a) tõene b) väär 18. Euroopa Komisjon on EL peamine seadusandja a) tõene b) väär 19. Euroopa Parlamendi liikmeid valivad liikmesriikide kodanikud alates 18 aastast. 20. Kõik Euroopa Parlamendi liikmed kuuluvad poliitiliste vaadete järgi fraktsioonidesse a) tõene b) väär 21. Euroopa Parlamendi ülesanded on: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi. 22. Euroopa Parlament määrab ombudsmani, kelle ülesanded on: Euroopa ombudsman vastab ELi kodanike, ettevõtjate ja organisatsioonide kaebustele, aidates avastada haldusomavoli juhtumeid, mille puhul ELi institutsioonid, asutused ametid ja agentuurid on rikkunud õigusnorme, ei ole pidanud kinni usaldusväärse halduse
kasotsustamismenetlus). Komisjon esitab õigusakti ettepanekud Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Seejärel rakendavad õigusakte komisjon ja liikmesriigid. Komisjoni ülesanne on kindlustada õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ja rakendamine. Veel kaks institutsiooni, millel on oluline roll: · Euroopa Kohus jälgib Euroopa õiguse täitmist; · Kontrollikoda kontrollib ELi tegevuse rahastamist. Kõigi nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud aluslepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Aluslepingud on sõlminud ELi liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. ELil on mitmeid muid institutsioone ja institutsioonidevahelisi asutusi, millel on konkreetsed ülesanded: · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli;
Liikmesriik peab teavitama Euroopa Ülemnõukogu oma kavatsusest välja astuda Euroopa Liidust ning väljumise kokkulepe saavutataks selle riigi ja Euroopa Liidu vaheliste läbirääkimistega. Lepingud lakkavad kehtimast sellele riigile alates lahkumislepingu sõlmimisest, selle ebaõnnestumisel kahe aasta jooksul lahkumistaotluse esitamisest, juhul kui see riik ja Ülemnõukogu ei otsusta seda tähtaega pikendada. Esimest korda Euroopa ühenduste aluslepingutes ja seejärel Euroopa Liidu aluslepingutes, mis sõlmiti selgesõnaliselt tähtajatult, kuid milles ei sätestatud ühise või üksinda väljaastumise menetlust, sätestatakse ELi lepingus liidust vabatahtliku väljaastumise mehhanism. Muidugi tuleb tunnistada, et isegi konkreetsete sätete puudumisel oli selline samm (Euroopa Liidust väljaastumine) lubatav juba vastavalt rahvusvahelisele lepinguõigusele. Probleemid/arusaamatused
● Euroopa Liidu leping (Konsolideeritud versioon 2016) ● Euroopa Liidu toimimise lepingu (Konsolideeritud versioon 2016) ● ● Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2016) 4. Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis. EL Parlament: }ELL art 14 lg 1: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi. Seega on parlamendil: -õigusloomepädevus – osalemine EL-i otsustusprotsessis; -eelarvepädevus ja -järelevalvepädevus. Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla suurem kui 750 + 1. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on 6 liiget liikmesriigi kohta
konstitutsioonikohus. Kõik lepingut uurinud kohtud on lõpptulemusena jõudnud otsusele, et leping on vastavuses nende riigi põhiseadusega. Samuti leidsid kõik, et EL ei muutu Lissaboni lepingu jõustudes ei roogiks ega liitroogiks. Saksamaa ja Läti konstitutsioonikohus märkisid ka, et EL-is ei hakka olema üht rahvast, vaid on jätkuvalt mitu rahvast. Belgia Riiginõukogu uuris, kas Lissaboni lepingiga kaasnevate muudatustega EL aluslepingutes on võimalik ette näha, et aluslepingute põhjal ka tulevikus loodav EL teisene õigus vastab liikmesriigi konstitutsioonile, kas ja kuidas üldse on võimalik edaspidi kontrollida EL teisese õiguse vastavust põhiseadusele. Tšehhi konstitutsioonikohus uuris põhjalikult sõltumatuse mõistet ja leidis, et EL liikmeriigid on jätkuvalt suveräänsed ja EL aluslepingute peremehed. Läti konstitutsioonikohus uuris kaebust, et Lissaboni lepingut ei pandud
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile
Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi 5 või 3 kohtunikust koosnevates kodades. Pädevus: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse rakendamise kontrollimine: Järelevalve EL-i institutsioonide tegevuse üle (menetlus- ja materiaalõiguse normidest kinnipidamine). Järelevalve liikmesriikide tegevuse üle rikkumismenetluse ja eelotsusemenetluse raames. EL-i õiguse tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Liidu Kohtul
1 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM Euroopa Liidul on oma õigussüsteem ja õigusaktid: peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes. EL võib võtta vastu õigusakte, mida liikmesriigid peavad järgima ja kohaldama. ELi õigus on siduv ja üldsusele kättesaadav kõikides ELi ametlikes keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus.
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde.
Praegu ei anna kehtiv asutamisleping Euroopa metsandusstrateegia jaoks konkreetset õiguslikku alust, selle strateegia õiguslik korraldus põhineb lähedaste poliitikavaldkondade suhtes kohaldatavatel sätetel, mitmetel tegevuskavadel ja määrustel. (1) Metsa pindala poolest on Euroopa Liit kuuendal kohal maailmas, kusjuures metsad on mitmekesised, hästi majandatud ja suure majandusliku potentsiaaliga. Metsanduse õigusliku aluse puudumine aluslepingutes takistab paraku Euroopa metsanduspoliitika käivitamist. Euroopa metsandusstrateegia on vaatamata asjaomase õigusliku aluse puudumisele siiski välja töötatud ning selles keskendutakse eeskätt säästvale arengule ja kasutatakse ära vahendid, mis on seotud ühenduse strateegiatega mitmetes muudes valdkondades, nagu maaelu areng, arengukoostöö. õigusaktide ühtlustamine, teadustegevus, statistika jne. (1) 5 1
õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. EL-ga ühinemisel muutusid Eesti seaduste kõrval otsekohaldatavaks ka EL määrused. EL määrust kohaldatakse üldiselt, see on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Otsekohaldatavus peab vastama kolmele aspektile 1) arusaadav, 2) ühiselt mõistetav, 3) konkreetne. ELi aluslepingutes sätestatud eesmärke on võimalik saavutada erinevat liiki õigusaktide abil. Mõned on siduvad ja mõned mitte. Mõnda kohaldatakse kõigi ELi liikmesriikide ning mõnda vaid mõne üksiku liikmesriigi suhtes. Määrus on siduv õigusakt. Seda tuleb tervikuna kohaldada kogu ELis. Direktiiv on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille ELi liikmesriigid peavad saavutama. Siiski saavad liikmesriigid ise otsustada, kuidas seda teha
Delegeeritud aktid ja rakendusaktid EU ÕIGUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb vahetult kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus Euroopa Liidu aluslepingutes ei ole kirjas, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik siseriikliku õiguse suhtes. See põhimõte tuleb Euroopa Liidu kohtu praktikast. – Lepingu põhimõte on, et ükski liikmesriik ei saa Euroopa Liidu õiguse eripära muuta – see kehtib terves liidus ühtselt ja terviklikult. Euroopa Liidu õigus, mis on vastu võetud kooskõlas aluslepingute volitustega, on ülimuslik liikmeriikide kõikide õigusaktide eest, mis on sellega vastuolus.
Teenuste vaba liikumine seisneb põhimõttes, et teenuste osutajal on õigus osutada ajutiselt oma teenust teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle riigi enda kodanikel. keelatakse liidu piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse. Teenustena mõistetakse aluslepingutes tavaliselt tasulist tegevust niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud kaupade, kapitali ja isikute vaba liikumist käsitlevate sätetega. Ühes liikmesriigis seaduslikult tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja spetsialistid või juriidilised isikud ELi toimimise lepingu artikli 54 tähenduses võivad: (i) tegeleda püsiva ja kestva majandustegevusega teises liikmesriigis (asutamisvabadus: ELi toimimise lepingu artikkel
oma riigipeale või valitsjuhile kohtumise ajal uut informatisooni. Nupuvajutusega saavad ülemkogu liikmed küsida nõu oma riigi alaliselt esindajalt Euroopa Liidu juures. Selle infovahetuse eest kannavad hoolt kohtumise kõrvalruumis asuvad Antichi rühma liikmed (riikide alaliste esindajate abid). Kohtumistele on lubatud ka tõlgid, sest Euroopa Ülemkogu liikmed võivad rääkida kohtumistel oma keeles. 10 Kuna aluslepingutes ei ole täpselt määratud, kas konkreetset riiki peab esindama ülemkogus riigipea või valitsusjuht, võib mõnes riigis tekkida raskusi otsustamisel, kumb neist peaks Euroopa Ülemkogu kohtumisel osalma. Euroopa Parlamendi saadikuna väitis Alexander Stubb, et Soome president ei peaks ülemkogu kohtumisel osalema, sest Soome välispoliitika eest vastutab peaminister. Kui Stubbist oli 2008. aastal saanud välisminister, ei võimaldatud tal osaleda Gruusia
saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut. • Liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro. • Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte. Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. • Kooskõlas pädevuse andmise põhimõttega tegutseb liit aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. • Liit ühineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. • Liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu
EL õigusel ei ole oma menetlsunorme ega eraldi õiguskaitsevahendeid, kehtivad samad mis siseriiklikule õigusele. Siseriiklikul kohtul tuleb lisaks siseriiklikule arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole). EL õiguse ülimuslikkus- ei ole aluslepingutes otseselt kirjas, et EL õigus on ülimuslik. Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. EL kohtu pädevus- 1) Kuidas tõlgendada seda mis on mõnes direktiivis, määruses, otsuses, aluslepingu sättes 2) Kontrollida EL institutsioonide väljaantud õigusaktide seaduspärasust, osade
soodustuste süsteemi (GSP), dumpinguvastased, päritolureeglite jne alusmääruste) suhtes (vt artikli 188c lõige 2); kõikide kaubanduskokkulepete esitamine Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks (artikli 188n lõige 6 ELi ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste rahvusvaheliste kokkulepete läbirääkimise ja sõlmimise kohta), mille tulemusel teavitatakse parlamenti korrapäraselt läbirääkimiste edenemisest (artikkel 188n, 110), mida varasemates aluslepingutes ei olnud ette nähtud. Kaasotsustamismenetluse laiendamine peaks samuti tugevdama Euroopa Liidu kaubanduspoliitikat käsitlevate õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. B. Taust 1. GATT Kui 1958. aasta alguses loodi Euroopa Majandusühendus, olid selle kuus liikmesriiki ka üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) liikmed; 1948. aastal jõustunud kokkuleppe eesmärk oli tagada rahvusvahelise kaubanduse areng ühiste reeglite abil.
vastuhääleks. Hääletamisest hoidumine ei ole sama mis hääletamisel mitte osalemine. Liikmel on õigus igal ajal hääletamisest hoiduda. Eelmine kvalifitseeritud häälteenamuse eeskiri Kuni 31. märtsini 2017 saavad liikmesriigid endiselt taotleda eelmise kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise eeskirja kasutamist. Selle eeskirja kohaselt on iga liikmesriigi esindajal teatav arv hääli, mis on sätestatud ELi aluslepingutes. Häälte arvestamine kajastab umbkaudu iga liikmesriigi rahvaarvu. 352 häält jagunevad järgmiselt: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik: igaüks 29 häält Hispaania, Poola: mõlemad 27 häält Rumeenia: 14 häält Madalmaad: 13 häält Belgia, Kreeka, Portugal, Tsehhi Vabariik, Ungari: igaüks 12 häält Austria, Bulgaaria, Rootsi: igaüks 10 häält
notariaalorganite ja arbitraaziorganite (majanduskohtud, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi) tegevust. 207 (https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi/oigusest_uldiselt/millised_on_oigusha rud) 208 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM Euroopa Liidul on oma õigussüsteem ja õigusaktid: peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes. EL võib võtta vastu õigusakte, mida liikmesriigid peavad järgima ja kohaldama. ELi õigus on siduv ja üldsusele kättesaadav kõikides ELi ametlikes keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus.
annaabi.ee 
