Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 1:3 on kuningvesi, üks vähestest reaktiividest, mis suudab lahustada kulda ja plaatina.
Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 1:3 on kuningvesi, üks vähestest reaktiividest, mis suudab lahustada kulda ja plaatina. Ohutegur
99%-list produkti sulatist, mis läheb kohe granulatsioonile. Selleks piserdatakse sulamit külma õhuvoolu granulatsiooni tornis. Tekkinud graanulid jahutatakse külma õhuga trummeljahutis ning sõelutakse ja pakitakse.NH4NO3 on ka oluline komponent nn. "ohutute" lõhkeainete koostises, kus teda kasutatakse koos tugevajõulise primaarse lõhkeainega, trinitrotolueeniga (TNT) nime all amatool. Tugev primaarne lõhkeaine või kuumutamine orgaanilise ainejuuresolekul kutsub esile ammooniumnitraadi detonatsiooni, mis levib suure kiiruse ja jõuga: 2NH4NO3 2N2 + 4H2O + O2Väiksem, aga oluline ammooniumnitraadi kasutusvaldkond on anesteetilise oksiidi N2O tootmine. Kuumutades puhast (99,5%) NH4NO3 temperatuurini 200-260°C tekib naerugaas, mis on tuimestava toimega: NH4NO3 N2O + 2 H2O (NaNO3) Suured looduslikud lademed on Tsiili rannikul mägedes, 8-65 km laiade ja 0,3- 1,3 m paksude kihtidena, mis tekkinud merelindude ekskrementidest. Sellest kihist saab veega leostamise ja järgneva
algtemperatuurist. Katse andmed: Vesi + ammooniumnitraat: algne temperatuur 22oC, pärast aine lisamist 6oC suurim erinevus algsest temperatuurist: 6 22= -16oC Vesi + naatriumsulfaat: algne temperatuur 22oC, pärast aine lisamist 25oC suurim erinevus algsest temperatuurist : 25 - 22= 3oC Järeldus: Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia. Ammooniumnitraadi lisamisel toimus soojuse eraldumine, sest temperatuur langes. Naatriumsulfaadi lisamisel aga soojuse neeldumine, sest temperatuur tõusis. Seega ammooniumnitraadi lisamisel toimus eksotermiline reaktsioon (eraldub soojust, soojusefekt negatiivne) ning naatriumsulfaadi lisamisel endotermiline reaktsioon (neeldub soojust, soojusefekt positiivne). Katse 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine
samal keemilisel elemendil on erinev oksüdatsiooniaste. Ülesanne. Tasakaalustada redoksreaktsiooni võrrand 0 V II V -III V Zn + HNO3 = Zn(NO3)2 + NH4NO3 + H2O. Saadustes on lämmastiku oksüdatsiooniaste kord V, kord -III, mistõttu redokssüsteemi algolekuks tuleb võtta võrrandi parem pool. 7 8 1(-III) (-) 1V N - 8e = N 1 1 ammooniumnitraadi molekul loovutab 8 elektroni 8 1II (-) 10 Zn + 2e = Zn 4 4 tsinknitraadi molekuli liidavad 8 elektroni Zn + HNO3 = 4Zn(NO3)2 + 1NH4NO3 + H2O. Vastus: 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O. Kui antud reaktsiooni korral valida redokssüsteemi algolekuks võrrandi vasak pool, siis elektronide üleminekuvõrrandi järgi leitud molekulide arv 10 (-) 1II Zn - 2e = Zn 4 1V (-) 1(-III) 8
Aine Temperatuur Tiigel + 11,54 Vesi 22 kraadi CuSO4*nH2O CusO4*nH2O 1,24 Vesi + 4 kraadi ammooniumnitraat Tiigel + CuSO4 11,107 Vesi + 28 kraadi naatriumsulfaat CuSO4 0.807 Kristallvesi 0.433 Järeldus: Ammooniumnitraadi vees lahustumise reaktsioon on Arvutused: endotermiline ja naatriumsulfaadi n=m/M lahustumise reaktsioon vees on eksotermiline. M(CuSO4)=159,5 g/mol m(CuSO4)= 0.807g n=0,8/159,5=0,00501 mol M(H2O)=18 g/mol M(H2O)= 0,433 g Kristallvee koefitsient = 0.024 / 0,005 = 4.8 n= 0,433/18= 0,024 mol
Pärast seda lahust töödeldakse ammooniumoksalaadi konverteerimiseks haruldaste muldmetallide oma lahustumatud oksalaadid. Oksalaadid ümber oksiidid poolt anniilimine. Oksalaadid ümber oksiidid poolt anniilimine. Oksiidid lahustatakse lämmastikhappe mis välistab üks peamisi komponente, tseerium, kelle oksiidi lahustu HNO 3. Oksiidid lahustatakse lämmastikhappe mis välistab Üks peamisi Komponente, tseerium, Kelle oksiidi lahustu HNO 3. Terbium on eraldatud, nagu kahekordne sool ammooniumnitraadi kristalliseerimisest. [6] Terbium kohta Eraldatud, Nauvo kahekordne Sool ammooniumnitraadi kristalliseerimisest. [6] Kõige tõhusam eraldamine taotleda tavapärase terbium sool pärit haruldaste muldmetallide soola lahust ioonivahetus. Kõige tõhusam eraldamine taotleda tavapärase terbium sool pärit haruldaste muldmetallide Soola lahust ioonivahetus. Selles protsessis, haruldaste muldmetallide ioonid sorbed peale sobivad ioonvahetusvaigul vahetamise
Katse 3: Tahkete ainere lahustuvus sõltuvalt temperatuurist Töö vahendid: Katseklaasid, termomeeter Töö reaktiivid: naatriumsulfaat, ammooniumnitraat. Töö kirjeldus: 1. Valasime kahte katseklaasidesse 5 cm3 destilleritud vett 2. Määrasime vee algtemperatuuri: T1=23oC 3. Lahustasime ühes katseklaasis mingi kogus naatriumsulfaati ning teeises ammooniumnitraati. 4. Määrasime katseklaaside maksimaalse temperatuuri muutust: Ammooniumnitraadi lahus: tlõpp=8oC t= -5oC Naatriumsulfaadi lahus: tlõpp=14oC t= 27oC Järeldus: Ammooniumnitraadi lahustamiseks vees läks vaja rohkem kui tal endal on, see tõttu võttis ta endale soojusenergiat tema ümbritsevast veest. Seda reaktsiooni võib nimetada endotermiliseks. Kuid naatriumsulfaadi lahustamiseks läks energiat vaja vähem, kui eraldust. Üleliigne soojusenergija sattus ümbritseva vette. Hessist reaktsiooni nimetatakse eksotermiliseks.
Need on tahked, lõhnata, kristalsed ained, mis väga hästi vees lahustuvad. Kuumutamisel nad muutuvad ebapüsivaks ning lagunedes annavad ühe saadusena alati hapnikku. Seetõttu on nitraadid tugevad oksüdeerijad. Aktiivsete metallide nitraatide kuumutamisel tekivad ühe saadusena nitritid ja vähemaktiivsemate metallide korral lämmastikdioksiid: 2KNO3 2KNO2 + O2 2Pb(NO3)2 2PbO + 4NO2 + O2 Eriti ettevaatlikult tuleb ümber käia ammooniumnitraadi kuumutamisega, kuna tema on äärmiselt plahvatusohtik ja seetõttu võib järsul kuumutamisel segu plahvatada. Ammooniumnitraadi lagunemisel tekkivate reaktsioonisaaduste koostis on erinev ja sõltub peamiselt temperatuurist. Temperatuuril üle saja kraadi eralduvad gaasiline ammoniaak ja lämmastikhappe aurud, mis on sissehingamisel ohtlikud nii inimestele kui loomadele. Nitraate kasutatakse väga palju väetistena ja lõhkeainetena, pürotehnikas,
gaasi rõhu, temperatuuri, ruumala ja hulga ennustamiseks, kui ülejäänud liikmed on teada. · Ideaalgaasi seadus võimaldab arvutada gaasi molaarruumala suvalistel tingimustel (seaduse kehtivuse piires), samuti kontsentratsiooni ja tihedust. · Sama seadus leiab kasutamist stöhhiomeetrilistes arvutustes gaasilise reagendi või produkti korral. · Vedela või tahke reagendi muundumisega gaasiks võib kaasneda enam kui tuhandekordne ruumala kasv. Näiteks ammooniumnitraadi plahvatamisel tekib 1 moolist (46 cm3) tahkest ainest 75 dm3 gaasi! S.o 1630-kordne ruumala kasv! · Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. · Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest (osarõhkudest). · Ühe gaasisegu komponendi osarõhk on seotud kogurõhuga moolimurru kaudu. Difusioon: · Difusioon on ühe aine liikumine (jaotumine) läbi teise aine, vähendamaks
Samuti ained, mis on altid eritama mürgist ohtlikku emissiooni, mis tekib tavalistes transpordi tingimustes söövitavate või kergestisüttivate gaaside või aurude pärast. IMDG koodeksi 3.3 peatükis loetletakse ka mõned ained, mida on keelatud meritsi vedada. Üks nendest on näiteks ammooniumnitraat. See on väga ohtlik aine, mida kasutatakse nii väetisena, sest sellel on kõrge lämmastikusisaldus kui ka lõhkeaine peamise komponendina. Eestis on ka eraldi õigusakt ,,Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele". Ainet tuleb hoida nõuetekohaselt ventileeritavas laohoones ja vastavas transpordivahendis. Seljuhul pääsevad eksotermilisel lagunemisel tekkivad kuumad gaasid vabalt atmosfääri. Kui antud nõudeid ei täideta, siis tekib rõhu tõus ja plahvatuse tõenäosus suureneb. Üks õpetlik juhtum toimus kaubalaeval S. S. Grandcamp Texas City sadamas 1947. aastal. Laeva trümmis oli 2200 tonni ammooniumnitraatväetist ja ka 1500 tonni kütteõli. Laeval tekkis tulekahju
katalüsaator kaotab oma aktiivsuse kiiresti kui nende (TNT) nime all amatool. Tugev primaarne lõhkeaine või väävelhappe (98%) abil kuivatatud õhku. Põletusahjust temperatuur tõuseb üle520°C. Ta passiveerub ka kontakti kuumutamine orgaanilise ainejuuresolekul kutsub esile väljuv SO2 gaas (~ 600-800°C) annab oma liigsoojuse korral vase, fosfori, arseeni ja CO-ga. Ammoniaagi ammooniumnitraadi detonatsiooni, mis levib suure kiiruse ja ära boileris 3 auru tootmiseks ning seejärel siseneb tootmine koosneb 6 astmest jõuga: 2NH4NO3 2N2 + 4H2O + O2Väiksem, aga oluline ta katalüütilise oksüdatsiooni kolonni 5. Kolonni esimese 6. Ammoniaagi Tehnoloogilised skeemid· Sünteesgaasi ammooniumnitraadi kasutusvaldkond on anesteetilise
Süttib vaid juhul, kui põlev tikk teda oma punaselt hõõguva otsaga puudutab. Detoneerub samuti raskelt (detonatsiooni fenomeniga puutume kokku hiljem) vajades tugevat lööklainet, et võimsalt plahvatada. Tundlikkuse tõstmiseks segatakse vahel väikese hulga nitroglütseriiniga. Ammooniumnitraati kasutatakse "Cold Paks" ja "Instant Cold" rohtudes, ta on enamikes apteekides saadaval. "Cold Paks" koosneb veekotist, mis on omakorda pakitud teise plastkotti, mis sisaldab ammooniumnitraati. Ammooniumnitraadi kättesaamiseks tuleb lihtsalt välimise koti ots maha lõigata, veekott välja visata ning ammooniumnitraat säilitada tihedalt ja õhukindlalt suletud nõus, kuna ta on väga hügroskoopne. Ta on ka paljude väetiste põhikomponendiks. 2.1. KEMIKAALIDE HANKIMINE. Seni oleme tegelenud seadusliku kemikaalide hankimisega. Nüüd asume neid virutama. Parim koht kemikaalide pihtapanekuks on kool. Paljudes osariikide koolides vedelevad kõik nende
..V. Lämmastik(V)oksiid N2O5 on lämmastikhappeanhüdriid. Lämmastikdioksiid NO2 esineb tasakaalusv dimeeriga: 2NO2 = N2O4 Lämmastik(III)oksiid N2O3 on lämmastikushappeanhüdriid. Lämmastik(II)oksiid NO. Dilämmastikoksiid N2O on hüpolämmastikushappe H2N2O2 anhüdriid · Kõik lämmastiku oksiidid on happelised. · Lämmastiku oksiidid on olulisel kohal atmosfäärikeemias, kus neid koos tähistatakse NOx. · Dilämmastikoksiidi N2O saadakse ammooniumnitraadi mõõdukal kuumutamisel. · N2O on maitsetu, lahustub hästi rasvades ja väikestes kogustes ei ole mürgine. · N2O on vähereaktiivne, ei reageeri tavatemperatuuril halogeenide, osooni ja leelismetallidega. · Orgaanilised ained põlevad N2O-s süütamisel, kuna temast vabaneb kõrge temperatuuri mõjul hapnik. · Saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel: · Õhulämmastiku muundumine NO-ks kuumades lennuki- ja automootorites on üheks happevihmade ja sudu tekke põhjuseks.
2011] 1) [kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) [kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] 3) [kehtetu - RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.06.2009] 4) [kehtetu - RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale-, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele, samuti erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord; 5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm. (3) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]
2004] 2) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 jõust.1.04.2003] 3) [Kehtetu RT I 2009, 12, 74 jõust. 1.06.2009] 4) [Kehtetu RT I 2006, 28, 209 jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 jõust.19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord; 5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm . (3) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 jõust. 1.04.2003] (4) Siseministri määrusega kehtestatakse ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe,
19.11.2004] 2) [kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] 3) [kehtetu - RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.06.2009] 4) [kehtetu - RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale-, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele, samuti erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord; 5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm. (3) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]
Cu+4HNO3=Cu(NO3)2+2NO2+2H2O
Cu-2e=CuII 1
Nv+e=NIV 2
NO2 on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga mürgine gaas. Tema reageerimisel veega
tekib lämmastikhape ja lämmastikoksiid:
3NO2+H2O=2HNO3+NO
NO2 on tugev oksüdeerija.
NO2 moodustab madalal temperatuuril dimeeri N2O4:
t*alandamine
2NO2--------------------N2O4 (H
2004] 2) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] 3) [Kehtetu RT I 2009, 12, 74 - jõust. 01.06.2009] 4) [Kehtetu RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse: 1) [Kehtetu RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] 2) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele; 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile ; 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord ; 5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm . (3) [Kehtetu RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (4) Siseministri määrusega kehtestatakse ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe,
tähistatakse NOx. Lämmastik esineb oksiidides oksüdatsiooniastmetes I...V. Lämmastik(V)oksiid N2O5 on lämmastikhappeanhüdriid. Lämmastikdioksiid NO2 esineb tasakaalus dimeeriga: 2NO2 = N2O4 Lämmastik(III)oksiid N2O3 on lämmastikushappeanhüdriid. Lämmastik(II)oksiid NO. Dilämmastikoksiid N2O on hüpolämmastikushappe H2N2O2 anhüdriid. N20 dilämmastikoksiid on värvusetu,lõhnatu, narkootilise toimega, külmas vees lahustuv gass, mida saadakse ammooniumnitraadi kuumutamisel: NH4NO3N2O+2H2O. NO lämmastikmonooksiid saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel: NH4+5O24NO+6H2O; N2+O22NO. Värvusetu, mürgine gaas. Osaleb osoonikihi hävitamisel, laboratoorselt saadakse nitrite pehmel redutseerimisel, oksüdeerub õhus NO2-ks. Lämmastikoksiid NO2 reageerib veega ja leelislahustega, mürgine ja lämmatav pruunika värvusega gaas, tugev oksüdeerija. Tahkes faasis esineb ainult dimeerina (N2O4)
Põllud vabanesid tol aastal lumikattest veebruari lõpus, muld sulas märtsi lõpus. Talivilja lämmastikuga (ammooniumnitraadiga) pealtväetamist alustasin 1.märtsil. Nädalaste vahedega tegin seda erinevatel katselappidel kuni 4.maini. Selle ajavahemiku sisse sattus ka üks lumesaju periood (15.märts), kui väetamine jäi ära. Katse näitas, et pealtväetis on hästitalvitunud taliviljadele hädavajalik. Kui väetamata variandis andis talirukis 'Vambo' vaid 3500 kg/ha teri, siis 200 kg ammooniumnitraadi mõjul suurenes saak 1790...2170 kg/ha võrra ehk 56...62%. Märtsis antud lämmastikväetise efektiivsus ei jäänud alla aprillis (teises pooles) antule. Katses kasutati ka eespooltoodust suuremaid lämmastikukoguseid. Nende mõjul talirukis lamandus seda enam, mida hiljem väetati. Mõnevõrra aitas lamandumist ära hoida kõrrekõvendajaga pritsimine. Talirukkile pean soovitavaks anda siiski lämmastikku vaid 50...70 kg/ha ja talinisule 90...120 kg/ha. Kui
O O O O N―N N―O―N O O O O N2O6 NO3 O O N―O―O― N O O N2O (dilämmastikoksiid) lõhnatu, värvusetu gaas, lahustub märgatavalt (külmas) vees saadakse ammooniumnitraadi (või segu (NH4)2SO4 + NaNO3) kuumutamisel : NH4NO3 → N2O + 2H2O segus õhuga hingatav →väheneb O2 osakaal, ( narkootiline toime: naerugaas) kasut. sünnitusabis ja väikestel operatsioonidel N2O - endotermiline ühend, kuumutamisel laguneb: 2N2O → 2N2 + O2 seetõttu toetab paljude ainete (metallid, P, S jt.) põlemist põlemisel → oksiidid → N2 NO (lämmastikoksiid) värvusetu, mürgine gaas tasakaalus dimeeriga: 2NO ↔ (NO)2
annaabi.ee 
