AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL MÄLU STRUKTUUR Referaat õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse Juhendaja: Iiris Luiga, PhD Tartu 2009 a Sissukord Sissejuhatus 1. Mälu liigid 2. Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis episoodiline ja semantiline mälu liigid
ESSEE Üks suurimaid müsteeriumeid Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving (Tulving, 2002) on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mötlemine on kaks ülejäänut... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Tulving sõnastab küll mälu tähenduse päris huvitavalt ja asjakohaselt, aga tavapärane mälu definitsioon on siiski selline: Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi
7. Juba teismelisena hakkasid talle tema iidolikummardajast rahva ebamoraalsed kombed vastu. 8. Kui Muhammed oli 25-aastane, hakkas ta tööle rikka 40-aastase lese Khadiza heaks, hoolitsedes tema kaubanduse eest. 9. Pärast Khadiza surma abiellus Muhammed mitmete naistega, kuid seda poliitilistel ning sotsiaalsetel põhjustel, nagu tema positsiooniga mehelt oodati. 10. Prohvet oli surres 63 aastat vana. 6. Miks on hadz nii oluline moslemitele? See on viies islami viiest alustalast. Kõikidelt maadelt ja rassidest palverändurid tulevad Mekasse kokku, eesmärgiga Jumala käsule alluda. Nad ei lähe Mekasse loodust imetlema - ümbrus koosneb ju ainult kõrbest. Nad lähevad sinna palverännakule, et rõhutada oma kuuluvust Jumalale. Hadzi läbi tugevnevad moslemite ühtsus, võrdsus ja vendlus. 7. Kuidas võib mõjutada moslemite elu see, et nad iga aasta üks kuu paastuvad? Kuna paast kujutab endast inimese vaimu võitu füüsise üle, siis võib see neid muuta
ja selgus. Islam kutsub usku vaid ühte Jumalasse, kes on ainsana väärt teenimist. · Veelgi enam, kõikides oma tegudes ja tehingutes oli ta alati Jumala suhtes tähelepanelik ja jumalakartlik. 6.Miks on hadz nii oluline moslemitele? Iga täiskasvanud moslem, kes füüsiliselt ja majanduslikult selleks võimeline on, peab vähemalt üks kord elus sooritama hadzi ehk palverännaku. See on viies islami viiest alustalast. Kõikidelt maadelt ja rassidest palverändurid tulevad Mekasse kokku, eesmärgiga Jumala käsule alluda. Nad ei lähe Mekasse loodust imetlema - ümbrus koosneb ju ainult kõrbest. Nad lähevad sinna palverännakule, et rõhutada oma kuuluvust Jumalale. Hadzi läbi tugevnevad moslemite ühtsus, võrdsus ja vendlus. 7.Kuidas võib mõjutada moslemite elu see, et nad iga aasta üks ku paastuvad? Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui
Tegelikkuses elus ei mängi minu arvates mehhaaniline päheõppimine nii suurt rolli. Tööturul püsimiseks piisab esijalgu ka loogilisest mõtlemisest ja muidugi suurest teotahtest. Ma ei välista, et mehhaanilist kordamist üldse vaja ei oleks aga reaalses elus(kui sa just raketiteadlaseks ei hakka) pole selle osakaal niivõrd suur, kui seda meile koolis hetkel õpetatakse. Lõpetuseks, üks tuntud Kanada-eestlasest teadlane, Endel Tulving, on öelnud: „Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu: taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut... Kõik mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad.“ Kasutatud kirjandus: Rauk, M. 2002. Ptk. 7, „Mälu“. J. Allik (Toim); M. Rauk (Toim). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kasutatud allikad: Wikipedia. 2015. Mälu. URL=https://et
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja
fenomene saab lastega lapsed teavad et hea käitumise korral järgneb seletada klassikalise ja sellele midagi preemiaks või halva käitumise korral operantse tingimise karistus. Klassikalise tingimise parim näide on ehk abil? Selgita oma näite koolikella kasutamine- teades et peale kella algab tund põhjal. või vastupidi lõppeb tund. Mis on mälu? Mälu on üks kolmest alustalast millele tugineb arukas ÕO7, L7 elu lisaks tajule ja mõtlemisele. Mälu on asjad ja tegevused jms mis on meie ajus talletunud Millised mälu liigid Lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu erinevad juba ÕO7, L7 erinevad ajalise nime pärast aga lühiajalise mälu info ununeb kui seda ei kestvuse alusel? Mis korrata ja ei talletata pikaajalisse mällu. Nagu näiteks seda tõendab
peaksime iga kord uuesti otsast alustama. Käesolev referaat koosneb teema mälul. Annab ülevaate protsessidest, liikidest, omadustest, iseärasustest ja unustamisest. 3 1. MÄLU Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni [3]. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi [1]. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu [2]. Mälu saavutab suurima keerukuse ja peenendatuse inimese puhul [2]. Just mälu mahu suures erinevuses ongi noore ja elatunud inimese põhiline erinevus. Ja tänu sellele langetab vanem inimene alati arukamaid, mitmekülgselt läbikaalutumaid otsuseid, sest tema mõtlemine on sügavam, laiahaardelisem ja paindlikum. Elukogemus on see, mis pole võimalik õppida üheski ülikoolis [1].
Mälu on elund mida on täiseti võimalik treenida. Neile kes on otsustanud minna kooli või siis kursustele on mälu treenimine väga oluline. Selleks, et edasi õppida tuleb omandada info salvestamise oskus. Järgnev referaat loobki lugejale pildi , mis see mälu siis õigupoolest on ja kuidas on seda võimalik treenida. 2 ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut". ( Tulving 2002 : 33 ) Mis on mälu Üsna pealiskaudselt kõneledes on mälu elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi , harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. Kuigi mälu eri avaldustel on teatuid sarnasusi, erinevad nad suuresti selles, millist infot säilitatakse, viisis, kuidas seda infot säilitatakse, tegurites, mis määravad info säilimise või unustamise. Sellest lähtudes saab
korrata oma saavutusi. Kui meil poleks mälu, tuleks informatsioon igakord uuesti omale selgeks teha, õppimisest ei tasugi rääkida. Pole mälu pole pidevaid teadmisi. (Loeser 1980, 5) Peaaegu kõik, mida inimene või teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad. See lihtne tõdemus näitab, et mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu: taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut.(Tulving 2002, 33) 2. Mälu liigid Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel. Kuigi mälu eri avaldustel on teatud ühisjooni uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine -, erinevad suuresti selles, 3 millist infot säilitatakse, viisis, kuidas seda infot säilitatakse, tegurites, mis määravad info säilimise või unustamise, ja nii edasi. 2.1 Protseduuriline mälu
3 Konfabulatsioon.........................................................................................................9 4 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................9 5 KASUTAUD KIRJANDUS.................................................................................................. 10 2 1 Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut. Arukas tegevus ilma mäluta on mõeldamatu nagu ka ilma taju või mõtlemiseta. Peaaegu kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad (2, lk 33). Jüri Saarma (1977) on kirjutanud, et mälul on võime arendada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi ja teadmisi
1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Anne-Ly Padrik HT-16 Töömälu vahendab infot lühimälust pikaajalisse mällu. 2.Pikaajaline mälu: Kolm mälusüsteemi (E. Tulving) Episoodiline mälu Semantiline mälu Protseduuriline mälu Mälu Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut.... Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. "Ammutada (reprodutseerida) saab ainult seda, mis on meelde jäetud, ja kuidas seda on võimalik ammutada, sõltub sellest, KUIDAS see oli meelde jäetud." E.Tulving (1973) Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse. Mälusüsteemid Semantiline mälu
aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest. Referaadi teemaks on "Teistmeliste mälu areng" ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas. 1 MÄLU ÜLDINE ÜLEVAADE. Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evulatsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mäletada, see tähendab edukalt toime tulla kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega ning mälu peamine eesmärk on luua sidemeid üksikute elementide vahel (Tulving: 2002 lk
mõnele üksikule geeniusele. Tavaliselt õnnestub nii suure arvu tsiteeringuteni jõuda vaid kollektiivselt, näiteks mingi Eesti suuruse maa teadlastel üheskoos. Pole mingit kahtlust, et Endel Tulving on kõige tuntum eesti soost teadlane kogu maailmas, seda nii formaalsete kui ka mitteformaalsete kriteeriumide põhjal. (Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu E.Tulving, Mälu (lk. 9-31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) 1.1. MÄLU- MIS SEE ON. ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut. Arukas tegevus ilma mäluta on mõeldamatu nagu ka ilma taju või mõtlemiseta" ütleb Endel Tulving oma raamatus ''Mälu'' Mõista mälu tähendab mõista mehhanisme ja protsessi osasid, mis toimides ja vastastikku mõjutades määravad ära iga üksiku mäluakti tulemuse. Enamik uurimistöid mälust ja mälu alal on teostatud laboratooriumites, kus nii üliõpilased
- Implitsiitne mälu - mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi. - Praiming, praiminguefekt - implitsiitse mälu vorm; meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul. 23 Endel Tulving (1927-…) Mälu-uurija - Arvamus: «Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud». - Eristas 3 mälusüsteemi: semantiline, episoodiline ja protseduuriline. - Testimisprotseduur «ajendatud meenutamine». 24 Mõtlemine Mõtlemine on: 1) laiemas tähenduses - kogu arukas käitumine. 2) kitsamas tähenduses - vaid üks iseloomulik vaimse tegevuse osa.
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad
efekton väiksem kui hilisem inflatsioon, mille põhjutab importkaupade kõrgem hind. Näited Poola Zloti devalveerimine Ennelõunal odavnes zlott euro suhtes 0,5% 4,2080 zlotile eurost ning vastavalt 0,3% ja 0,2% odavnesid ka Ungari forint ja Tsehhi kroon. Revalveerimine Ühe valuuta väärtuse tõus teise valuuta väärtuse suhtes. Näited Ärileht vahendas 15. jaanuaril, et Sveitsi Keskpank rabasfinantsturge, otsustades loobuda oma rahapoliitika alustalast, kolm aastat kestnud kokkuleppest, et vahetuskurss euro suhtes on 1,20 franki. Samm tõsis frangi kurssi euro suhtes pärast otsuse teatamist koheselt 30%, nii et osa kauplejaid peatas frangiga kauplemise. Hiljem vähenes frangi tõus eilsega võrreleds 14 protsendile, tasemele 1,026. Sveitsi keskpanga eilne otsus kaotada frangi ülempiir euro suhtes on tekitanud paanika Poolas ja Horvaatias,kus inimeste eluasemelaenud on frangiga seotud. Ülesanne