Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe
taseme õppuritele. Praegu ei lõpeta Euroopas 18-24-aastastest õppijatest kooli ligi viiendik, ka Eestis ja Lätis on olukord enam-vähem samasugune. Võib öelda, et tänapäeva hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse, vaid ka seal edasiliikumine ning selle edukas lõpetamine. Kooliskäimine ei ole asi omaette, vaid ettevalmistus edukaks karjääriks tööturul. Alus-, põhi- ja keskharidus Üldharidus hõlmab alusharidust, põhiharidust ja keskharidust. Kõikidel haridusastmetel toimub õppetöö ühtse riikliku õppekava alusel, millest lähtudes kujundab iga õppeasutus oma õppekava. Alusharidus loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja valmistab lapsed ette kooliks. Alusharidust saab omandada eelkooliealistele mõeldud lasteasutustes. Nendeks lasteasutusteks on: lastesõim (kuni kolmeaastastele lastele), lasteaed (kuni seitsmeaastatele lastele),
ürgorud. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Viljandimaal valitsevad puuliigid on mänd, kuusk, kask, hall lepp ja maavaradeks liiv, kruus, savi ja turvas. Viljandimaal asub ka Soomaa Rahvuspark Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitsmiseks asutatud. Viljandi maakonnas antakse lastele alusharidust 38-sas lasteaias. Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli. Neist 5 on algkoolid, 3 lasteaed- algkooli, 19 põhikooli, 8 gümnaasiumi. Kõrgharidust annab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Viljandimaa on tuntud kultuuritraditsioone elus hoidev maakond. Toimub mitmeid festivale, maakonna laulu- ja tantsupidusi, korraldatakse zanripäevi, folklooriseimnare. Viljandis on ka teater Ugala, Viljandi Nukuteater. Maakonna kultuurielu
potentsiaali ning lasteasutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengust. Lasteaia arengukava on osa paikkonna (linna, alevi, valla) arengukavast. Põhitegevus on õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused majandamine, toitlustamine. Lasteaed kui institutsioon koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus ( KLS § 1 lg 1). Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne ja kooskõlastatud tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Lasteaia õppekava leping, milles lasteaia personal lepib kokku ühises peaeesmärgis ning selles, kuidas selle poole liigutakse. Õppekava kirjeldab lasteasutuse põhitegevusest tulenevaid eesmärke ja ülesnadeid ning nende täitmise viise ja võimalusi.
mahtusid väiksemaks ja õppija võimetele vastavaks muuta. Õppimiskohustust võib ka pikendada, kui õpilasel pole võimalik põhihariduse eesmärke üheksa aastaga saavutada. Õpetajakoolitus Alushariduse õpetajad omavad enamast bakalaureusekraadi ülikoolist või polütehnikumist ning neil võib olla nii õpetaja- kui ka lasteaiaõpetajaharidus. Kvalifikatsiooninõuded on samad nii lasteaiaõpetajatele kui ka neile, kes õpetavad alusharidust koolides. Lasteaiakasvatajad võivad olla ka klassiõpetaja haridusega. Klassiõpetajatelt, kes õpetavad esimest kuut klassi, nõutakse ülikooli magistrikraadi. Sisseastumiseksam klassiõpetajaks õppima minnes koosneb kirjalikust eksamist, õpetamisoskuse demonstreerimisest ning intervjuudest. Aineõpetajad, kes õpetavad põhikooli viimast kolme klassi ning gümnaasiumiastet, vajavad magistrikraadi oma õpetatavas aines ning lisaks sellele ka pedagoogilist koolitust
1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, - teenuste ja abi seadus (1987) ning 1991 meditsiinilise rehabilitatsiooni määrus. Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, -teenuste ja abi seadus oli ühtlasi üldiseks raamistikuks igasuguste puuetega ja erinevas vanuses inimeste toetamiseks. Alusharidust puudutavatest seadustest kehtestati 2001. aastal määrus, millega sätestati tasuta alusharidus 6- aastastele lastele lasteaedades ja eelkoolides. Pärast 2004. aastat toimusid järgmised muudatused: 2005. aastal võeti vastu lähisugulaste hoolekandetoetuse seadus ning 2009. aastal lisati 1987. aasta puuetega inimeste tugiteenuste seadusele isikliku abistaja ja isiklike teenuskavade võimalus erivajadustega inimestele. (Raport 2010: 54) Agentuur tegi 2010
4 1.1 Eesti haridussüsteem Eestis kehtiva haridussüsteemi kohaselt liigitatakse haridus: üldharidus, kutseharidus huvialaharidus. Haridustasemed on: 5 alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase) kõrgharidus (III tase). Kuni 7. eluaastani käib laps tavaliselt lasteaias, st omandab alusharidust. 1.-9. klassis omandab õpilane põhiharidust. 7.-9. klassis on põhihariduse omandamise kõrval võimalik saada valikainete raames kutseõpet. Kui põhikool jääb pooleli, saab asuda põhihariduseta üle 17-aastastele mõeldud kutseõppesse (2 aastat, omandatakse ainult ametioskused). Samuti on võimalik jätkata põhihariduse omandamist õhtuses- või kaugõppevormis või eksternina. Kui põhiharidus käes, on võimalik valida nelja edasiõppimise võimaluse vahel:
saavad väga vähe tähelepanu või siis jääb erivajadusega laps tähelepanuta.". Kaasava hariduse puhul tähtsustasid tugiisiku olemasolu neli õpetajat, samuti leidis üks õpetaja, et tugiisik peab olema pädev ja saanud vastavaid koolitusi, muidu pole tast abi. Samuti pidasid õpetajad oluliseks lastevanemate koostöövalmidust, probleemiks on erivajadusteta laste vanemate hirm oma lapse pärast. Enamik lasteaia õpetajaid arvavad , et vaimupuudega lapsed peaksid saama alusharidust erilasteaedades. Vaid 3 vastanut leidis, et vaimupuudega lapsed võiksid käia tavarühmades. Inglismaal suhtutakse kaasamisse pigem positiivselt (Avramidis et al., 2007). Piisava ettevalmistumise ja toe puhul suhtuvad õpetajate suhtumine on teisugune . Eesti Puuetega Inimeste Koda (1995) on leidnud, et koolieelsete lasteasutuste õpetajatele tuleb tagada vajadusel täienduskoolitusi ja lapse erivajaduse eripärast sõltuvalt vajadusel ka tugiisik,
motivatsioon ning soov panna ennast proovile. Oma õpetaja professionaalses arengus olen ma jõudnud sinna, kus ma tunnen ennast kindlana hetkel tehes oma tööd, olen avatud uutele pakkumistele ja ettevõtmistele, mis laiendaksid mu silmaringi. Aktiivse õpetajana olen jäänud silma Rae vallavalitsusele, kuhu mind kutsutakse hariduskomisjoni liikmeks. Läbi sellise väljakutse saan jällegi arendada oma teadmisi, avardada oma silmaringi ja kaasa rääkida alusharidust puudutavates küsimustes, olla lähedal seadusete loomisel ja innovaatiliste ideede elluviimisel vallas, teisalt saan edasi töötada rühmaõpetajana. Minu töid ja tegemisi õpetaja professionaalse arengu seisukohalt iseloomustab mind pilt 2. Tugev puu, mis olenemata ilmaoludest kasvab tugevaks, suureks, ta paistab kaugele ja sobib 4 sinna keskkonda, kus ta hetkel on, õnne korral saab ladvast noppida vilju ning mis peamine
Õpetaja ülesandeks on õpikeskkonna loomine, tegevuse jälgimine ja laste vaatlemine, samuti pidev laste suunamine, toetamine, aidates lapsi luua iseendale uut arusaamist. · Kontekstuaalselt sobiv alusharidus- lapse arusaam maailmast ei ole seotud ainult lapse arendutasemega ja vanusega, vaid lapse kogemustega ümbritsevast maailmast. Selle all mõeldakse lapse kasvamiskonteksti ja elamistingimustega sobivat alusharidust ja eelõpetust. · Küpsemisteoreetiline õppimiskäsitluse nägemus loodab lapse loomulikule kasvamisele ja õppimisele. Õpetaja roll ei ole tähtis, kuna loodus hoolitseb lapse edasijõudmise eest. · Biheiviorismis rõhutatakse aga õpetaja rolli ja õpetaja poolt kasutatavate õpetamismeetodite täpset planeerimist. Biheivioristliku õppimiskäsitluse kohaselt siirdub teadmine osa osa haaval õppija tajusse ja
3 Ibid. 4 Ibid. 5 Ibid. 6 Ibid. 7 Tallinna Ülikooli kodulehekülg. https://www.tlu.ee (16.12.2016) Õppimine Eesti üldhariduskoolides on üldjuhul õppemaksuta, õppimiskulud kaetakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. On ka erakoole, kus õppimine on tasuline. Samuti on osaliselt tasuline kõrg-ja ülikoolides õppimine.8 Üldharidus jaguneb omakorda alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks9. 1.1. Alusharidus Alushariduse omandavad pooleteise kuni seitsme aastased lapsed alusharidust võimaldavas õppeasutuses. Hariduse põhieesmärk selles etapis on toetada lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lastevanemate soovil loob koolieelses eas lastele võimalused alushariduse omandamiseks kohalik omavalitsus. Koolieelsed lasteasutused lähtuvad laste arengu toetamisel koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Lasteasutuse õppekava läbinule antakse välja koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu
hõlpsamaks.10 2.1. Tegevuspõhimõtted Konsultatsioonidel kinnitati taas, et eelkõige on vaja kaasata riigi ametiasutused ja muud sidusrühmad, et tagada riskirühmadesse kuuluvatele inimestele võimalused võtmepädevuste omandamiseks.11 Riigi ja sidusrühmade ühine tegevus on vajalik selleks, et täiskasvanuid, kes jätavad kooli pooleli piisava formaalse kvalifikatsioonita ja kes tahavad uuesti alustada või jätkata oma alusharidust ükskõik mis eluetapil, toetataks sobivate ja uudsete õpivõimaluste pakkumisega või võimalusega omandada pädevusi töökohtadel pakutavate koolituste kaudu. Töökohtadel aset leidvate kiirete muutuste ja töökohal vajaminevate oskuste kiire muutumise kontekstis on see veelgi vajalikum. Sidusrühmad leidsid, et võrreldes õppimise muude valdkondadega, ei ole
Kuna kihelkond oli suur ja ammustel aegadel polnud võimalik lapsi tranportida autodega punktist A punkti B, siis oli pisikesi külakoole praegusel Vara valla territooriumil, peale keskuses asuva teisigi. Koolid asusid Koosa, Välgi, Matjama, Tähemaa ja Vanaussaia külades. Alushariduse ajalugu ei ulatu eriti paljude aastate taha. Vara Lasteaed ,,Õnnetriinu" sai valmis 1992. aastal kahe rühamlisena, 2008 aasta leiab endale juurdeehituse näol kodu ka kolmas rühm. Koosal on alusharidust pakutud varasemast ajast. Vara valla haridusajalugu ei ulatu just 13. sajandisse aga üle 250 aasta haridust on ka juba midagi. Väikese koha süda on kool. 20 sajandi alguses tähendas kool Vara jaoks ka väga aktiivset seltsielu, sest tänu koolile arenes kirja- ja lugemisoskus, toimusid kontserdid, loodi laulu- ja mänguseltse. Koolist saavad alguse kõik teed. Väikesel maailmakodanikul on vaja kohaneda paljude asjadega, mis koolis käimine kaasa toob ja kui kodukülas asuv kool suudab
aastal. 1996 aastal laienes see garantii kõikidele eelkooliealistele lastele. Soome oli esimene riik maailmas, kes rakendas selliseid subjektiivseid õiguseid, sellele järgnes peatselt ka Rootsi. Rootsi on alles hiljuti uuendanud oma õigusakte, mis nüüd kuuluvad koolituse seaduse alla ning kõigile 1-5 aastastele lastele on tagatud eelkool (3 tundi päevas). Soomes on igal lapsel, vanuses 0-6 aastat, õigus saada alusharidust sõltumata vanema töösuhtest. Samal ajal hoolitsetakse aga suurema osa laste eest kodus. Koduhoolduse toetust võib maksta peredele, kus kasvab alla kolme aastane 7 laps, kes ei käi päevahoius. See tava on saavutanud märkimisväärse populaarsuse, mis aga on tekitanud olukorra, kus umbes 50 protsendi väikelaste (peamiselt alla kolme aasta vanused) eest hoolitsetakse kodus. Koduhoolduse toetus on kõige populaarsem
§ 6. Puudega lapse toetus (1) Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. (2) Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. (3) Puudega lapse toetus makstakse välja lapse vanemale. HARIDUSSEADUS (1992): Alusharidust omandatakse põhiliselt kodus, lasteaed toetab ja täiendab. Selleks et panna 6 a. last kooli on vaja nõustamiskomisjooni kinnitust! • Haridus- ja teadusministeeriumi pädevus (peab tellima materjale+teste+uurimusi) • Kohaliku omavalitsuse pädevus (lasteaiad ei ole riiklikud asetused!) – haridusasetuste metoodiline teenindamine. (???) Järelvalve koolikohustuse täitmisest
nõustamiskomisjonilt. Igas nõustamis komisjonis on viis liiget: eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja, linna- või maavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjonide pädevusse kuulub ka koolikohustuse edasilükkamine, koolitüübi (õppekava) ja rühmatüübi soovitamine. Nõustamiskomisjon teeb otsuseid meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal. Nõustamiskomisjoni poole pöördub lapsevanem. Alusharidust pakuvad Eestis nii eakohaselt arenenud kui ja erivajadustega lastele koolieelsed lasteasutused. Koolieelne lasteasutus on loomulik jätk kodusele arendustegevusele ning valmistab ka erivajadustega last ette võimetele vastavaks toimetulekuks koolieas ja edaspidi. 2–7(8)aastaste laste arendustegevus toimub erivajadustest, puude raskusastmest, perekonna eelistustest ja kohaliku omavalitsuse võimalustest sõltuvalt kas tava-, sobitus- või erirühmas.
Vastutus on väga suur. Tean juhust, kus lapsevanem nõudis lasteaialt lapse koolivalmidust, matemaatika töövihikuid ja suuremat pühendumist oma lapse arendamisel, ise seejuures mitte midagi panustades. Vanem leidis, et õpetaja saab selle eest tasustatud, see on tema töö ja vanem saab vastu valmis produkti, mille ta kooliuksest sisse toimetab. Sellistel puhkudel tuleb väga palju teha koostööd ja selgitada lapsevanemale tema panust , sest lasteaed on ainult alusharidust toetav asutus ja lapse ettevalmistus kooliks toimub meeskonnatööna. Lasteaiaõpetajate töökoormuse,vastutuse, hariduse ja palga teemadel on arutletud nii mitmeski selle aasta Õpetajate lehe artiklis. Uuema teemana on sisse toodud ühe õpetaja ja kahe assistendi võimalus, sooviga parandada töö kvaliteeti ja laste heaolu lasteaias. Kui sellist uuendust läbi viia, siis ei tohiks olla ükski assistent ilma vastava hariduseta – miks mitte läbida 320t. täienduskursus
annaabi.ee 
