täitmise kinnitamiseks. Parlament võtab eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. 1.4. EP ajalooline areng 1952. aastal asutati Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ), mis 1958. aastal nimetati Euroopa Parlamentaarseks Assambleeks. 1962. aastal sai sellest Euroopa Parlament. Parlamendi esimesed otsevalimised toimusid 1979. aastal. Praegused parlamendiliikmed valiti 2009. aastal ja nad on ametis 2014. aastani. Parlamendi areng on tihedalt seotud järjestikuste aluslepingutega. Seni suurimad muutused tõi kaasa Lissaboni leping. Nende lepingutega ongi kunagisest Euroopa Söe- ja Teraseühendusest kujunenud tänane Euroopa Liit. Aastate jooksul on Euroopa Parlamenti, selle volitusi ja koosseisu mõjutanud mitmed murrangulised sündmused, nende hulgas euro kasutusele võtmine ja Euroopa Liidu laienemine. Parlamendil kui Euroopa Liidu ajaloo ühel tähtsaimal osalejal ja tunnistajal on nüüd oma ajaloo
02.1963 aasta otsuses 26/62 Van Gend en Loos kohtuasjas. 41. Selgita, mida tähendab ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte Tähendab seda, et ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes 42. Selgita, mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele 43. Selgita, mida tähendab subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte Valdkondades, kus liidul ei ole ainupädevust, määratakse Euroopa Liidu lepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega kindlaks tingimused, mille korral liidu pädevus on liikmesriikidega võrreldes ülim. 44. Tolliliit on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses a) tõene b) väär 45
Belgia, Luksemburg, Holland ja Itaalia. Inglismaa jäi kõrvale, kuid lubas teha tihedat koostööd. Antud tasandil eksisteeris ESTÜ vaid 7.a. 1955.a. toimunud liikmesriikide välisministrite tippkohtumisel otsustati viia majanduslik koostöö ka teistesse valdkondadesse. Uute organisatsioonide loomiseks moodustati nn. Spaakikomitee(nimi tulenes Belgia välisministrist). Komitee töötulemusena sõlmiti 1957.a. nn. Roomalepingud. Tegemist on tänase EL ühtede aluslepingutega, millega loodi euroopa majandusühendus EMÜ ja euroopa aatomienergia ühendus EURATOM. Nimetatud organisatsioonid hakkasid juriidiliselt eksisteerima 1958.a. Endiselt jäid kõrvale britid, kes 1960.a. rajasid oma majanduse päästmiseks ja konkureerivaks jõuks euroopa vabakaubandus assotsassiooni. Lisaks brittidele kulusid sinna 6 riiki: Taani, Norra, Rootsi, Portugal, Sveits, Austria- koostööpartnerina ka Soome. Paraku ei osutunud EFTA elujõuliseks, kuna kostöö käis valitsuste
kaudu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 127 sätestab Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesanded järgmiselt: määratleda liidu rahapoliitika ja rakendada seda; sooritada välisvaluutatehinguid artikli 219 sätete järgi; hoida ja hallata liikmes¬riikide ametlikke välisvaluutareserve; edendada makse-süsteemide tõrgeteta toimimist. Artikkel 130 sätestab, et kasutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud aluslepingutega ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei taotle ega saa Euroopa Keskpank ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused kohustuvad seda põhimõtet austama ega püüa
koostöös liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega ja koosneb nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Välisteenistus on loomisel (alustas tööd 1.12.2010, peaks valmis olema 2013). PIIRATUD PÄDEVUSE PÕHIMÕTE- Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. St, ELil puudub pädevuse pädevus ehk EL ei määra ise oma pädevust, selle annavad talle liikmesriigid. Elil on ainupädevuses 5 valdkonda: tolliliit; siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; ühine kaubanduspoliitika-
Euroopa Liit Küsimused: 1. Mis on Euroopa Parlamendi põhiülesanded? 1. osalemine ELi õigusloomeprotsessis; 2. ELi eelarve vastuvõtmine; 3. demokraatliku kontrolli teostamine ELi täidesaatva võimu üle. 2. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Euroopa Liidu Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid. Euroopa Liidu Nõukogule viidatakse sageli kui "ministrite nõukogule" või lihtsalt "nõukogule". Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid.
komisjon kasutab oma volitusi vastutustundlikult. Huvide esindajate register Vabatahtlik register, mille abil on võimalik suurendada komisjonis otsuste tegemisel oluliste huvide läbipaistvust ELi toetusesaajad Ülevaade sellest, kellele komisjon on eraldanud toetusi ning kellega on avalike hankemenetluste tulemusena sõlmitud lepingud. Eksperdirühmade register Otsing poliitikavaldkonna, peadirektoraadi, talituse, nime või märksõna järgi Alusleping ELi aluslepingutega kehtestatakse riikide põhiseadustega võrreldavad aluseeskirjad. Nendes sätestatakse Euroopa Liidu põhitunnused, sealhulgas otsustusprotsessi erinevate osapoolte kohustused ja volitused ning seadusandlikud menetlused. Euroopa Parlament Euroopa Parlament on Euroopa Liidu ainus institutsioon, mis valitakse otsestel ja üldistel valimistel. Euroopa Parlamendi 736 liiget esindavad selles teid, Euroopa Liidu kodanikke. Hääletajad Euroopa Liidu 27 liikmesriigist valivad iga viie aasta
on selle õigusjärglane. Euroopa Liidu leping • Euroopa Liidu lepingul ja Liidu toimimise lepingul ei ole põhiseaduslikku iseloomu. Vastavalt 2004. aasta VVK-l kokkulepitule viidatakse põhiõigusi käsitlevas artiklis põhiõiguste hartale, muutes selle juriidiliselt siduvaks ja esitades selle kohaldamisala. • Pädevust puudutavaid aluspõhimõtteid käsitlevas artiklis täpsustatakse, et liit tegutseb üksnes talle liikmesriikide poolt aluslepingutega omistatud pädevuse piires. • Riikide parlamentide rolli olulisust suurendatakse veelgi. • Riikide parlamentidele antud aega õigustloovate aktide eelnõude läbivaatamiseks ja põhjendatud arvamuse esitamiseks nende vastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele pikendatakse kuuelt nädalalt kaheksale. 15 • Kehtestatakse subsidiaarsuse tugevdatud kontrolli mehhanism. • Kui komisjon otsustab eelnõu samaks jätta peab ta põhjendatud
ja paneb kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele. Liidul on järgmised institutsioonid: – Euroopa Parlament; – Euroopa Ülemkogu; – nõukogu; – Euroopa Komisjon (edaspidi nimetatud „komisjon”); – Euroopa Liidu Kohus; – Euroopa Keskpank; – kontrollikoda. Iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed. Euroopa Keskpanka ja kontrollikoda käsitlevad sätted ning teisi institutsioone käsitlevad üksikasjalikud sätted on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingus. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistavad nõuandva pädevusega majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee.??????????????????????????
jämedus üldiselt seoses sellega, kas liikmesriigil on kaalutlusõigus või mitte (jäme on siis, kui riik on ilmselgelt kaalutlusruumi piire ületanud). Direktiivi ülevõtmata jätmine on alati jäme. Direktiivi ülevõtmise kohta vabandusi üldiselt ei eksisteeri. Kindlasti pole sel riigil nt poliitiliseid põhjusi. Kui liikmesriigina ei taha direktiivi üle võtta, näiteks juhul, kui direktiiv on põhiõigustega või aluslepingutega vastuolus, siis peab riik esitama 2.kuu jooksul tühistamishagi. Variant 2 EL liikmesriigis Eufoorias jõustus 31.12.2018 juhilubade vastastikuse tunnustamise seadus, mis oli mõeldud direktiivi XX/XXX sisseviimiseks. Seaduse § 1 nägi ette, et teistes liikmesriikides väljastatud juhiload on loal märgitud juhtimisulatuse piires kehtivad ka Eufoorias. Seaduse § 2 sätestas, et Eufooria ei tunnusta teises liikmesriigis väljastatud juhiloa
Soovitused ja arvamused ei ole siduvad. Näide: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ARVAMUS teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta” KOM(2008) 583 lõplik – 2008/0185 (COD) Institutsioonide vahelised lepingud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga. Näide: Institutsioonidevaheline kokkulepe, Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 2006/C 139/01 Delegeeritud aktid ja rakendusaktid EU ÕIGUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega
Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtted on kirjutamata õigus, mille on kasutusele võtnud Euroopa Kohus, et täita Euroopa Liidu seadusandja jäetud lünki, kasutada neid tõlgendamise abivahendina ja kohtuliku kontrolli alustena. Euroopa Liidu õiguskorra eripära tõttu on õiguse üldpõhimõtetel oluline roll kohtupraktika kujundamisel. Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtted on õigusliku jõu poolest võrdsustatud aluslepingutega. Ka põhiõigusi tunnustas Euroopa Kohus varasemal ajal Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetena. Lissaboni lepinguga tunnistati Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks dokumendiks, millel on aluslepingutega samaväärne õigusjõud. Sellest ajast saadik ei saa põhiõigusi enam pidada Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtete eriliigiks, kuigi põhiõiguste ja üldpõhimõtete funktsioonid ja
Soovitus võimaldab institutsioonidel teha oma seisukohad teatavaks ja pakkuda välja erinevaid meetmeid, ilma et kehtestataks mingeid õiguslikke kohustusi nende suhtes, kellele need on adresseeritud. Arvamus on vahend, mis võimaldab institutsioonidel avaldada oma arvamust mittesiduval viisil. Institutsioonide vahelised lepingud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga. NELI PÕHIVABADUST Kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EL-is on kuulsad neli vabadust, mis pandi paika Rooma leppega. KAUPADE VABA LIIKUMINE Kaupade vaba liikumine, mis on siseturu neljast põhivabadusest esimene, on tagatud tollimaksude ja koguseliste piirangute kaotamise ning tollimaksude ja koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmete keelustamise teel
kaitsestandardite tõstmisele. Sellega seoses lähtub Euroopa Kohus liikmesriikide ühistest riigiõiguslikest tavadest ja rahvusvahelistest inimõiguste kaitse dokumentidest, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsioonist, mille sünnile on liikmesriigid kaasa aidanud või millega nad on liitunud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest võib Euroopa Kohus kohaldada ja tõlgendada 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, millele Lissaboni lepinguga antakse aluslepingutega samaväärne õigusjõud. Pärast korduvaid terrorirünnakuid politsei vastu lubati Põhja-Iirimaal politseil relva kanda. Avaliku julgeoleku põhjustel ei lubatud (pädeva ministri tõendi alusel, mida ei saanud kohtutes vaidlustada) aga politseis töötavatel naistel seda õigust kasutada. Seetõttu ei pakutud naistele enam ühtegi täisajaga töölepingut Põhja-Iiri politseis. Vastuseks Ühendkuningriigi kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus, et
Eesti panga seadus kuulub konstitutsiooniliste seaduste hulka, mille muutmine saab toimuda ainult PS § 104 lg 2 p 12 kohaselt ainult Riigikogu kooseisu häälteenamusega. Sõltumatuse nõue tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingust (endine EÜ asutamisleping). 2. Kooskõla EL õiguse ja rahvusvahelise praktikaga Artikkel 130 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 108) sätestab, et kasutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud aluslepingutega ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei taotle ega saa Euroopa Keskpank ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Eesti Panga suhtes kehtib Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 123 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 101)
kaitse vahendid, aatomi ühine turg. 1986 Ühtse Euroopa Akt 1992 Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 2001 Nizza leping 2004 Euroopa Liidu põhiseaduslik leping (ei jõustunud!) 2007 Lissaboni leping e. Reformileping 4. Euroopa Liidu institutsionaalse süsteemi skeem 6 5. Euroopa Komisjoni ülesanded ja struktuur Euroopa Komisjoni loodi 1950ndatel aastatel aluslepingutega. Komisjon on Euroopa Liidu mõistes täidesaatev organ vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest (ELi igapäevaelu korraldamine). Komisjon on oma otsustes riiklikest valitsustest sõltumatu. Tema ülesandeks on esindada ELi kui terviku huve. Komisjoni koosseis (koosneb liikmesriikide ametnikest, tavaliselt tuntud poliitikud ja ministrid) valitakse iga viie aasta tagant. Liikmeteks on 27 volinikku, igast liikmesriigist üks
annaabi.ee 
