendava investeeritud rahaühiku kohta. Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid, mitte aga arvestuslikke tulusid.
seotud töölised, kes teeksid sagedasi mõõtmisi ning vastutaksid otseselt oma töö kvaliteedi eest; - anda töölistele võimalus ja innustada neid tegema tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid. Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus
b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale d) firmas valmistatav toodang. ? 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC > MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt
1)soetatakse mitmetel põhjustel väljalangenud töövahendite asendamiseks uusi vahendeid, et tootmise võimsus ei langeks; 2)suurendatakse kasutatavate töövahendite hulka, et laiendada tootmisvõimsust; 3)toimub põllumajanduse tehniline rekonstrueerimine täiuslikuma tehnika baasil. Kapitaalmahutuste all mõistetakse uute põhivarade soetamiseks ja olemasolevate rekonstrueerimiseks tehtavaid kulutusi. Põhivarade taastootmise rahaliste vahendite allikateks on: 1)omavahendid- amortisatsioonieraldised, kasum, põhivahendite müügist saadud tulu. 2)välisvahendid- pangalaenud, mitmesugused toetused (kaudsed ja otsesed, SAPARD jne). Ostujõud e ostuvõime- raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas. Põllumajanduse ostuvõime- kui palju tuleb kehtivate hindadega müüa üht või teist saadust, et osta põllumajandustehnikat, seadmeid, mineraalväetisi jne.
annaabi.ee 
