vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asulast, kus teenistuskoht paikneb. Välislähetuse korral on päevaraha suuruseks 500 krooni päevas. Seda määra võib vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas tagatakse teenistujale tasuta toitlustamine. Juhul, kui teenistujale maksab päevaraha muu asutus või isik, on ametnik kohustatud esitama ametiastusele kinnituse päevaraha maksmise kohta või kinnitama ise selle saamist. Sel juhul on ametiasutusel kohustus maksta päevaraha ja muu asutuse või isiku poolt makstava summa vahe. Kui ametnikku saadab lähetusele rohkem kui üks tööandja korraga, on ta kohustatud teavitama ametiasutust teise tööandja tehtud lähetusse saatmise otsusest ja talle määratud päevarahast. Kui ametiasutusel on olemas informatsioon sellest, et teine tööandja maksab päevaraha, ei ole ametiasutus kohustatud sama perioodi eest päevaraha maksma. 7
ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab pretseptiivselt ette, millal ja kuidas administratsioon midagi tegama või tegemata jätma peab. seda niemtatakse ka määratletud õigusnormiga seotud (determineeritud) halduseks ehk „seotud determineeritud halduseks“ Diskreditsiooni liigid 1. Valikudiskreditsioon – kaks või enam õiguslikku tagajärge. Kui subsumeerimise tulemusena on selge, et normi tuleb rakendada, siis on ametnikul või ametiasutusel õigus oma otsuse alusel valida otstarbekam õiguslik tagajärg. 2. Otsustusdiskreditsioon – vastaval ametnikul või ametiasutusel on õigsu otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte. Administratsioon on diskreditsiooni teostamisel seotud õiguslike piiridega, ta ei tohi neist väljuda. Diskretsioon peab olema õiguspärane. Piirideks on: 1) teokoosseis - diskretsiooni rakendaj apeab kindlaks tegema selle, kas reaalses
16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 42 43 7. Kas akt sisaldab kaalutlusõigust? Kui jah, siis tooge näiteid! Kaalutlusõiguse põhimõte seisneb võimaluses valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel, mis on kaalutlusnormides sätestatud või võimaluses otsustadam kas õiguslikku tagajärge üldse kohaldada.17 Kaalutlus- ehk diskretsiooninormid jagunevad otsustusdiskretsiooniks ja valikudiskretsiooniks. Otsustusdiskretsiooni puhul on ametnikul või ametiasutusel õigus otsustada õigusliku tagajärje rakendamise üle. Valikudiskretsiooni puhul nähakse vastavas normis ette kaks või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge. Ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida üks normis sätestatud dispositsioonidest, mis sobiks kõige paremini tegelikkusega, ning see ka ellu viia. 18 Tubakaseaduses kuulub otsustusdiskretsiooni hulka näiteks: § 19. Tubakatoote võõrandamine täite- või pankrotimenetluses
4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.; 5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest. 14. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 15. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnikud, kelle nimetamise õigus on ametiasutusel või kõrgemalseisval ülemusel, sätestatakse seadusega. 16. Ametniku katseaeg Teenistusse võtmise õigust omav isik võib, kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu. Katseajal hinnatakse ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele. Enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada
· teatud elukutse esindajate keeleoskust käsitlevad nõuded; · sotsiaalkindlustussüsteemi stabiilsus. Piirangute lubamiseks ei tohi need kaasa tuua suvakohast diskrimineerimist või varjatud piiranguid liikmesriikide vahelise vaba liikumise suhtes. Seetõttu ei saa protektsionismi kunagi heaks kiita. Milline on proportsionaalne tõke? Isegi juhul, kui meedet peetakse vajalikuks olulise kaitsehuvi tõttu, peab meede olema proportsionaalne. Kui ametiasutusel on sama eesmärgi saavutamiseks võimalik valida erinevate meetmete vahel, tuleb valida selline meede, mis piirab vaba liikumist kõige vähem. Üheks tuntud näiteks on Saksamaa nõue, et õlu nime all tohib müüa ainult sellist õlu, mis on toodetud odralinnastest, humalast, pärmist ja veest. Välismaiseid õllesid, mis ei sisaldanud neid nelja koostisainet, ei tohtinud kutsuda Saksamaal õluks, mis halvendas nende müügivõimalusi
3) Valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega 4) Osavalla-ja linnaosavalitsus asutusena 5) Valla- ja linnavalitsuse amet Valla või linna ametiasutuste struktuuri kinnitamine, samuti konkreetse ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse pödevuse põhimääruse kinnitamine kuulub volikogu pädevusse. Ametiasutus registreeritakse riigi ja KOV asutuste registris. Valla- või linnavalitusel kui ametiasutusel on struktuutriüksused, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt eraldatud, kuid neid ei peeta eraldi ametiasutustena. Ametiasutuste kõige väiksema organisatsioonilise ühiku moodustab amet. Amet on ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korraldamiseks anda teenistusalaseid akte
Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957- 1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse-ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis
JÄLGIB, et VV õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses PS-ga ja muude seadustega teeb PM-le ettepanekuid õigusaktide peatamise ja tühistamise küsimustes annab kaasallkirja VV määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele keeldub kaasallkirja andmast, kui viimane ei vasta PS-le või seadustele annab arvamuse ministeeriumi kantsleri ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel VOLITUSED riigisekretär ei vabane ametist valitsuse tagasiastumisel 45. Mis vahe on riigi ametiasutusel, valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel? ametiasutused teostavad avalikku võimu ja valitsusasutused täidesaatvat võimu ametiasutused on riigieelarvest finantseeritavad riigiasutused ametiasutused jagunevad: riigi ametiasutused ja KOV ametiasutused KOV asutused teostavad kohalikku avalikku võimu 46. Ministeeriumite ja nende allasutuste olemus ja staatus Eesti valitsemisaetuste struktuuris. 47. Iseloomustage ühe vabalt valitud ministeeriumi struktuuri!
Kaalutlusnormide olemus e mõiste seondub diskretsioonivolitusega – need on ametnikele antud normid, mis lasevad neil õiguslikku tagajärge rakendada või mitte. St ametnikule õiguse poolt antud mänguruumi. Diskretsioon jaguneb: * otsustusdiskretsioon – ametnikule või ametiasutusele on antud õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte * valikudiskretsioon – vastavas normis nähakse ette 2 või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge, ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida 1 neist Sõnastus on teistsugune: sees on sõna „võib”, „on õigus” vms. Ametnikul lasub otsustamiskohustus, otsustus mänguruumi ulatuse kohta on õigusest tulenev. Ametnik peab valima kõige paremini tegelikkusega sobiva koha ja seda osa rakendama. Negatiivne – kui ametnik ei oska otsust ratsionaalselt teha. Ametnik saab mänguruumis diskretsioonivolitust kuritarvitada. 6. Juriidiline fakt.
Jälgib, et VV õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses PS-ga ja muude seadustega. Teeb PM-le ettepanekuid õigusaktide peatamise ja tühistamise küsimustes. Annab kaasallkirja VV määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele. Keeldub kaasallkirja andmast, kui viimane ei vasta PS-le või seadustele. annab arvamuse ministeeriumi kantsleri ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel. VOLITUSED: riigisekretär ei vabane ametist valitsuse tagasiastumisel 39. Mis vahe on riigi ametiasutusel, valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel? Ministeeriumite ja nende allasutuste olemus ja staatus Eesti valitsemisasetuste struktuuris Ametiasutused teostavad avalikku võimu ja valitsusasutused täidesaatvat võimu. Ametiasutused on riigieelarvest finantseeritavad riigiasutused. Ametiasutused jagunevad: riigi ametiasutused ja KOV ametiasutused. KOV asutused teostavad kohalikku avalikku võimu. 40. Iseloomustage ühe vabalt valitud ministeeriumi struktuuri
Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957-1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. 1970. aastate lõpul ja 1980.aastatel hakkas ilmnema toiduainete
Osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena Valla- ja linnavalitsuse amet Ametiasutuste strukt kinnit, ka konkr ametiasutuse moodust, ümberkorrald, tegevuse lõpet, ametiasutuse põhimääruse kinnit kuulub volikogu pädevusse. Võib delegeerida muudatuste tegemise. Valla või linna ametiasutuste moodust kord kuul sätestamisele valla või linna põhimääruses. See registr riigi ja KOV asutuste registris. Juhtimine toim monokraatsel süsteemil. Valla- või linnavalitsusel kui ametiasutusel on struktüksused (ametid, teenistused, osakonnad), mis on organisats-lt ja ruumiliselt eraldatud. Need on ametiasutuste osad. KOKS ja ATS ütlevad, et need on iseseisvad ametiasutused. Kõige väiksema organisatsioonilise ühiku mood amet. Organisatsioonilis-õiguslikult on amet ühele isikule institutsionaliseeritud ül-te kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ül-d. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korrald-ks anda
töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või riigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohad ning ametikohad, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamisel piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi. · Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. · Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. · Ametnikud, kelle nimetamise õigus on ametiasutusel või kõrgemalseisval ülemusel, sätestatakse seadusega. Teenistusse ei või võtta isikut: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse; 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale;
Oluline teha vahet asutuse, kui iseseisva õigussubjekti ning asutuse kui organi vahel, tuleks viimast tähistada mõistega ametiasutus. B. ORGANI SISENE ORGANISATSIOON Organid omavad teatud struktuuri, kuna organid koosnevad tavaliselt paljudest isikutest organi käsutajatest. Organi tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ning on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks (võib olla nii üksikisik monokraatne süsteem, kui ka kollektiivisik kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad), mis on ametiasutuse osad. Ametiasutuse sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ning muudest struktuuriüksustest. Igal osakonnal, talitusel ja bürool on piiritletud oma ülesanded. Ülesanded ning volitused määratakse kindlaks põhimäärusega, mille kinnitab minister. Ametiasutuste väikseim struktuuriüksus on amet. Organisatsioonilis-õiguslikult on amet ühele
4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest (organi käsutajatest), mis omakorda nõuab organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur
4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest (organi käsutajatest), mis omakorda nõuab organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur
annaabi.ee 
