Põhja- Ameerika kaart 1775 USA territoriaalne areng 1783-1898 USA territoriaalne kasv 1803 Orjuseküsimus • Vastuolu, kuna osariikide põhiseadustes oli heaks kiidetud võrdsuse põhimõte. • Põhjapoolsetes osariikides rajati esimesed orjuse- vastase ühingud valgetele • Kõik põhjapoolsed osariigid keelustasid orjuse 18. sajandi viimase veerandi vältel, nt 1777. a Vermont • 1780. a Pennsylvanias, hiljem Rhode Island ja Connecticut: orjade lapsed on sünnist saadik vabad • Viimane põhjapoolsete osariikide orjusekeelustaja oli New Jersey 1804. a • Delaware’st alates jäi orjus lubatuks: majanduslikud põhjused Parteid • Demokraadid (1830): • Vabariiklased (1792): • Ülekaalus lõunapoolsetes • Ülekaalus põhjapoolsetes
ABRAHAM LINCOLN & AMEERIKA KODUSÕDA TTG 11A Autor: Sten Lepamaa ABRAHAM LINCOLN 12.02.1809-15.03.1865 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VARASED ELUAASTAD Sündis Kentucky osariigis ,tema isa oli puusepp. Kolisid paar korda ,kuid lõplikult jäi Lincoln Illinois`i osariiki kuni presidendi valimisteni. Koolis palju ei käinud,kuid luges võimalikult palju raamatuid. POLIITILINE TEGEVUS 1846 a. valiti kongressi liikmeks. 1849 a. väsis poliitikast ja töötas juristina. 1854 a. tagasitulemist ajendas teda orjuse küsimus. 1861-1865 a. toimus kodusõda, milles oli Lincolnil väga suur tähtsus. A.Lincoln valiti presidendiks 4.03.1861 KODUSÕJA ALGUS
Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Sõja põhjused ja eellugu 1860. aasta USA presidendivalimistel oli võitnud Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks orjuse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik. Esimesena lahkus 20. detsembril 1860 USA koosseisust Lõuna-Carolina, millel oli sageli keskvõimuga lahkarvamusi olnud, hiljem järgnesid mitmed teised.
Punased ja valged horisontaalsed triibud, mida on 13, tähistavad 13 algset osariiki.Viisnurksed tähed vardapoolsel ülemisel sinisel väljal aga sümboliseerivad praeguseid 50. osariiki.Sinine sümboliseerib õiglust.Punane tähistab vaprust. Ärevas olukorras tuli tollases Philadelphias kokku kontinentaalkongress, kus võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon:4. juuli 1776 Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon, millega kuulutati välja USA. Iseseisvusdeklaratsiooni autor oli Thomas Jefferson, kes oli Benjamin Franklini õpilane. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon : On dokument, mis pani aluse USA-le. Dokumendi allkirjastasid asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2. juulil 1776. Deklaratsiooni ratifitseeris Kongressis 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks. Praegugi tähistavad ameeriklased 4.juulit kui iseseisvuspäeva. Teksti põhiautor oli Thomas Jefferson. Thomas Jefferson (17431826) Thomas Jefferson (13
Ajaloo referaat Abraham Lincoln Sisukord · sissejuhatus · Varased eluaastad · Poliitilise tegevuse algus · Töö Kongressis · Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega · Ameerika Ühendriikide president · Surm · Perekond · Poliitiline karjäär · Kasutatud allikad · Välislingid · kokkuvõte Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin Abraham Lincoln´i, kes on ameerika president, sest see isik tundus põnev olevat. Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardin County, Kentucky 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865).
Ameerika Ühendriikide Presidendid George Washington ja Abraham Lincoln 8b.klass Semmo Hõrn 2010.a George Washington George Washington on sündinud 22. Veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731.Oli ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks
USA Kodusõda Sõja põhjused ja eellugu · Abraham Lincoln võitis 1860. aasta presidentivalimised · Kardeti, et lõuna muutub põhjast sõltuvaks · Lõunaosariigid lõid Roheline Vaba riik, Punane-Orjariik Unioonist lahku. 20. detsember 1860. · Lõuna-Carolina lõi esimesena lahku Unioonist Veebruar 1861 · Setsesseerunud riike juba 7 · Moodustati Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) Märts 1861 · Unioonist lõi lahku Lõuna
Referaat Abraham Lincoln Sisukord · Sissejuhatus · Abraham lincoln : Varasem elu Poliitilise tegevuse algus Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincolni surm · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma teile Abraham Lincolnist, kes oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president aastast 1861- aasta 1865.Ma räägin veel kust ta oli pärit, kes olid ta vanemad kuidas ta suri ja kas ta elu möödus nende aastate jooksul. Abraham Lincoln Varasem elu Abraham Lincoln sündis 12.veebruaril 1809. aastal Hardin County-s ja suri 15.aprillil 1865.aastal Washington, D.C. Tema isa nimi Thomas Lincoln ja ema nimi oli Nancy Hacks. Ta sündis perre teise lapsena
lõunaosariikides oli olukord otse vastupidine. Põhjas peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunas aga pooldati vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käimiseks, reisimiseks ja lõbutsemiseks. 1860. aastal sai presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. Eesotsas lõi lahku Lõuna-Carolina, millele järgnes veel 10 osariiki. Veebruaris 1861 lõid lõunaosariigid oma eraldi riigi- konföderatsiooni, mille presidendiks valiti George Washingtoni tütrepoeg Jefferson Davis. USA valitsus kõhkles, mida teha. Neid kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi omavahel lepitada, kuid paraku erinesid nende mõtteviis
· Maundid = keskaegsed muldrajatised, ing. mound Kesk-Ameerika tempelpüramiidide tagasihoidlik variant (ehitati kuni eurooplaste tulekuni) Indiaanikultuuri piirkonnad · nt. Hopwelli kultuuri ühed kandjad Illinois indiaanide esiisad (esimesed sajandid pkr. , pildil nende pealik uusajal) · Võimas irokeeside poliitiline liit 16. saj : asutaja Hiawatha · Hõime: nt. mohikaanid 7. Idaranniku lõunapoolsed alad: · Tänapäeva lõunapoolsetes osariikised, nt. Carolina, Georgia, Alabama · Tserokiid: arenenud ühiskonnakorraldusega hõimud · Vt eelmine pilt: Inglismaale viidud tserokiid 1762. aastal 8. Lääne preeriaindiaanid (siuud, saiennid): · Neid pole enne 1650. aastaid · Pööre: varauusajal idapoolsed alad võetakse kasutusele äsjaleiutatud vibu ja nooled · Veidi hiljem saavad hispaanlastelt hobused ja tulirelvad · Võimaldab efektiivse piisonite küttimise (arv enne 1840. aastaid 60-70 milj), paljud
*Ameerika Ühendriikide kodusõda 3 Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda oli aastatel 1861-1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Sõda algas 12. aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. See tegi edasised kompromissid võimatuks. Sõda kestis 4 aastat ja lõppes 9. aprillil 1865, kui Granti väed piirasid Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ehkki kindralil oleks olnud veel võimalus põgeneda ja alustada selle lähedal asuvates metsades partisanivõitlust, otsustas ta kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada
Abraham Lincoln Ja Teised Ameerika Presidendid 19. Sajandil Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Koostas: Genet Schneider 06.04.2010 8D SISUKORD 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 48.Ameerika presidendid 19. sajandil 9.Kokkuvõte 10.Allikad SISSEJUHATUS Referaat jutustab kõigist Ameerika presidentidest 19. Sajandil. Igast presidendist on toodud välja põhilised asjad, kuid Abraham Lincolnist on toodud rohkem olulisemat kui teistest. Juttu tuleb nendest presidentidest: John Adams Thomas Jefferson James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield Chester Arthur Stephen Grover Cleveland Benjamin Harrison Stephen Grover Cleveland William McKinley
tööstus vähe arenenud ja põllumajanduses olid põhiliselt orjanduslikud istandused. Põhjaosariigis peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunaosariigid aga pooldasid vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käies, reisides ja lõbutsedes. Lõuna lahkulöömine: 1860. aastal sai presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. 20. detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna - Carolina, millele järgnes veel 10 osariiki. Veebruaris 1861 lõid lõunaosariigid oma eraldi riigi konföderatsiooni. Presidendiks valiti Jefferson Davis, kes oli George Washingtoni tütrepoeg. USA valitsus kõhkles, mida teha. Kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi lepitada. Kodusõda: 12
· 1789 a. Kehtima hakkab põhiseadus. Ameerika oli tugeva keskvõimuga riik, mida nimetati föderaalvõimuks. George Washington valitakse esimeseks USA presidendiks. Rajati uus pealinn Washington. 10. Koosta: Ameerika Ühendriikide kodusõja sündmuste kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA kujunemise käigus oluline on! · 1860 a. Presidendivalimised võitis Abraham Lincoln, kelle puhul kardeti et ta kaotab orjanduse ja muudab Lõuna-Ameerika Põhja-Ameerikast majanduslikult sõltuvaks, mistõttu löödi Unioonist lahku ja moodustati uus Ameerika Osariikide Konföderatsioon. · 14. aprill 1861 sõja algus. Lõunaosariikide väed ründasid Lõuna-Carolinas Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid. · 21. Juuli 1861 esimene lahing (Bull run'i lahing). Lõunaosariigid suutsid Põhja väed sisuliselt purustada
orjanduslikud istandused. Põhjaosariigis peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunaosariigid aga pooldasid vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käies, reisides ja lõbutsedes. Lõuna lahkulöömine 1860. aastal sa presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. 20. detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, millele järgnes veel 10 osariiki. Veebruaris 1861 lõid lõunaosariigid oma eraldi riigi- konföderatsiooni. Presidendiks valiti Jefferson Davis, kes oli George Washingtoni tütrepoeg. USA valitsus kõhkles, mida teha. Kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi lepitada. Kodusõda 12
5 seadusandlusorganite vastuvõetud seadused tunnistada põhiseadusevastaseks, siis kaotavad need kehtivuse. Igal osariigil on oma põhiseadus ja kahekojaline (Nebraskal ühkojaline) kongress; osariike juhib 2 või 4 aastat valitav kubener. (ENE 1, 1985, lk. 177-178) 1.3 Ajalugu 1.3.1 Ameerika Riikide Konföderatsioon Ameerika Riikide Konföderatsioon oli Põhja-Ameerikas 18611865 eksisteerinud riik. Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas Konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse
soovitanud generaalstaatidel kokku tulla. Necker seisis kolmada seisuse huvide eest- rahvas toetas teda. Rahvas sai pahaseks. 14. juuli 1789 Bastille vallutamine revolutsiooni algus. Rahvas vallutas Bastille vangla. Rahvuskogu moodustas rahvuskaardi, mille eesmärk oli vabatahtlikest moodustada sõjavägi vastukaaluks kuninga sõjaväele. Samas ka, et rahvuskaart hoiaks korda ning toetaks rahvuskogu liikumisi. Lafayette oli kuulus kindral, olles Washingtoniga koos osalenud Ameerika iseseisvussõjas. Louis XVI oli tõmmanud Lafayette'i ka poliitikasse. Louis XVI reaktsioon oli sündmustele laveeriv, ta kutsus Necker'i ministrikohale tagasi. Rahvas pettus Necker'is, kes ei suutnud siiski raskeid finantsprobleeme lahendada ning Necker lahkus ise ministrikohalt. 26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. Kuulutas rahva kõrgemaks võimukandjaks.
1775 mai Teine- olud olid veel pingelisemad. Lexingtonis oli puhkenud tulevahtus Briti aree ja Ameerika vabatahtlike vahel. Ots.et Briti võimule tuleb vastu astuda sõjaliselt. G.Washington määrati Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks.(Lexingtoni tulevahetus ja George Washington Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks.) 23.aug 1775 kuulutas Inglise kun.George III Ameerika kolooniad mässulisteks ja algas iseseisvussõda. USA Iseseisvusdeklaratsioon (Benjamin Franklin, Thomas Jefferson ja Viie Komitee), USA lipp. Ameerika iseseisvus tugines 3 dokumendil, Ameerika iseseisvusdek 4.juuli 1776- koostas Viie Komitee- 13 briti kolooniat, mis moodustasid lipule triibud. Ameerika Iseseisvussõda 1775-1783 (1777. a murrang Saratoga lahinguga, USA liit Prantsusmaaga, Hispaania ja Hollandi sõtta tulek, Inglismaa lüüasaamine, Yorktowne’i lahing ja Pariisi rahuleping).1776 kandis Ameerika ränki sõjalisi kaotusi
sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedagi ei ole lubatud diskrimineerida ning et kui riikliku ettevõtte töötaja keeldub teenuse pakkumisest, tuleb antud ettevõttel leida teine töötaja, kes oleks nõus klienti teenindama. (Brumfield, 13.02.2014; BBC News, 22.02
mässulisteks, millega hakkas USA kodusõda. ISESEISVUSSÕDA Mõiste tuntud ennekõike Briti polt vaadatuna. Ameeriklased ise räägivad sest kui revolutsioonilisest sõjast. Sõja keskne nõue oli iseseisvustaotlus. Sõda hakkas 1775. 4.juulil 1776 valmis iseseisvusdeklaratsioon, mille koostas viiekomitee(Committee of Five). Kõige kuulsam liige Benjamin Franklin, kes oli sel ajal aktiivne Ameerika diplomaat, aga ka publtsist. Tema tunnuslause:"Aeg on raha!" Teiseks kuulsaks liikmeks oli Th. Jefferson, kes koostas iseseisvusdeklaratsiooni teksti. Publitseeriti ajalehtedes. Sisu: kõikide võrdõiguslikkus, kõigil on võrreldamatud õigused. Ameerika lipp võeti ka iseseisvussõja käigus vastu: 14.juuni 1777. SÕDA 1776.a saadi järjest Suurbritannia käest lüüa. Kogu isesesvussõda väga verine polnud: lahinguväljal hukkus Ameerika poolel u 5000 sõdurit (1776 1783a). Murrang sõjas toimus 1777a Saratoga(?) lahingus, kus jõuvahekorrad hakkasid tasakaalustama ja üha
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
tasane, kohati soine; karjuste ja maaharijate asulad ühinesid, esimesed riiklikud moodustised; Rooma tekkis Tiberi vasakule kaldale, jõetasandikul 7 küngast, kõige varem, 10.saj. eKr rajati asula Palatiumi künkale; umbes 600. a. eKr oli moodustunud ühtne asula; küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, Kapitooliumi künkale kindlus, linn piirati müüridega; hiljem kinnitati, et Rooma asustati 21. aprillil 753 a. eKr; linna rajaja oli Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema preestrinna poeg; Romulus ja ta kaksikvend Remus visati korviga jõkke, nad uhuti kaldale, sattusid emahundi hoole alla, üles kasvatas kohalik karjus, vennad kukutasid vanaisa võimult, asusid uut linna rajama, töö käigus puhkes tüli, Romulus tappis Remuse, lõpetas ehituse üksi 16.Rooma: Rooma vabariik Kuningate aeg lõppes 510 eKr, siis kehtestati vabariik, mis püsis kuni 30 eKr
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
