Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oksiid, naoh, hüdroksiidid, liitained, na2so4, tasakaalustamata, 2naoh, leelised, 3naoh, alcl3, mittelahustuvad, fe2o3Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee
........ CO2 ; SO2 ; SO3 ; CrO3 ........... CO ; N2O ; NO ja ongi kõik olulisemad Annavad soola Annavad soola Alustega Ei reageeri 2 NaOH + Al2O3 + 3 H2O = 2 Na[Al(OH)4] 2 NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O Ei reageeri (leelistega) lihtsustatult NaOH + CO2 = NaHCO3 2 NaOH + Al2O3 = 2 NaAlO2 + H 2O naatriumaluminaat Annavad soola Annavad soola
Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.) Reageerib aluseliste oksiididega----> Happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri hapete, vee ega alustega. Hapete keemilised omadused.
Keemia: oksiidid, alused, soolad, happed. 1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO
Soolad Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist. Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat
Alused ehk hüdroksiidid on liitained mis koosnevad 1, või mitmest OH rühmast. Saamine 1)Metallioksiid+Vesi Na2O+H20 -> 2NaOH 2)Aktiivne metall+Vesi 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2 3)Soolade vesilahuste elektrolüüsil 2NaCl+2H2O -> 2NaOH +H2+Cl2 4)Vees lahustuv alus+sool CuSO4+2NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 Liigitus: Veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (LiOH;BaOH) ja vees lahustumatud(Cu(OH) 2;Zn(OH) 2). Keemilised omadused: Leelised 1)Reageerivad hapetega 2NaOH+H2SO4 -> Na2SO4+2H2O 2)Reageerivad vees lahustuvate sooladega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3)Reageerivad happeliste oksiididega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O Lahustumatud 1) Reageerivad hapetega Cu(OH) 2+H2SO4 -> CuSO4+2H2O 2)Kuumutamisel lagunevad
FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O + SOOL → UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl lagunemine (to) → ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2→(to) CaO + H2O HAPPELINE OSKIID
Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused.
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon
H2SO3 = SO2 + H2O H 2S ei uuri edasi reaktsioon kulgeb, sest 3.) Üks saadustest on vees halvasti lahustuv aine jah tekib sade ei reaktsioon ei kulge Näiteks neutralisatsioonireaktsioon NaOH + HCl = NaCl + HOH kulgeb, sest tekib vesi mõlemad lähteained on tugevad elektrolüüdid ja on lahuses ioonidena NaOH = Na+ + OH- ja HCl = H+ + Cl- Omavahel võivad kombineeruda o Na+ + OH- = NaOH ei kulge, sest NaOH on tugev elektrolüüt ja on lahuses ioonidena o H+ + OH- = H2O kulgeb, sest vesi on nõrk elektrolüüt ja esineb põhiliselt molekulidena Ioonivõrrand Na+ + OH- + H+ + Cl- = Na+ + Cl- + H2O
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3).
Vähemalt üks sool ja vesi. 5) Reageerivad sooladega uus sool ja uus lahustumatu. saadus peab olema lahustumatu. b) veega osiidile vastav hape. Veega ei hape, peab tekkima võetud happest nõrgem 4) Lagunevad kuumutamisel reageeri SiO2. hape või sade. aluseline oksiid ja vesi. Ei lagune c)aluseliste oksiididega happelisele oksiidile 6) Lagunevad kuumutamisel vesi ja 1.A rühma metallide alused. vastava happe sool. Toimub alati. happeline oksiid (ainult hapnikhapped). Saamine 1 Alati toimuvad reaktsioonid:
Paljusid oksiide on võimalik saada neile vastavate hüdroksiidide või ka mõnede soolade(eelküige karbonaatide) lagundamisel kõrgel temperatuuril. Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega Tugevalt aluselised(1A ja 2A)oksiidid reageerivad aktiivselt veega. Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri!
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID konspekt ja tööleht OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid
vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2).
elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3
.. o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S... Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3 Nõrgad happed: H2S > H2CO3 (nõrgim anorgaaniline hape) Alused (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidioonist; NaOH, Ca(OH)2, Fe(OH)3...) o Tugevuse järgi Tugevad alused ehk leelised – IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid – leelised; lahustuvad vees: NaOH, Ca(OH)2... Nõrgad alused – ülejäänud metallide hüdroksiidid; tavaliselt ei lahustu vees (va NH3∙H2O – ammoniaakhüdraat, vananenud ammooniumhüdraat NH4OH): Fe(OH)3, Cu(OH)2...
.. o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S... Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3 Nõrgad happed: H2S > H2CO3 (nõrgim anorgaaniline hape) · Alused (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidioonist; NaOH, Ca(OH)2, Fe(OH)3...) o Tugevuse järgi Tugevad alused ehk leelised IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid leelised; lahustuvad vees: NaOH, Ca(OH)2... Nõrgad alused ülejäänud metallide hüdroksiidid; tavaliselt ei lahustu vees (va NH3H2O ammoniaakhüdraat, vananenud ammooniumhüdraat NH4OH): Fe(OH)3, Cu(OH)2...
Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oksiidid. H2SO3 - SO2 H3PO4 - P2O5 H2CO3 - CO2 HNO3 - N2O5 H4SiO4 (ränihape) - SiO2 (eriline juhtum) Hapete reageerimine metallioksiididega Reaktsioonil tekib sool ja vesi. Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon ..
· Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid · KOH kaaliumhüdroksiid · Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid · Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Cr(OH)3 kroom(III)hüdroksiid · LiOH liitiumhüdroksiid Koosta järgmiste aluste valemid: · naatriumhüdroksiid · magneesiumhüdroksiid · vask(II)hüdroksiid · alumiiniumhüdroksiid · baariumhüdroksiid · kaaliumhüdroksiid · mangaan(II)hüdroksiid · liitiumhüdroksiid Kontrolli aluste valemeid · naatriumhüdroksiid NaOH · magneesiumhüdroksiid Mg(OH)2 · vask(II)hüdroksiid Cu(OH)2 · alumiiniumhüdroksiidAl(OH)3 · baariumhüdroksiid Ba(OH)2 · kaaliumhüdroksiid KOH · mangaan(II)hüdroksiid Mn(OH)2 · liitiumhüdroksiid LiOH Aluste keemilised omadused: · Kõik alused reag. hapetega, tekib sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Kõik alused reag.happeliste oksiididega, tekib sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag.vees lahustuva soolaga,kui
..........................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) 3
AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi reageerimisel tekib 2 NaOH + — Nazso, + HIC) oksiidile happe 4. happelinc Okiid aluseline cao + c02 — CaC03 oksiid 6 Nazo moo — 4 Nan, Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na20 + H20 2 NaOH
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid
Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil.
3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O 2) aluseline oksiid + vesi leelis Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (I A rühma metalli oksiidid ja II A rühma alates kaltsiumist metallide oksiidid) II -II 2+ - I -II + - CaO + H2O Ca(OH)2 Na2O + H2O 2NaOH 3) aluseline oksiid + happeline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- BaO + CO2 BaCO3 6Cs2O + P4O10 4Cs3PO4
nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega
HAPPELISED OKSIIDID HAPPED METALLID 1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2
ANORGAANILISED AINED OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga
Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained. Meeldetuletuseks: Iooniline side esineb ainetes, milles elementide elektronegatiivsuste erinevus on suur (aktiivne metall +
annaabi.ee 
